4-17-2414 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. juuni 2017, Narva kohtumaja, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-17-2414 (233017002259) Kohtunik Merit

§ 239

lg 1 p 1 järgi rahatrahviga 15 (viieteistkümne) trahviühiku ulatuses, s.o 60 (kuuskümmend) eurot. Edasikaebekord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse 1 avalikult teatavakstegemisest. 4-17-2414 Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: 1. Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna patrullpolitseinik Edvard Lalli 26.04.2017 kiirmenetluse otsusega nr 233017002259 karistati V.

§ 239

lg 1 p 1 järgi LS § 33 lg 3 nõuete rikkumise eest rahatrahviga 30 trahviühiku ulatuses, s.o 120 eurot selles, et V.S juhtis 26.04.2017 kella 14:37 paiku Tööstuse tn 4, Sillamäe linn, Ida-Viru maakond mootorsõidukit kui ei olnud nõuetekohaselt kinnitatud turvavööga. Selliselt rikkus V.

§ 33lg 3 nõudeid ja pani toime LS § 239 lg 1 p 1 ettenähtud väärteo.

Kohtuväline menetleja määras, et rahatrahv on määratud tasuda ositi kahes võrdses osas. Viimase osa tasumise tähtpäev on 26.06.

2. Kohtuvälise menetleja otsusele esitas V.S 27.04.2017 kaebuse, milles taotleb vaidlustatava kohtuvälise menetleja otsuse ümber vaatamist ja määratud trahvi vähendamist. Kaebuse esitaja põhistab esitatud taotlust sellega, et on vanaduspensionär ja ca 10 aasta jooksul ei ole liikluseeskirju rikkunud.
3. Kuna kaebus kohtuvälise menetleja otsusele esitati puudustega, koostas kohus 16.05.2017 puuduste kõrvaldamise määruse, millega kohustas kaebajat kõrvaldama puudused hiljemalt 29.05.
5. V.S kõrvaldas puudused 29.05.2017, s.o tähtaegselt. Kaebusest nähtub, et kaebaja alustas sõitu sõidukiga registrimärgiga xxx ning ühtlasi paigutas peale turvavöö. Määratud trahv on kaebajale, kui pensionärile liialt suur. Varasemad rikkumised puuduvad. Esitatud taotlust põhjendab kaebuse esitaja viitega 22.05.2017 telesaatele „Reporter“, kus toodi välja, et turvarihma nõuetekohase rikkumise korral tuleb loobuda karistusest ning esmakordsel rikkumisel piirduda hoiatusega. Kaebuses märgitakse, et kaebaja taotleb asja läbivaatamist kirjalikus menetluses.
6. 31.05.2017 edastas kohus vastavalt VTMS § -le 120 kohtuvälisele menetlejale kaebuse koopia, paludes seisukohta esitatud kaebuse osas ning seisukohta, kas kohtuväline menetleja peab võimalikuks vaadata kaebus läbi kirjalikus menetluses.
7. 06.06.2017 registreeris Viru Maakohus kohtuvälise menetleja seisukoha väärteoasjas, millest tuleneb muuhulgas, et kohtuväline menetleja on nõus kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja seisukohad vastuseks kaebuses toodule on alljärgnevad. 6.
8. Kohtuväline menetleja asub seisukohale, et kaebus ei kuulu rahuldamisele. 6.
9. Teo toimepanemine on tõendatud väärteoasja materjalidega. Liiklusseaduse § 33 lg 3, mis sätestab, et sõidukis, millel on turvavööd, peab juht olema sõidu ajal turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud, on kohustav norm, milles toodud aktiivse tegevuse tegemata jätmine toob kaasa karistuse. 6.
10. Menetlusalune isik võib kirjutada ütlused ka omakäeliselt. Asja materjalidest nähtuvalt on menetlusalune isik käesolevas väärteoasjas saanud realiseerida oma õigust anda ütlusi. V.S kirjutas kiirmenetluse otsuse ütlustes, et alustas 26.04.2017 mootorsõidukiga registreerimismärgiga xxx sõitu ning seejärel pani turvavöö kinni, st sõidu ajal. Lähtudes ülaltoodud seaduse paragrahvist peab juht olema sõidu ajal olema kinnitatud turvavööga, mitte sõidu ajal end turvavööga kinnitama. Selline teguviis on ohtlik, sest juhi tähelepanu on jagatud, sest juht peab mitut asja korraga tegema ning sellised toimingud võivad segada juhtimist või liiklusolude tajumist. 6.
11. V.S-ile on välja antud juhtimisõigus, mille saamise eelduseks on liiklusreeglite ja liiklusseaduse tundmine, mistõttu on ta teadlik liiklusseaduses sätestatud 2 4-17-2414 nõuetest. Eeltoodust tulenevalt on kohtuväline menetleja seisukohal, et menetlusalune isik on õigusrikkumise toime pannud tahtlikult. Juhtides mootorsõidukit, olemata turvavööga kinnitatud, võtab juht teadlikult riski. Teatavasti on risk võimalik oht. Igapäevaelu sündmused toimuvad alati mingi ohu foonil ning seetõttu on alati ka võimalik, et see oht realiseerub. Sellisel moel mootorsõiduki juhtimine kujutab endast liikluses ohu loomist ja on seega objektiivselt ühiskonnas soovimatu ja vastab koosseisule. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et sellise nõude kehtestamine kannab seadusandja soovi kohustada liiklejaid kaitsma oma tervist võimalike ohtude realiseerumise tagajärjel tekkida võivate tervisekahjustust eest. V.S on toimepandud teoga lisaks seadusandja poolt kehtestatud nõuete rikkumisele suhtunud hooletult iseenda tervise kaitsmisesse. 6.
