Obsah (4)
§ 2§ 29§ 123§ 724-15-9742 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26. jaanuar 2016.a Pärnu kohtumajas Väärteoasja number 4-15-9742 [7.2-9.4/267-14] Kohtunik Anu Tammeniit Koh
§ 2, § 132 p 1, § 133-135 kohus otsustas: Jätta O.I kaebus rahuldamata.
Jätta Päästeameti Lääne päästekeskuse menetlusbüroo peainspektor Karmo Näkki poolt 02.11.2015.a tehtud otsus väärteoasjas nr 7.2-9.4/267-14 muutmata. Rahatrahv x € tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le EE 891010220034796011 SEB pangas või a/a-le EE 932200221023778606 Swedbank pangas, a/a-le EE4033003334161100002 Danske pangas või a/a-le EE701700017001577198 №rdea pangas (viitenumber 10292700005624). Selgitusse märkida „väärteoasi nr 7.2-9.4/267-14. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse). Nõue rahatrahvi osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 15 päeva jooksul alates käesoleva lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel rahatrahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega. Edasikaebamise kord Kohtuotsust võib vaidlustada kassatsiooni korras advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtus 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kättesaadav, teatades kirjalikult Pärnu 1
(7)4-15-9742 Maakohtule Pärnu kohtumaja kaudu soovist kasutada kassatsiooniõigust 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Asjaolud ja menetluskäik x.x.x.a koostas Päästeameti Lääne päästekeskuse menetlusbüroo väärteoprotokolli väärteoasjas nr 7.2-9.4/267-14, mille lühikirjelduse kohaselt toimus tahmapõleng xxx eluhoone kamin-ahju korstnas/ühenduslõõris. Tahmapõlengu tekkimisega rikkus O.I tuleohutuse seaduse (TuOS) § 11 lõiget 1, mille kohaselt peab korstna/ühenduslõõri puhastamissagedus välistama tahmapõlengu ohu. Küttesüsteemi peab puhastama vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini, kui üks kord aastas. Oma teoga rikkus menetlusalune isik TuOS § 11 lg 1, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav TuOS § 44 lg 1 järgi. x.x.x.a esitas O.I väärteoprotokollile vastulause, milles leidis, et tema ei ole väärteoprotokollis kirjeldatud teo toimumises süüdi ning palus väärteoasi V™S § 29 lg 1 p1 alusel lõpetada. 02.11.2015.a üldmenetluse otsusega nr 7.2-9.4/267-14 määrati O.I-le kohtuvälise menetleja poolt eelpoolnimetatud väärteo toimepanemise eest TuOS § 44 lg 1 järgi karistuseks rahatrahv x trahviühiku ulatuses, so x eurot. Tulenevalt menetlusaluse isiku vastulausest, pidas kohtuväline menetleja otsuses vajalikuks selgitada, mida tähendab puhastamissagedus. 16.11.2015.a esitas O.I esindaja Katrin Lehtla Pärnu Maakohtule kaebuse Päästeameti Lääne päästekeskuse menetlusbüroo peainspektor Karmo Näkk´i 02.11.2015.a otsusele väärteoasjas nr 7.2-9.4/267-14. Kaebuse esitaja on seisukohal, et viidatud otsuse koostamisel on kohtuväline menetleja oluliselt rikkunud väärteomenetlusõigust, mille tulemusel on koostanud ebaõige väärteootsuse. Kaebuse esitaja leidis, et TuOS § 11 lõiget 1 saab rikkuda ainult juhul, kui isik ei ole järginud puhastamissagedusele seatud nõudeid. Sellise teo saab toime panna tegevusetusega. O.I-le koostatud väärteoprotokollis ei sisalda väärteo lühikirjeldus tegevusetusega toime pandud tegu, mille puhul kohtuväline menetleja peab ära näitama, milline oleks olnud käitumine õiguskuuleka käitumise korral. Tegevusetusdelikti puhul ei ole süüteokoosseis täidetud üksnes sellega, et isik ei tegutsenud, vaid süülise vastutuse põhimõttest lähtuvalt tuleb välja selgitada see, kas isik oleks saanud teisiti käituda. See tähendab, et süüdistades isikut tegevusetuses, tuleb konstrueerida nõutav tegu, näidates ära, milline oleks olnud kohustusele vastav käitumine. Menetluses on jäetud välja selgitamata, kellel tuleb täita hoolsuskohustus x asuva maja korstna/ühenduslõõri puhastamisel. Menetlusaluse isiku ütlustest selgub, et maja omanik on tema vend ja koos temaga elab majas veel kaks täiskasvanut (ema ja naine). Naine (xxx) on menetluses osalenud tunnistajana. Väärteokoosseis ei ole täidetud, kuna väärteoprotokollis puuduvad subjektiivsed tunnused. Süü puudumisele on O.I viidanud väärteoprotokollile esitatud vastulauses. Vaidlust ei ole 2
