Obsah (7)

§ 63§ 16§ 33§ 57§ 58§ 56§ 68

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 9. oktoober 2015, Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number Kohtukoosseis Väärteoasi 4-15-3656 Tiit Lõhmus, A

§ 63

lg 1 alusel karistati L.B toimepandud väärtegude eest raskeimat karistust sisaldava seadusesätte alusel, s.o LS § 201 lg 2 järgi, arestiga 30 päeva. L.B-le määratud karistuse hulka arvati tema kinnipidamine alates 17.05.2015 kell 09.20 kuni vabastamiseni 19.05.2015 kell 9.20, s.o 2 päeva, ning määrati lõplikuks karistuseks 28 päeva aresti. V™S § 199 lg 3 ja V™S § 205 lg 1 kohaselt jõustus kohtuotsus aresti mõistmise kohta alates selle tegemisest. Maakohus kohustas L.B vabatahtlikult ilmuma 24.08.2015 kell 10.00 Narva arestikambrisse (Vahtra 3, Narva) karistuse kandmisele. 1.

1. 17.05.2015 koostatud väärteoprotokolli kohaselt juhtis L.B 17.05.2015 kella 9.20 paiku Vaivara vallas, Ida-Viru maakonnas, Narva – Narva-Jõesuu – Hiiemetsa mnt 8,2 km mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt LS § 91 lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud 24.03.2015 patrullpolitseiniku D.K. poolt. Juhtis mootorsõidukit liiklusmärgi nr 351 (70 km/h) mõjupiirkonnas kiirusega 137 +/- 8 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 59 km/h võrra. 1.
2. L.B rikkus sellega LS § 90 lg 1 p 3 ja LS § 50 lg 5 p 3, millega pani toime vastavalt LS § 201 lg-s 2 ja LS § 227 lg-s 3 sätestatud väärteod.
3. Maakohus, kõrvutades uuritud tõendeid ning hinnanud neid oma siseveendumuse kohaselt, oli seisukohal, et väärteoprotokollis kirjeldatud teod LS § 227 lg 3 ja LS § 201 lg 2 järgi on aset leidnud, teod pani toime L.B ning tema poolt toimepandu on õigesti kvalifitseeritud. 2.
4. Maakohus leidis, et puudub alus kahelda tunnistajate P.M. i ja A.T. bi ütluste ja kirjalike tõendite usaldusväärsuses. Tunnistajad andsid ülekuulamisel detailseid ütlusi, mis on kooskõlas objektiivsete asjaoludega. Nad on sõltumatud tunnistajad, kes andsid ütlusi selle kohta, mida ise nägid. Antud tunnistajad on politseitöötajad, kelle igapäevane töö on ka liiklusjärelevalve teostamine, kus nad peavad kontrollima, et liiklejad järgiksid liiklusseadust ning rikkumise ilmnemisel koheselt reageerivad vaatamata sellele, kes on liiklusseaduse rikkuja. Tunnistajate ütlustes puuduvad vastuolud, ütlused on loogilised ja kooskõlas dokumentaalsete tõenditega. 2.
5. L.B süüdistuse osas LS § 227 lg 3 järgi märgib maakohus järgnevat. 2.2.
6. Kiirusmõõturi kasutamise protokolli kohaselt kasutati riikliku järelevalve korras liikumiskiiruse mõõtmiseks 17.05.2015 kell 09.20 Ida-Virumaal, Narva – Narva-Jõesuu – Hiiemetsa tee 8,