12. Kohtuväline menetleja leiab, et isiku süü on piisavalt suur ja määratud rahatrahv vastab toimepandud teole. Eeltoodu alusel palume jätta V.S kaebuse rahuldamata ja kiirmenetluses tehtud otsuse muutmata. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
13. Kohus, tutvunud esitatud kaebuse ja selle lisadega, väärteoasja materjalide ning kohtuvälise menetleja seisukohaga, asub alljärgnevatele seisukohtadele.
14. Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiri dest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 9) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile.
15. LS § 33 lg 3 kohustab s õidukis, millel on turvavöö, juhti olema sõidu ajal turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud. Sama § 33 lg 2 p 6 kohaselt peab juht enne sõidu alustamist veenduma, et tema ja sõitjad kasutavad nõuetekohaselt turvavahendeid. Osutatud õigusnormi valguses tõusetub esmalt küsimus selle kohta, kas sõiduk, milles V.S viibis, sõitis. Vaatamata sellele, et kohtule adresseeritud kaebuse asjaolude kirjelduses on kaebaja kirjeldanud justkui seda, et kaebaja alustas sõitu sõidukiga ning ühtlasi paigutas peale turvavöö, ehk sisuliselt võib kaebaja kirjeldatust välja lugeda, et ajal, mil ta paigaldas endale turvavööd ei toimunud liikumist vaid hoopis liikuma hakkamine, siis leiab kohus asjaolusid kogumis hinnates, et need tõendavad, et V.S paigaldas turvavööd sõidu ajal. Sellise seisukoha kujunemisel osutab kohus tunnistaja K P (P ) ütlustele, millest lähtuvalt märkas ta 26.04.2017 kell 14.50 Tööstuse tänaval olles sõiduautot Skoda Praktik registrinumbriga xxx, mille juht ei olnud sõidu ajal turvavööga kinnitatud . Tunnistaja täpsustab, et märgates tema politseiametnikust paarimeest E. Lalli lähenemas, hakkas juht sõidu ajal turvavööd kinnitama. Seega annab tunnistaja üheselt mõistetavaid ütlusi selle kohta, et tegemist oli liikuva sõidukiga. Sedasama on V.S kinnitanud ka väärteo kohta antud ütlustes, kust tuleneb, et 26.04.2017 auto xxx alustas sõitu ning seejärel pani kinni turvavöö Sillamäel Kesk 3 4-17-2414 tn 2, NPM Silmet kontori ees. Mootorsõiduki liikumine nähtub ka väärteomaterjalide lisaks olevalt CDplaadilt. Eelnevast tuleneb järeldus, et V.S juhtis sõidukit, st mootorsõiduk oli liikumises. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles ki, et V.S juhitud mootorsõidukil turvavöö puudus või esineksid LS § 30 lg-s 2 nimetatud asjaolud, millega oleks vabandatav turvavöö kasutamata jätmine, selle nõuetekohane kinnitamata jätmine. Hinnates väärteomenetluse käigus kogutud tõendeid, tuleb tõdeda nii menetlusse kaasatud isikuliste tõendiallikate kui ka kaebuse esitaja enda selgituste pinnalt, et V.S juhitud sõiduk oli liikumises, see sõitis, ent turvavöö oli nõuetekohaselt kin nitamata. Selliselt rikkus V.

§ 33

lg-s 3 sätestatud kohustust ja pani toime LS § 239 lg 1 p-s 1 ettenähtud väärteo. Seega on kohtuväline menetleja V.S käitumisele andnud õige hinnangu. Osutatud normide kontekstis loeb kohus asjakohatuks kaebuse esitaja õigustused ja selgitused selle kohta, et sõidu algus ja turvavöö kinnitamine toimusid üheaegselt. Kohtu arusaama kohaselt tuleneb osutatud õigusnormidest üheselt ja selgesti mõistetavalt, et mootorsõiduki juhil lasub kohustus veenduda osutatud normide täitmises juba enne sõidu alustamist ja kui juba juhitakse mootorsõidukit, peab turvavöö, kui sõidukil on turvavöö, olema nõuetekohaselt kinnitatud. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et väärteomenetluses koostatud tunnistaja ülekuulamise protokolli, videosalvestuse ja V.S ütlustega on väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud LS § 239 lg 1 p-s 1 ettenähtud väärteona. Seega rikkus menetlusalune isik LS § 33 lg 3 nõudeid ja realiseeris LS § 239 lg 1 p1 sätestatud väärteokoosseisu. Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle on toime pannud menetlusalune isik, kes ka ise on temale süüks arvatud teo toimepanemist tunnistanud (§ 133 p 3). Samuti on see süütegu õigesti kvalifitseeritud (§ 133 p 4). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna patrullpolitseinik Edvard Lall kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes ning kuivõrd tegemist on politseiametnikuga, siis VTMS § 10 lg 31 mõttes on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud ja kaebaja pole ka kohtule adresseeritud kaebuses osutanud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6). Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteoasja lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes.