(7)4-15-9742 asjaolus, et kohtuväline menetleja on otsuse koostamisel arvestanud esitatud vastulauset ning tunnistanud, et TuOS § 11 lõike 1 rikkumisel menetlusaluse isiku süü puudub. 02.11.2015.a koostatud väärteootsuses ei vasta väärteo lühikirjeldus väärteoprotokollis kajastatule. Otsuses oleva teokirjelduse kohaselt on O.I rikkunud tuleohutuse seaduse § 11 lõiget 4, mille kohaselt peab küttesüsteemi puhastades järgima küttesüsteemi puhastamise nõudeid. Lähtudes ülaltoodust on väärteootsus nr 7.2-9.4/267-14 koostatud väärteomenetlusõigust rikkudes, mida ei ole võimalik kohtumenetluses kõrvaldada. Kui väärteoprotokolli teokirjelduse põhjal ei ole võimalik tuvastada, et menetlusalune isik on pannud toime väärteokoosseisule vastava teo, tuleb väärteomenetlus
§ 29lg 1 p 1 alusel lõpetada.
Päästeameti Lääne päästekeskuse menetlusbüroo peainspektor Karmo Näkk oma 26.11.2015.a kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule leiab, et kohtuvälise menetleja poolt 02.11.2015.a tehtud otsus väärteoasjas nr 7.2-9.4/267-14 ei kuulu tühistamisele ja O.I poolt esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et väärteoasjas ei esine menetlusõiguse rikkumist ja otsuses ei ole O.I käitumist avaramalt käsitlenud võrreldes väärteoprotokolliga. Tulenevalt menetlusaluse isiku vastulausest pidas kohtuväline menetleja otsuses vajalikuks selgitada, mida mõeldakse TuOS § 11 lg 1 all ehk mida tähendab puhastamissagedus. Sõna puhastamissagedus sisustamisel on selge, et nimetatu tähendab nii puhastamist kui selle toimumist mingi ajaühiku jooksul. Kohtuväline menetleja selgitas otsuses, miks ei saa O.I tegevust puhastamiseks lugeda ja pidas selle selgitamiseks vajalikuks viidata nii TuOS § 7 lg 1, kui ka TuOS § 11 lg 4 ning Siseministri määrusele nr
- O.I on nii menetlusaluse isiku ülekuulamisel ja ka vastulauses nimetanud, et tema puhastas kütteseadmeid oma parema äranägemise kohaselt ja vastavalt oma teadmistele ning puhastamine seisnes korstnajalast tuha eemaldamises. Sama on kinnitanud ka tema abikaasa, kes x.x..a tunnistajana ülekuulamisel selgitas, et O.I korstna otsas ei käi, võtab alt tahma välja. Küttesüsteemi peab puhastama vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui üks kord aastas ning küttesüsteemi puhastamissagedus välistama tahmapõlengu ohu. Käesoleval juhul toimus tahma põleng, seega on üheselt ja kindlalt tuvastatud, et O.I tegevusega ei olnud tahmapõleng välistatud. Menetluse käigus ei ole muutunud menetlusalusele isikule süüks pandud rikkumine, mis on algusest peale olnud TuOS § 11 lg 1 ja mis on 02.11.2015.a otsuses eraldi välja toodud ning samuti ei ole muutunud väärteo kvalifikatsioon, mis on algusest peale olnud TuOS § 44 lg
- Menetlusaluse isiku süü on tõendatud tema ja tunnistaja ülekuulamise protokolliga ja päästeinfosüsteemis registreeritud väljakutse andmetega. Kohtuväline menetleja leiab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kohtuväline menetleja on leidnud, et eelkirjeldatud tõenditega on tõendamist leidnud, et O.I on toime pannud otsuses 3
(7)4-15-9742 kirjeldatud väärteo ja rikkus sellega küttesüsteemile esitatud tuleohutusnõudeid, mis tõid kaasa tahma põlengu ning seega pani toime TuOs § 44 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et küttesüsteemi pidi puhastama O.I, kes ise ka kinnitas, et tema seda teeb. Sama kinnitas ka O.I abikaasa x.x.x. Selge on et küttesüsteemi peab korras hoidma isik, kes seda kasutab. Käesoleval juhul ongi tõendamist leidnud, et kasutajaks oli O.I, kes seda ka enda tarbeks ja oma teadmiste kohaselt puhastas. Seega olid kohtuväline menetleja tõendid selle kohta, et hoolsuskohustuse täitmine oli menetlusaluse isiku ülesanne. TuOs § 44 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo eest on kohtuvälisel menetlejal õigus karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Kohtuväline menetleja määras rahatrahvi x trahviühikut, seega lubatu madalamas määras. Kohtuvälise menetleja on seisukohal, et tema poolt määratud karistus vastab karistuse mõistmise alustele, puuduvad karistust kergendavad või raskendavad asjaolud. Kohtuväline menetleja leiab, et rikkumine on tuvastatud ja karistus on määratud õiglaselt. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja ja tema esindaja esitatud kaebuse juurde, leides, et O.I ei ole talle väärteoprotokolliga esitatud tegu toime pannud ja väärteoprotokoll on koostatud menetlusõigust rikkudes ning menetlus tuleb lõpetada
§ 29lg 1 p 1 alusel.