7. km-l kiirusmõõteseadet STALKER II MDR nr AS008374, mõõtevahendi taatlustunnistus nr TTRSS-14/00242, mida testiti 17.05.2015 kell 08.20, ning seade oli töökorras. Liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamisel pöörati tähelepanu nii looduse kui inimese tekitatavatele häiretele, millised võivad anda eksitavaid mõõtmistulemusi ning võeti kasutusele meetmeid probleemide vältimiseks. Mõõtmise tehiolude kirjelduse kohaselt toimus mootorsõiduki kiiruse mõõtmine asulavälisel teel, hea nähtavusega valgel ajal, sademeteta, kuiva kattega, kahesuunalisel kahe sõidurajaga teel. Patrullauto liikus sõidurajal kiirusega 42 km/h. Kiirusmõõteseadet kasutades järgiti seadme kasutamise juhendit ja mõõtemetoodikat. Sõiduki sõidukiiruse mõõtmiseks valiti mõõterežiim: vastutuleva objekti kiiruse mõõtmine liikuvast sõidukist. Mootorsõiduk liikus vastassuunalisel sõidurajal, liikus mitu sõidukit, lähenes, kiirendas intensiivselt, sooritas möödasõitu. Seadme helisignaal radarimõõturil (Doppler helisignaal) oli ühtlaselt tõusev, kõrgenev. Seadme lugem näitas 137 km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul on 70 km/h. Kiiruse mõõtmisel laiendmääramatus +/- 8 km/h. Lõplik mõõtetulem 129 km/h. L.B ületas mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem, kui 59 km/h. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud näitu. Mõõtmise ajal kasutati video/helitehnikat. Protokoll on allkirjastatud mõõtja/protokollija, tunnistaja ja menetlusaluse isiku poolt. 2.2.
8. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll on tõendiks väärteoasjas KrMS § 63 lg 1 mõttes. Käesoleva tõendi kogumisel on kohtuväline menetleja järginud tõendite kogumise üldtingimusi ning menetlusnormide rikkumisi ei ole esinenud. Kiirusmõõteseadme kasutamise 2 protokollis kirjeldatud mõõtmistulemuste käik on jälgitav ja arusaadav, mõõtmine on teostatud pädeva mõõtja poolt. Eelmärgitud sätetest tulenevalt saab maakohtu hinnangul järeldada, et L.B juhtis mootorsõidukit, ületades lubatud sõidukiirust 59 km/h, mis on keelatud vastavalt LS § 50 lg 5 p 3 ja kvalifitseeritud LS § 227 lg 3 järgi. 2.
9. L.B süüdistuse osas LS § 201 lg 2 järgi märkis maakohus järgnevat. 2.3.
10. Maanteeameti liiklusbüroo väljavõtte kohaselt on L.B-lt juhtimisõigus ära võetud 06.03.2015 kuni 05.06.
11. Kirjalike tõenditega ja tunnistajate P.M. i ja A.T. bi ütlustega luges maakohus tuvastatuks, et L.B juhtis 17.05.2015 kell 09.20 paiku Ida-Virumaal, Vaivara vallas, Narva – NarvaJõesuu –Hiiemetsa mnt 8,
12. km-l mootorsõidukit Volvo S80 reg.nr. XXX , omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. 2.3.
13. Eeltoodud asjaoludel asus maakohus seisukohale, et kohtuvälises menetluses on menetlusaluse isiku käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteona, s.o mootorsõiduki juhtimisena juhtimisõiguseta isiku poolt. 2.
14. Maakohus leidis, et L.B täitis objektiivsed koosseisud LS § 227 lg 3, § 201 lg 1 järgi otsese tahtlusega.

§ 16

lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. L.B oli teadlik kõikidest rikkumisest, tema tegevused olid sihikindlad ning ta tahtlikult eiras liiklusseaduse sätteid. 2.5. Menetlusalune isik on oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritavate tegude objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud. Maakohus oli seisukohal, et L.B pani talle inkrimineeritavad väärteod toime süüvõimelisena, kuna vastavalt

§ 33

on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. 2.