1. Vastavalt LS § 239 lg 1 p 1 sätetele karistatakse turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata jätmise eest rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 33 lg-s 3 ettenähtud väärteo toimepanemise eest LS § 239 lg 1 p 1 järgi 30 trahviühikuga, s.o 120 euroga. Seega on karistus määratud LS § 239 lg 1 p 1 ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületavas määras.
2. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 4 4-17-2414 Käesoleval juhul leiab kohus, et väärteo eest on kaebuse esitanud isiku süü keskmisest väiksem, mis peaks tingima sellele vastavalt ka karistuse, mis on sanktsiooni keskmist määrast allapoole jääv. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohtuväline menetleja on karistust kergendava asjaoluna tuvastanud süü tunnistamise, mida ka kohus peab võimalikuks arvestada. Karistust raskendavaid asjaolusid kohtuväline menetleja tuvastanud ei ole ja ka kohus ei tuvastanud väärteotoimikuga tutvudes karistust raskendavate asjaolude esinemist. Peale karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude tuvastamise tuleb karistuse valikul lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Väärteotoimikule lisatud karistusregistri väljatrükist nähtuvalt ei ole kaebajat eelnevalt väärteo- ega ka kriminaalkorras karistatud. Kohtu veendumuse kohaselt viitab eelnev sellele, et kaebajat saab pidada õiguskorda, sh liikluseeskirju järgivaks isikuks, kellele on mõistetavad ja arusaadavad nii liiklusseadusest tulenevad nõuded, kuid kes peab vajalikuks ka neist nõuetest kinnipidamist. Samuti on kaebuse esitaja kinnitanud et varemalt ca 10 aasta jooksul ei ole ta liikluseeskirju rikkunud. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid ja õiguskorra kaitsmise huvisid, leiab kohus, et määratud põhikaristus ettenähtud sanktsioon üle keskmise määra on põhjendamatu. Nagu märgitud, menetlusalusel isikul kehtivad karistused puuduvad. Samuti on menetlusalune isik oma süüd tunnistanud, st et tegemist karistust kergendava asjaoluga KarS § 57 lg 1 p 3 tähenduses. Sedastatavad pole ka muud asjaolud, mille põhjal saaks pidada piisavalt tõenäoliseks, et menetlusalune isik asub taas turvavööd kinnitamata sõidukit juhtima ja mis võiks kaasa tuua keskmisest sanktsioonimäärast rangema karistuse kohaldamise. Neid asjaolusid arvestades asub kohus seisukohale, et kohtuväline menetleja on eksinud karistuse mõistmise üldpõhimõtete vastu, selline eksimus on hinnatav materiaalõiguse ebaõige kohaldamisena ning toob kaasa kohtuvälise menetleja otsuse tühistamise kohaldatud karistuse määra osas. Ühtlasi leiab kohus eeltoodud asjaolude pinnalt, et kaebajast menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada karistusmäära, mis jääb allapoole sanktsiooni keskmist, so alla 25 trahviühiku ning kuna sedastatav on ka karistust kergendava asjaolu esinemine ja kaebajat ei ole eelnevalt ka karistatud, siis asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku teosüüd koostoimes eelnevalt nimetatud asjaoludega, on võimalik vaadelda sellisena, mis toob kaasa rahatrahvi kohaldamise 15 trahviühiku ulatuses ja on võrdeline 60 euroga.
3. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ilmnenud kohtuvälise menetleja poolt materiaalõiguse ebaõige kohaldamisega kaasneb kohtuvälise menetleja otsuse tühistamine ning esitatud kaebuse rahuldamine V.S karistuse kergendamiseks. VTMS § 132 p 2 alusel tühistab kohus kohtuvälise menetleja V.S-ile LS § 239 lg 1 p 1 järgi määratud karistuse osas ja teeb selles osas uue otsuse. Kohtu hinnangul on põhjendatud isiku karistamine LS § 239 lg 1 p 1 järgi 1 5 trahviühiku ulatuses, s.o 60 eurot. Kuna V.S on tasunud määratud rahatrahvist 60 eurot, siis on määratav rahatrahv laekunud. /allkirjastatud digitaalselt/ 5