Kohtuistungil kohtuväline menetleja leidis, et kaebaja süü antud väärteo toimepanemises on tõendatud, väärteoasjas tehtud otsus on seaduslik, järgitud on väärteomenetlusõigust ning palus jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Pärnu Maakohtu seisukoht Kohus, vaadanud läbi kaebuse, asjas kogutud kirjalikud materjalid ning kuulanud ära menetlusosaliste seletused, leidis, et O.I kaebus tuleb jätta rahuldamata.
§ 123
kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
§-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel.
§-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised.
§ 72
lg 1 näeb ette, et kohtuväline menetleja teeb käesoleva seadustiku §-s 73 märgitud lahendi menetlusaluse isiku ütlustest, asjas kogutud tõenditest, esitatud vastulausest ja sellele lisatud materjalist lähtudes kirjalikus menetluses menetlusosalisi välja kutsumata. Väärteo toimepanemise tõendamisel on kohtuväline menetleja tuginenud väärteomenetluses tunnistaja ülekuulamise protokollile, menetlusaluse isiku ütlustele ja väljakutse andmetele. Käesoleval juhul on kohtuväline menetleja märkinud otsusesse, et menetlusalune isik on esitanud 23.10.2015.a vastulause, mida kohtuväline menetleja on pidanud vajalikuks selgitada. Väärteo toimepanek on tõendatud tunnistaja ülekuulamise protokolliga, menetlusaluse isiku ütluste ja päästeinfosüsteemis registreeritud väljakutse andmetega. Kohtuväline menetleja leiab, et menetlusaluse isiku väide, et ta on teinud endast kõik, et välistada tahmapõlengu ohtu, ei ole eluliselt usutav. Kuivõrd kohus arutab väärteoasja täies ulatuses, siis kohus uurib ja avaldab ka kaebaja vastulause-selgituse. O.I-le heidetakse ette TuOS § 11 lg 1 nõuete rikkumist. 4
(7)4-15-9742 TuOS § 11 lg 1 kohaselt peab kasutusel olevat ahju, kaminat või pliiti ning nende korstnat ja ühenduslõõri puhastama vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini, kui nende dokumentatsioonis on ette nähtud. Kui dokumentatsioon puudub või kui dokumentatsioonis ei ole ette nähtud muud sagedust, siis tuleb neid puhastada vähemalt üks kord aastas. Puhastamissagedus peab välistama tahmapõlengu ohu. Nimetatud nõude rikkumise eest on ette nähtud vastutus TuOS § 44 lg 1 järgi: ehitise, küttesüsteemi, tuletöö või seadme tuleohutusnõuete, samuti koldevälise tule või grillimise tuleohutusnõuete rikkumise eest, kui sellega kaasnes tulekahju või tulekahju tekkimise oht või takistati ohutut evakuatsiooni karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. KrMS § 61 kohaselt ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu ja kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Eeltoodust tulenevalt tuleb tõendite hindamisel nende kogumis asetada erinevatest tõenditest tulenevad andmed omavahelisse konteksti, mille analüüsimise tulemusel saadud järeldustest tekib kohtu siseveendumus, mille alusel omistab kohus antud asjaoludel ühele tõendile suurema kaalu kui teisele. Sama kehtib ka situatsioonides, milles objektiivse tõe väljaselgitamine on seatud nö sõna-sõna vastu sõltuvusse asjaosaliste ütlustest. Kohus leiab, et asjas kogutud materjalidega leidis kaebaja süü TuOS § 44 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise tõendamist. Kaebuse esitaja arvates puudub väärteoprotokollis teo toimepanemise subjektiivne külg, selgitus ja tõendid selle kohta, miks on menetlusaluseks isikuks O.I. Kohus tuvastas, et O.I on nii menetlusaluse isiku ülekuulamisel ja vastulauses nimetanud, et tema puhastas