1. Karistuse osas märkis maakohus järgnevat. 2.6.
2. LS § 201 lg 2 järgi süüteo toimepanemise eest näeb seadus karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. LS § 227 lg 3 sätestatud süüteo toimepanemise eest näeb liiklusseadus ette karistusena rahatrahvi kuni 200 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. 2.6.
3. Analüüsides süüdlase tegusid, kuuluvad süü juures arvesse võtmisele asjaolud, et süüdlane pani toime kaks tõsist rikkumist, asetades ohtu mitte ainult enda vaid ka teised liiklejad ja tema sõiduautos olevad sõitjad. Tegemist on tahtliku ja teadliku teoga ning menetlusaluse isiku mootorsõiduki juhtimine oli sihikindel ja kavatsetud käitumine. Maakohtu hinnangul L.B süü tase on suur. Karistusregistri andmetel on L.B väärteokorras karistatud 7 korda, viimati LS § 201 lg 2 järgi 25 päeva arestiga. L.B ei teinud mõistetud karistusest õigeid järeldusi ning pani taas toime analoogse teo koos teise raske rikkumisega – kiiruse ületamisega vähemalt 59 km/h. Kergendavad ja raskendavad asjaolud

§ 57

ja

§ 58mõttes puuduvad.

2.6.3. Lähtudes eeltoodust ning arvestades süüdlase tegude iseloomu, tehiolusid ja raskust, menetlusalust isikut, leidis maakohus, et rahalise karistuse või ainuüksi juhtimisõiguse äravõtmise määramine ei ole antud juhul tulemuslik. Seetõttu tuleb kohaldada rangemat karistuse liiki, s.o aresti, ja seda sanktsiooni maksimaalses määras. Süüdlane pani toime väärteod ühe teoga ning talle karistuse määramisel kuulub kohaldamisele

§ 63lg 1.

3 MENETLUSALUSE ISIKU KAITSJA APELLATSIOON

1. Viru Maakohtu 06.08.2015 otsuse peale esitas apellatsiooni menetlusealuse isiku kaitsja L. Nirgi, kes palub tühistada maakohtu otsuse karistuse osas ning mõista L.B-le kergem karistus, kohaldades üldkasulikku tööd. Kaitsja leiab, et kohtuotsus on ebaõige põhjendavas osas ja resolutsioonis. Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust ja rikkus oluliselt väärteomenetlusõigust. Karistus ei vasta väärtegude raskusele ja menetlusalusele isikule, kuna maakohus jättis kohaldamata üldkasuliku töö. Apellatsioonis märgiti, et soovitakse asja läbivaatamist kirjalikus menetluses. Määruskaebuses esitatud seisukohad on kokkuvõtlikult järgnevad. 3.
2. Maakohtu otsuses märgitakse, et menetlusalune isik oli juhtimiselt kõrvaldatud 24.03.2015 kuni 08.05.
3. L.B ise kinnitas, et tema arvates lõppes juhtimisõiguse äravõtmine juba 05.05.
4. Kaitsja ei nõustu, et L.B täitis objektiivse koosseisu otsese tahtlusega. Antud situatsioonis on väga oluline, kas isikul üldse olid juhtimisoskused ja –kogemused ning need ei olnud juhtimisõiguse äravõtmise, s.o keelamise, tõttu lühikeseks ajaks kadunud või vähenenud. L.B süü oli ilmselt ettevaatamatuse vormis. 3.
5. Kaitsja leiab, et karistust kergendava asjaoluna oleks pidanud menetlusaluse isiku puhul arvestama puhtsüdamlikku kahetsust

§ 57lg 1 p 3 mõttes.

Kohtuväline menetleja ei nõustunud väitega, et L.B kahetses toimepandut. Tunnistajad ei kinnitanud ega lükanud seda ümber, kui nad seda ei mäletanud. 3.

