1-17-3237/11

(16230100658)Kohtunik Aulike Salo Sekretär Mari Kirs Tõlk Natalija Mehh Prokurör Ainar Koik Kaitsja Gennadi Kull Menetluse liik kokkuleppemenetlus Süüdistatav: R.V: (isikukood xxx; EV kodakondsusega; emakeel: vene keel; põhiharidusega; elukoht: Xxxx, Tallinn; töökoht: puudub; 3 kehtivat kriminaalkaristust, 13 kehtivat väärteokaristust, tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeldu alates 28.02.2017.a) süüdistuses KarS § 201 lg 2 p 1 järgi RESOLUTSIOON Tunnistada süüdi R.V KarS § 201 lg 2 p 1 järgi ja karistada teda vangistusega 11 (üksteist) kuud. KarS § 73 lg-te 1, 3 sätteid kohaldades jätta mõistetud karistus täitmisele pööramata, kui R.V ei pane 1- (ühe) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust lugeda kohtuotsuse kuulutamise päevast. R.V suhtes 28.02.2017.a kohaldatud tõkend, elukohast lahkumise keeld, tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 175, § 179 alusel välja mõista R.V-lt riigituludesse: - sundraha 1,5 palga alammääras – 705 eurot määratud kaitsjale makstud tasu – 288 eurot KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena summas 82,75 eurot. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE873300333499990003 Danske Bank või EE401700017002872300 №rdea Pank. Kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega tehakse avalikult teatavaks ka kohtu kantselei kaudu ja kättesaadavaks e-toimiku süsteemi kaudu koos lahendiga. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Tsiviilhagi Kannatanu Xxxx poolt esitatud tsiviilhagi, summas 540 eurot, rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5, TsMS § 440 lg 1 alusel välja mõista R.V-lt kannatanu kasuks 540 eurot, mis tuleb kanda kannatanu arveldusarvele nr XXXX märkides selgitusena „R.V, 1-17-3237, tsiviilhagi“. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest Tallinna Ringkonnakohtule. SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU R.V, olles KarS § 201 lg 2 p 1 tähendatud isik tulenevalt kustumata karistatusest seoses süüdimõistmisega Harju Maakohtu 26.02.2010.a. otsusega KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi ehk varguste eest, pani toime tema valduses oleva võõra vallasasja omastamise järgmistel asjaoludel. 12.01.2016.a. sai Tallinnas Paldiski mnt 105 asuvas Renault keskuses Xxxx ja R.V ema Xxxx vahel sõlmitud rendilepingu XXXX alusel Xxxx ajutiseks kasutamiseks kuni 14.01.2016.a. kell 16.00 Xxxx kuuluva ja Xxxx vastutavas kasutuses olnud sõiduauto Renault Megane III reg.nr xxxx maksumusega 6000 eurot. Renditud sõiduki andis Xxxx samal päeval ehk 12.01.2016.a. kasutamiseks üle oma pojale Xxxx nende omavahelise suulise kokkuleppe alusel, mille kohaselt pidi seda kasutav R.V ise tasuma rendi eest ning sõiduk jäigi vaid R.V valdusesse ja kasutusse. Kuna 14.01.2016.a. sõidukit rendifirmale ei tagastatud, siis peale seda, kui ABC Rent töötaja nõudis telefoni teel Xxxxlt kas sõiduki tagastamist või rendilepingu pikendamist, koostati 15.01.2016.a. jällegi rentija Xxxxga rendileping L16-000102 tähtajaga 15.01.2016.a. kell 16.00-18.01.2016.a. kell 16.00 (siis kinnitas sõiduki vastuvõtmist oma allkirjaga juba R.V) ning 18.01.2016.a. veel uus rendileping L16-000122 tähtajaga 18.01.2016.a. kell 16.00-20.01.2016.a. kell 16.00, mis ajaks tuli sõiduk tagastada aadressil Tallinn, Paldiski mnt 105 ning seejuures ei olnud rentnikul piiriületus lubatud ehk oli keelatud sõita nimetatud sõidukiga väljaspool Eestit, kui tal puudub selleks rendifirma eelnev kirjalik nõusolek, mida antud juhul polnud. Peale viimase rendilepingu tähtaja möödumist ja sõiduki tagastamata jätmist püüdis Xxxx töötaja ühendust saada nii Xxxx kui R.V-ga, kuid kuni 25.01.2016.a. nad kõnedele ei vastanud. Samuti R.V peale viimase rendilepingu sõlmimist eemaldas või lasi eemaldada nimetatud tema valduses olevalt sõidukilt sellesse paigaldatud GPS seadme või lasi GPS seadme 2 signaali tahtlikult blokeerida nii, et selle tagajärjel sõiduki GPS näitas selle asukohta viimati 19.01.2016.a. 23.01.2016.a. kell 16.30 lahkus nimetatud sõiduk Ikla piiripunkti kaudu Eestist Lätisse ega ole kuni käesoleva ajani Eestisse tagasi saabunud ehk on jäänud rendileandja jaoks kadunuks. R.V aga Eestist koos nimetatud sõidukiga ei lahkunud, vaid ta käsutas seda sõidukit kui endale kuuluvat asja ning ta andis nimetatud sõiduki Eestis enne selle piiriületust üle kohtueelses menetluses tuvastamata isikule ja jättis selliselt oma tahtliku tegevusega rendileandja ABC Rent AS nimetatud sõidukist kestvalt ilma kuni käesoleva ajani. 25.01.2016.a. teatas R.V telefoni teel Xxxx töötajale, justkui oleks nimetatud sõiduk, selle dokumendid ja võti temalt Lätis varastatud, kuid R.V sellest Läti politseisse isegi ei teatanud ning ta vältis edasiselt ka suhtlemist sõiduki rendileandja Xxxx-ga. Kirjeldatud käitumisega pani R.V toime tema valduses oleva võõra sõiduki ehk vallasasja ebaseaduslikult kolmanda isiku kasuks pööramise ehk korduva omastamise ehk KarS § 201 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör KarS § 201 lg 2 p 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatava karistamist vangistusega 11 kuud, mis jätta KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus prokuratuur, süüdistatav ja tema kaitsja jõudsid KrMS § 245 lg 1 sätestatud tingimustes kokkuleppele. R.V nõustus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas toimunud kohtuistungil sõlmitud kokkuleppega ja prokurör ning kaitsja taotlesid kohtult sõlmitud kokkuleppe kinnitamist. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud kohtule esitatud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri ning kaitsja arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Arvestades eeltoodut tuleb R.V temale esitatud süüdistuses KarS § 201 lg 2 p 1 järgi süüdi mõista ja talle karistus mõista vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistus vastab R.V süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Kohtueelses menetluses on kannatanud OÜ Xxxx esitanud tsiviilhagi varalise kahju nõudes süüdistatava R.V vastu. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5, TsMS § 440 lg 1 alusel mõistab kohus R.V-lt välja kannatanule tekitatud kahju. Kohus juhindus KrMS § 248 lg 1 p 5; § 249; § 311; 313 sätetest. Kohtunik 3