kütteseadmeid oma parema äranägemise kohaselt ja vastavalt oma teadmistele ja puhastamine seisnes korstnajalast tuha eemaldamises, korstna otsas ta käinud ei ole. Nimetatud asjaolu tõendab ka tema abikaasa xx, kes x.x.x tunnistajana ülekuulamisel selgitas, et O.I korstna otsas ei käi, võtab alt tahma välja. Samuti kinnitas O.I kohtuistungil, et tema tellis kamin-ahju paigaldamise töö ja kütteseadmete kontrolli ning eemaldas korstna jalast lusikaga tahma. Oma sõnade kohaselt avas ta tahmaluugi, võttis kühvli ja suurema lusika ning tõstis tahma välja. Kohus leiab, et just O.I on olnud isikuks, kes on puhastanud küttesüsteeme x.a ja x.a oma äranägemise järgi. Kohtu hinnangul peab küttesüsteemi korras hoidma isik, kes seda kasutab. Kohtulikul uurimisel leidis tõendamist, et küttekolde kasutajaks oli O.I, kes seda enda tarbeks ja oma teadmiste kohaselt puhastas. Sellest tulenevalt nähtub, et hoolsuskohtustuse täitmine oli O.I ülesandeks. Kohus tuvastas, et tahmapõlengu tekkimisega rikkus O.I TuOS § 11 lg 1 nõuet, mille kohaselt peab korstna/ühenduslõõri puhastamissagedus välistama tahmapõlengu ohtu. Küttesüsteemi peab puhastama vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui üks kord aastas ning küttesüsteemi puhastamissagedus välistama tahmapõlengu ohu. Käesoleval juhul toimus tahma põleng, seega on üheselt ja kindlalt tuvastatud, et O.I tegevusega ei olnud tahmapõleng välistatud. Kohus tuvastas, et O.I puhastas x.a kevadel küttesüsteemi osaliselt, kuid tema tegevust ei saa lugeda nõuetekohaseks küttesüsteemi puhastamiseks üks kord aastas, mis välistaks 5
(7)4-15-9742 tahmapõlengu. Vastasel juhul ei oleks tahmapõleng aset leidnud. Kohus asub seisukohale, et väärteomenetluse käigus ei olegi väidetud, et isik ei teinud mitte midagi tuleohutuse tagamiseks, kuid antud juhul ei olnud täidetud kõik seadusest tulenevad ohutusnõuded ning sellest tulenevalt ka oht realiseerus. Kohtu hinnangul kinnitavad kaebaja ütlused asjaolu, et ta küttekoldest tahma eemaldada proovis, kuid ei tõenda seda, et kasutatavad meetmed olid piisavad takistamaks tahmapõlengu tekkimist. Kohus leiab, et küttekolde luugi avamist ja sinna kogunenud tahma eemaldamist lusikaga ei saa pidada küttesüsteemi nõuetekohaseks puhastamiseks. Kohtu hinnangul on väärteomenetlusega kindlaks tehtud tahmapõlengu tekkimine ebakorrektse küttekolde puhastamise tagajärjel, kuna ei ole eluliselt usutav, et tahmapõleng oleks tekkinud siis, kui O.I oleks järginud TuOS § 11 lg 1 sätestatud nõuet. Seega leidis tõendamist, et O.I TuOS § 44 lg-s 1 sätestatud väärteo objektiivse kooseisu. Kaebuse esitaja leiab, et 02.11.2015.a koostatud väärteootsuses ei vasta väärteo lühikirjeldus väärteoprotokollis kajastatule. Kohus leiab, et O.I-le koostatud väärteootsuses vastab väärteo lühikirjeldus väärteoprotokollis kajastatule. Kohtu hinnangul on menetleja otsuses pidanud vajalikuks selgitada, mida mõeldakse TuOS § 11 lg 1 all ehk mida tähendab puhastamissagedus, sest tulenevalt vastulausest nähtub asjaolu, et menetlusalune isik ei ole saanud aru, milles seisneb talle süüks pandud rikkumine. Kohus tuvastas, et väärteootsuses on kohtuväline menetleja sisustanud sõna puhastamissagedust, mille all peetakse silmas nii puhastamist kui selle toimumist mingi ajaühiku jooksul. Kohtuväline menetleja selgitas otsuses, miks ei saa O.I tegevust puhastamiseks lugeda ja pidas selle selgitamiseks vajalikuks viidata nii TuOS § 7 lg 1, kui ka TuOS § 11 lg 4 ja Siseministri määrusele nr
