4-17-3822 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18. august 2017, Tallinn Väärteoasja number 4-17-3822 (2317,17,005562) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Liikl

§ 207ettenähtud väärtegu Z.T, ik: xxx, elukoht: Xxxx.

Menetlusalune isik Kohtuvälise menetleja esindaja Triinu Riigor, Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitus RESOLUTSIOON 1. Z.T süüdi tunnistada LS §

§ 207ettenähtud väärtegude toimepanemises ning mõista Kar

S § 63 lg 1 alusel LS § 201 lg 2 järgi karistuseks arest 15 (viisteist) päeva.

1. KarS § 69 lg 1 ja 3 alusel asendada mõistetud arest 15 päeva üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele päevale arestile vastab üks tund üldkasulikku tööd, so 15 (viisteist) tundi üldkasulikku tööd.
2. Üldkasuliku töö tegemiseks määrata Z.T-le 2 (kaks) kuuline tähtaeg alates kohtuotsuse jõustumisest ning allutada Z.T KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrollile Xxxx järelevalve all (Xxxx, tel: xxxx).
3. Vastavalt KarS § 69 lg 6 sätetele, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi, pikendada töö tegemise tähtaega, või pöörata mõistetud aresti täitmisele. Aresti täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund vastab ühele päevale arestile. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel V™S § 107 lõike 1 kohaselt. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsme päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, s.o alates 18.08.
4. V™S § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. 1 Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 25.06.2017 koostatud väärteoprotokollist nr 20170625190601 nähtuvalt koostati väärteoprotokoll selles, et 25.06.2017 09:30 peeti Pärnu mnt 395, Tallinnas kinni sõiduk, mida juhtis Z.T, kes juhtis mootorsõidukit, millel oli tähtaegselt läbimata korraline tehnonõuete kontroll ning omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, olles eelnevalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Eeltoodud tegevusega rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p 1 ja 3, § 73 lg 2 sätestatud keeldusid ja kohustusi ning pani toime LS §

§ 207ettenähtud väärteod.

Menetlusalune isik selgitas, et süüdistus on arusaadav. Tunnistab end süüdi. Asi sai alguse jaanipäevast, oli vaja lisaautot, pandi isik rooli. Teised jätkasid pidutsemist, mistõttu oli ainuke kaine isik ja sõitis ära. Auto on sõbra isa auto, ostis selle ära ja see seisab maja ees. Auto on müügis. Teadis, et sõidukil on tehnoülevaatus tegemata, on ise autoremondilukksepp ja teab, et sõidukil on vead. Eelmine rahatrahv 800 on maksmata, ei ole raha. Enne seda määratud rahatrahv 600 eurot on ka maksmata. Teisi trahve maksab kohtutäiturite kaudu. Hetkel ei tööta. Sissetulekut saab juhutöödest, parandab sõprade autosid. Rahatrahv on ainuke karistus, maksab trahve. Aresti ei soovi, on nõus üldkasuliku tööga. On karistusettepanekuga nõus. Kohtuvälise menetleja esindaja taotles menetlusaluse isiku süüditunnistamist temale süüks arvatud väärtegude toimepanemises. Kuivõrd rahatrahv on karistusliigina end ammendanud, siis tuleb kohaldada teiseliigilist karistust, aresti. Ühe teoga toime pandud kaks tegu. Karistada keskmises määras KarS § 63 lg 1 ja LS § 201 lg 2 alusel arestiga 15 päeva, asendades selle menetlusaluse isiku nõusolekul üldkasuliku tööga. Kohus, kontrollinud väärteoasja materjale, kuulanud ära menetlusaluse isiku ning kohtuvälise menetleja esindaja selgitused, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärtegude toimepanemine on tõendamist leidnud täies mahus. Vastavalt LS § 73 lg 2 sätetele peavad liikluses kasutatav sõiduk ja selle haagis olema läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Maanteeameti andmetel puudub sõidukil kehtiv tehnoülevaatus. Seega saab Maanteeameti andmetest teha järelduse, et sõiduk ei ole tehnonõuetele vastavuse kontrolli läbinud. LS § 73 lõike 3 kohaselt tehnonõuetele vastavuse kontrollimisel tuvastatakse mootorsõiduki ja selle haagise vastavus või mittevastavus kehtivatele tehnonõuetele ning vastavuse korral määratakse sõiduki järgmise kontrollimise tähtaeg, mille möödumisel sõiduk kaotab kehtivatele tehnonõuetele vastavuse. Käesoleval juhul vaidlusaluse sõiduki kohta puudus märge järgmise kontrollimise tähtaja kohta, millest järeldub, et sõiduki tehnonõuetele vastavuse kontrolli järgmine tähtaeg on möödunud ja sõiduk on kaotanud kehtivatele tehnonõuetele vastavuse, mistõttu sellise sõidukiga liigelda on keelatud. Menetlusalune isik oli teadlik sellest, et sõidukil puudus kehtiv tehnoülevaatus, kuid asus sellegipoolest mootorsõidukit juhtima, seega on tegu toime pandud kavatsetult. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 73 lg 2 sätestatud nõuet, millega pani toime LS § 207 ettenähtud väärteo, s.o tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki juhtimise. LS § 90 lg 1 p 1 ja 3 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, samuti kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt käesoleva seaduse §-le

1. Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest nähtuvalt KarlZ.T kehtivaid juhilubasid ei ole. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt on Erik Z.T 28.01.2015 kõrvaldatud juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel. Seega rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p 1 ja 3 nõudeid, juhtides mootorsõidukit vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata, samuti isikuna, kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt LS §-le
2. 2 Menetlusalune isik oli teadlik nii sellest, et temal puudub mootorsõiduki juhtimise õigus, kui ka sellest, et teda on juba varasemalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, kuid sellegi poolest asus ta mootorsõidukit juhtima. Seega on tegu toime pandud kavatsetult. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 90 lg 1 p 1 ja 3 keeldusid ja pani sellega toime LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt ja isikuna, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Karistuse mõistmine LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva. LS § 207 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. Käesoleval juhul nähtub väärteoasjas kogutud tõenditest, et menetlusalune isik on kõik temale inkrimineeritud väärteod toime pannud sõidukit juhtides, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et kõik väärteod on toime pandud ühe teoga. Vastavalt KarS § 63 lg 1 sätetele, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kuivõrd toimepanduist raskeimat karistust näeb ette LS § 201 lg 2 ettenähtud väärtegu, tuleb karistust kohaldada LS § 201 lg 2 sätestatud sanktsiooni alusel. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone mõistetakse karistus. Kuivõrd menetlusalune isik on samaaegselt toime pannud kaks erinevat väärtegu, siis leiab kohus, et menetlusaluse isiku süü on üle keskmise suur. Menetlusalune isik on avaldanud kahetsust, seega peab kohus võimalikuks kergendava asjaoluga arvestada. Kuivõrd LS § 201 lg 2 näeb ette alternatiivsed karistuse liigid, siis tuleb tuvastada kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust. Väärteotoimikus leiduvatest karistusandmetest nähtub, et menetlusalusel isikul on 2 kehtivat väärteokaristus LS § 201 lg 2 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest, temale määratud rahatrahve ta tasunud ei ole. Seejuures ei ole ta aastate vältel suutnud täies ulatuses ära tasuda ka varasemaid rahatrahve. Seega varasemad karistused rahatrahvi näol ei ole soovitud mõju avaldanud ja menetlusalune isik jätab need tasumata ning menetlusalune isik jätkab samalaadsete süütegude toimepanemist. Seega on rahatrahv kui karistusliik ennast ammendanud ja menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada seaduses ette nähtud teiseliigilist karistust, s.o aresti. Arvestades isiku süü suurust, samuti eri- ja üldpreventiivseid eesmärke, s.h asjaolu, et menetlusalusel isikul on kaks kehtivat karistus LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest, siis leiab kohus, et arest tuleb mõista sanktsioonimäära keskmises määras. Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole varem arestiga karistatud ja menetlusalune isik nõustus aresti asendamisega üldkasuliku tööga, peab kohus sel korral võimalikuks asendada mõistetava aresti üldkasuliku tööga. /allkirjastatud digitaalselt/ 3