1. L.B ületas kiirust möödasõidul ja sellega ei kaasnenud ega vastavaid süüdistusi ei esitatud. Karistades L.B ilma juhtimisõiguseta juhtimise eest raskeimat karistust sisaldava sätte alusel, pidas maakohus justkui vähemoluliseks kiiruse ületamist. Võib arvata, et kiiruse ületamine möödasõidu ajal sai olla vaid äärmiselt lühiajaline, kõik liikluses osalejad märkasid seda ja vastavalt arvestasid sellega. Möödasõidetava sõiduki juht ei võinud kiirust suurendada või vastupidisel juhul pidi L.B möödasõidu katkestama. Kui L.B karistati sisuliselt õnnestunud möödasõidu eest, siis ei ole maksimaalne karistus põhjendatud. Kohtuvälise menetleja väited mitmekordsest ohtlikkuse kasvust on vaieldavad ka antud olukorras, kui möödasõidu reeglite rikkumist ei tuvastatud. Maksimaalse aresti kohaldamine ei ole põhjendatud. Kuigi L.B oli eelnevalt karistatud 25 päevase arestiga, ei ole antud juhul maksimaalse aresti kohaldamine põhjendatud. 3.
2. Kuna L.B on leidnud töökoha Tallinnas, siis on otstarbekas tema suhtest arest asendada üldkasuliku tööga, mida kaitsja on järjekindlalt palunud. Üldkasuliku töö tegemine pikema aja jooksul või avalikus kohas avaldab ilmselt sügavamat mõju kui isiku hoidmine arestikambris. Kuna maakohus arutas asja ilma L.B osavõtuta, eeldades, et ta oli teadlik kohtuistungi ajast, siis võis nii öelda viimane argument jääda tema poolt esitamata ja kõige karmim karistus kergendamata. KOHTUVÄLISE MENETLEJA VASTUS APELLATSIOONILE 4 4.Kohtuväline menetleja esitas oma seisukoha ringkonnakohtule, milles nõustub maakohtu mõistetud karistusega ja palub jätta apellatsiooni rahuldamata ning asi lahendada kirjalikus menetluses. RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
3. Ringkonnakohus, tutvunud väärteoasja materjalide, kaevatava kohtuotsuse ja apellatsioonis esitatud seisukohtadega, leiab, et Viru Maakohtu 06.08.2015 otsuses esitatud motiivid ja järeldused L.B-le mõistetud karistuse liigi ja määra osas on põhjendatud ning asjakohased. Seega tuleb apellatsioon jätta rahuldamata. 5.
4. Vastavalt V™S § 153 lg 4 p-le 1 ei pea ringkonnakohus maakohtu otsuses toodud põhjendusi käesolevas otsuses kordama ning piirdub vaid omapoolsete selgituste lisamisega apellatsioonis esitatule vastates. Samal ajal tuleb aga silmas pidada, et maakohtu otsuses toodud seisukohad on jätkuvalt kohtulahendi osisteks. 5.
5. Süü suuruse hindamisel tuleb arvestada isiku poolt toimepandud tegu iseloomustavaid asjaolusid, sh teo raskust, korduvust ja teos avalduvat suhtumist. Tulenevalt

§ 56

lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut (RKKKo nr 3-1-1-113-12, p 9.1.).

1. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on jõudnud põhjendatult järeldusele, et L.B tuleb karistada võimaliku maksimaalse karistusega ning kaitsja apellatsioonis esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamist karistuse mõistmise osas. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et L.B on toime pannud väärteoprotokollis kirjeldatud väärteod. Menetlusalune isik on seda ka ise tunnistanud (lk 3). Vaidlusaluseks küsimuseks on menetlusalusele isikule mõistetud karistus. Kaitsja küll viitab muuhulgas apellatsioonis, et L.B ei ole tegusid toime pannud mitte otsese tahtlusega, vaid ettevaatamatusest, kuid kuna apellatsioonis on taotletud maakohtu otsuse tühistamist üksnes karistuse osas ning ettevaatamatust tuleb peaasjalikult analüüsida teo koosseisu tasandil, siis ringkonnakohus sellele rohkem tähelepanu ei pööra. Süü suuruse hindamisel karistuse mõistmisel tuleb arvestada ka toimepandud tegude iseloomustavaid asjaolusid, kuid ei saa üksnes karistuse mõistmise puhul asuda seisukohale, et võrreldes subjektiivse küljega, on tegemist teistsuguse tahtluse vormiga või ettevaatamatusega. 6.
2. Kohtuvälise menetleja poolt esitatud ja 18.05.2015 koostatud dokumendi (lk 11) kohaselt kõrvaldati L.B viimati sõiduki juhtimiselt 24.03.2015 ja see on kehtiv kuni 08.05.
3. Käesolevas väärteoasjas on L.B teo toime pannud 17.05.
4. Kaitsja on ekslikult apellatsioonis märkinud, et maakohus väitis oma otsuses leheküljel 3, et menetlusalune isik oli juhtimiselt kõrvaldatud 24.03.2015 kuni 08.05.
5. Tegemist oli siiski
6. aasta 8-nda maiga. Vastasel juhul ei oleks olnud maakohtul võimalik asuda seisukohale, et L.B on toime pannud LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. 6.
7. Kaitsja leiab, et maakohus oleks pidanud karistust kergendava asjaoluna

§ 57

lg 1 p 3 alusel arvestama, et L.B tunnistas enda poolt toimepandud tegu.

§ 57

lg 1 p 3 kohaselt on karistust kergendavaks asjaoluks süü ülestunnistamisele ilmumine, puhtsüdamlik kahetsus või süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine. Käesolevalt on L.B omaks võtnud (lk 3), et ta on väärteod toime pannud. See ei ole käsitletav ei süü ülestunnistamisele ilmumise, puhtsüdamliku kahetsuse ega süüteo avastamisele aktiivse kaasaaitamisena. Kohtukolleegium nõustub maakohtuga, et karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid menetlusaluse isiku puhul ei esine. Süü omaksvõtmisest ei järeldu kahetsust. 5 6.

1. Kohtukolleegiumile jääb selgusetuks apellatsioonis esitatud seisukoht, et L.B karistati sisuliselt õnnestunud möödasõidu eest. Nii väärteoprotokollist kui ka maakohtu otsusest tuleb üheselt ja selgelt, et L.B rikkus LS § 90 lg 1 p 3 ja LS § 50 lg 5 p 3, s.o vastavalt sõiduki juhtimise keeldu ja suurimat lubatud sõidukiirust. See, et L.B ületas lubatud sõidukiirust möödasõidul, ei ole asjaolu, mis vabandaks rikkumist või selle raskust. 6.
2. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga mõistetud karistuse osas ja ei jaga apellatsioonis esitatud seisukohta, et L.B-le LS § 201 lg 2 järgi ning

§ 63

lg 1 ja

§ 68lg 1 alusel karistuseks mõistetud 28 päeva aresti ei ole põhjendatud.

Maakohus on selgelt välja toonud, et menetlusalune isik on toime pannud kaks tõsist rikkumist, asetades ohtu mitte üksnes enda, vaid ka teised liiklejad. L.B on teod toime pannud teadlikult ehk menetlusaluse isiku süü on suur. Lisaks tuleneb karistusregistri andmetest, et L.B on väärteokorras karistatud 7 korda, viimati LS § 201 lg 2 järgi 25 päeva arestiga. Ringkonnakohus leiab, et arvestades

§ 56

lg-dest 1 ja 2 tulenevaid asjaolusid, on põhjendatud L.B-le mõista karistus sanktsiooni maksimaalses määras ning ei ole põhjendatud menetlusaluse isiku suhtes üldkasuliku töö kohaldamine. L.B on korduvalt karistatud liiklusalaste rikkumiste eest, seejuures nii kriminaal- kui ka väärteokorras. Karistusregistri väljavõtte kohaselt pani L.B varasemalt LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toime 24.03.2015, mille eest mõisteti talle karistuseks 25 päeva aresti. Menetlusalune isik on nimetatud aresti ära kandnud, kuid ometi ei ole see talle mõju avaldanud, karistuse eesmärgid on jäänud täitmata ning isik on uue teo toime pannud 17.05.