- Kohus asub seisukohale, et O.I-le koostatud väärteootsuse lühikirjeldus ei sisalda endas faktilisi asjaolusid, mida väärteoprotokollis ei esine. Kohus tuvastas, et menetluse käigus ei ole muutunud menetlusalusele isikule süüks pandud rikkumine, nagu on kaitsja viidanud. See on algusest peale olnud TuOS § 11 lg 1, mis on 02.11.2015.a otsuses samuti eraldi välja toodud ning ei ole muutunud väärteo kvalifikatsioon TuOS § 44 lg
- Seega leiab kohus, et väärteootsuse koostamisel ei ole kohtuväline menetleja rikkunud väärteomenetlusõigust ning koostatud otsus on õiguspärane. Kohus leiab, et O.I pani talle süüks pandud rikkumise toime ettevaatamatusest. Ettevaatamatus on kergemeelsus ja hooletus. KarS § 18 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Kohus leiab, et süüteokoosseisu tahtmatule realiseerimisele peab viima hoolsuskohustust rikkuv tegu ehk hoolsusetu käitumine. Kohus asub seisukohale, et O.I oleks pidanud käituma vastutustundlikult ning järgmina elementaarseid ohutusnõudeid, sest käesolevalt viiski just mittenõuetekohane küttekolde puhastamine tahmapõlenguni. Kohtulikul uurimisel ei ole leidnud kinnitust, et O.I oleksid spetsiifilised teadmised küttekolde nõuetekohasest hooldamisest. Asjaolu, et ta on ka varasemalt küttekollet tahmast puhastanud, ei anna kohtule kinnitust sellest, et tema oskused on piisavad tahmapõlengu välistamiseks. Kohus leiab, et Andres 6
(7)4-15-9742 O.I ei ole olnud hoolas, sest küttekoldest tahma eemaldamist lusikaga ei saa pidada küttesüsteemi nõuetekohaseks puhastamiseks. Kohus leiab, et käesolevalt on täidetud TuOS § 44 lg-s 1 sätestatud väärteo nii objektiivne kui ka subjektiivne kooseis. Teo õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid antud teos kohus ei tuvastanud. Kohus, hinnates tõendeid kogumis, leiab, et O.I on pannud toime talle x.x.x.a. koostatud väärteoprotokollis ja 02.11.2015.a väärteootsuses kirjeldatud väärteo. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus ei tuvastatud karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. TuOS § 44 lg 1 sätestatud väärteo toime panemise eest on ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut. Kohtuväline menetleja on O.I-le määranud rahatrahvi x eurot, so x trahviühikut. Seega on süüdlasele määratud karistus minimaalses määras. Väärteoasja kohtulikul uurimisel leidis tõendamist eelmärgitud väärteo toime panemine O.I poolt. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja poolt kohaldatud karistus antud juhul põhjendatud ja seaduslik ning selle muutmiseks puudub alus. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et O.I-le süüks pandud väärteo toime panemine on leidnud tõendamist ning puuduvad alused Päästeameti Lääne päästekeskuse menetlusbüroo peainspektor Karmo Näkk´i 02.11.2015.a otsus väärteoasjas nr 7.2-9.4/267-14 tühistamiseks. Seega jätab kohus esitatud kaebuse rahuldamata ning kohtuvälise menetleja väärteootsuse muutmata. Menetluskulud Kaebuse esitaja kaitsja on esitanud taotluse menetluskulude hüvitamiseks summas x eurot. V™S § 23 sätestab, et väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kuivõrd esitatud kaebuse jätab kohus rahuldamata ning Päästeameti Lääne päästekeskuse menetlusbüroo peainspektor Karmo Näkk´i 02.11.2015.a otsus väärteoasjas nr 7.2-9.4/267-14 muutmata, siis jäävad menetluskulud kaebuse esitaja kanda. Lähtudes eeltoodust, jätta taotlus menetluskulude hüvitamiseks rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Tammeniit Kohtunik 7
(7)