1. Nimetatud tegevus näitab, et menetlusalusele isikule mõistetud varasemad karistused ei ole mõju avaldanud ning ka sanktsioonimäära lähedased karistused ei pane isikut seadusekuulekalt käituma. Kuna nii mõistetud arestid kui ka rahatrahvid (täitmise info puudulik) ei ole kohtukolleegiumi hinnangul L.B-le mõju avaldanud ning takistanud teda uusi õigusrikkumisi toime panemast, siis ei omaks ammugi sellist mõju üldkasuliku töö kohaldamine. Samuti puuduvad mõjuvad põhjused, miks tuleks kohaldada üldkasulikku tööd. Asjaolu, et L.B on leidnud endale Tallinnas töö, ei ole asjaolu, mis välistaks aresti kohaldamise. Menetlusalune isik on teo toime pannud otsese tahtlusega, seega tuleb arvestada tal ka tagajärgedega. Kergemate karistuste kohaldamine on L.B puhul ammendunud. Sanktsiooni maksimaalses määras kohaldamine on L.B puhul viimane abinõu ning see on põhjendatud. 6.
2. Kaitsja hinnangul mõisteti L.B-le karmim karistus, kui oleks mõistetud siis, kui menetlusalune isik oleks maakohtu istungist osa võtnud ja omi argumente välja toonud. Väärteoasja toimiku kohaselt toimus maakohtus esimene istung 18.05.2015, mil menetlusalune isik taotles kaitsja määramist ning seoses kaitsja määramisega lükati istung edasi kuni 20.05.2015 (lk 23). Vastava istungi kutse anti L.B-le kätte 18.05.2015 istungil. 20.05.2015 istungile L.B ei ilmunud (lk 23) ning kaitsja taotlusel lükati istung edasi. 22.05.2015 Viru Maakohtu määrusega (lk 28) kohaldati menetlusaluse isiku suhtes sundtoomist uuele istungile 26.06.
3. Sundtoomine ebaõnnestus (lk 31). Ka 26.06.2015 istungile menetlusalune isik ei ilmunud ning kuna kutset ei olnud talle võimalik kätte toimetada, siis määrati uus istungiaeg (lk 32). 30.06.2015 edastati L.B-le uus kohtukutse kohtuistungile, mis pidi toimuma 06.08.
4. Menetlusdokumendi kättetoimetamise teatise (lk 38) kohaselt võttis 30.06.2015 kutse vastu L.B ema. 06.08.2015 istungil leidis maakohus, et tulenevalt V™S § 90 lg-st 1 on võimalik arutada väärteoasja ilma menetlusaluse isikuta ning viidi läbi sisuline asja arutamine. 6 V™S § 90 lg 1 kohaselt, kui menetlusalusele isikule ja tema kaitsjale on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud ning nad on kutse enne asja arutamist kätte saanud, kuid ei ole taotlenud asja arutamise edasilükkamist või kui edasilükkamise taotlus ei ole rahuldatud, arutatakse asja ilma menetlusaluse isikuta või tema kaitsjata. V™S § 90 lg 1 kohaselt loetakse kohtukutse isikule kätte toimetatuks ning isikule oli teatatud kohtuistungi toimumise aeg ja koht temaga koos elava pereliikme kaudu. Seega, asjaolu, et L.B ei ole istungile ilmunud ja seetõttu võivad olla jäänud tähelepanuta menetlusaluse isiku poolsed väiteid, ei ole aluseks maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale jõudmiseks.
5. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes V™S § 145 lg-st 1 ja § 147 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 06.08.2015 otsuse muutmata ja menetlusaluse isiku kaitsja apellatsiooni rahuldamata Tiit Lõhmus Aarne Sarjas /allkirjastatud digitaalselt/ 7 Maarika Kuusk