4-17-3137 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07. juulil 2017 Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-17-3137 Kohtunik Külli Iisop Väärteoasi G.

(LS) § 228 järgi rahatrahvi 50 trahviühikut, s.o 200 eurot. Sama otsusega 1 konfiskeeriti kaebajalt LS § 263 lg 5 alusel seade Beltronics Vector 940 koos toitejuhtme ja kinnituse detailiga. Otsuse kohaselt juhtis G.N 19.04.2017 kell 02.09 Tallinnas Pärnamäe tee 36 maja juures mootorsõidukit, milles asus kiirusemõõteseadet avastada või kiirusemõõteseadme tööd häirida võimaldav seade.

1. G.N esitas kohtule kaebuse, milles palus tühistada tema suhtes tehtud otsus ning anda temalt võetud detektor tagasi. Kaebaja hinnangul on detektori äravõtmine ebaseaduslik. Tegemist ei ole sõidukiirust häirida võimaldava seadmega, vaid seadmega, mis on ette nähtud teetakistustest või ummikutest teavitamiseks. Kaebaja ei kasutanud eset väljaspool Valgevene piire ning sõiduki ülevaatamise hetkel asetses see auto kindalaekas. Kaebaja väitel ei ole veebilehtedel piisavalt informatsiooni selle kohta, et taolisi seadmeid ei tohi Eestis kasutada või autos hoida. G.N-i väitel peatati tema sõiduk 19.04.2017 öösel dokumentide kontrollimiseks. Tema sõiduk otsiti põhjendamatult läbi, leiti detektor ning võeti see ära. Ta ei saanud tutvuda väärteoprotokolliga, sest ta ei valda eesti keelt. Kaebaja hinnangul võib politsei loogikat järgides karistamatult ära võtta mistahes seadmeid, nimetades seda sõidukiiruse mõõtmise seadet avastada või selle tööd häirida võimaldavaks seadmeks. Kaebaja lisab, et ta oli EL territooriumil turistina, ta ei ole rikkunud liiklusnorme ning teda ei ole kunagi väärteokorras vastutusele võetud. Kaebaja ei soovinud kohtuistungist osa võtta.
2. Kohtuväline menetleja oma vastuses ei nõustunud kaebuses toodud seisukohtadega.

§ 73

lg 8 kohaselt ei tohi mootorsõidukis olla liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadet avastada võimaldavaid või selle tööd häirivaid seadmeid. Kohtueelses menetluses teostatud vaatlusega on tuvastatud, et kaebaja poolt juhitud sõiduki esiklaasi küljes oli töötav seade Beltronics Vector 940. Korrakaitseseaduse § 49 lg 4 andis politseile õiguse seadet kontrollida ning see konfiskeeriti LS § 263 lg 5 alusel. Kohtuvälise menetleja väitel on tegemist kiirusmõõteseadet häirida või avastada võimaldava seadmega. Ta viitab seadme tootja veebileheküljelt www.beltronics.com leitavale kasutusjuhendile, millest nähtuvalt on tegemist seadmega, mis on loodud avastama radar- ja laserkiiri. Kasutusjuhend annab juhiseid seadme sõiduki tuuleklaasile paigaldamiseks, seadme helisignaali vaigistamiseks juhul, kui see radari avastab ning selgitab detailselt, millised on seadme reageeringud, kui sõiduki suunas on suunatud radarikiired ja kuidas seadme kasutaja peaks reageerima, kui seadme alarm annab märku sellest, et läheduses on patrullauto, milles töötab kiirusemõõteradar. Eeltoodust tulenevalt leiab kohtuväline menetleja, et G.N-i poolt toime pandud tegu on tõendatud, temale määratud karistus on õiglane ning kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtuväline menetleja nõustus kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse ning kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ning kontrollinud väärteoasja nr 2303,17,000499 materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt V™S §le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses. 2 4.

§ 73

lg 8 kohaselt ei tohi mootorsõidukis olla seadmeid, mis võimaldavad avastada liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadet või häirida selle tööd. Sama seaduse § 228 järgi karistatakse sellise teo eest mootorsõiduki juhti rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. LS § 263 lg 5 alusel konfiskeerib kohtuväline menetleja LS § 228 sätestatud väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme.

1. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas: Ööl vastu 19.04.2017 pidasid politseitöötajad Tallinnas Pärnamäe tee 36 juures kinni G.N-i , kellele heideti ette mootorsõiduki juhtimist, milles asus kiirusemõõteseadet avastav ja kiirusemõõteseadme tööd häirida võimaldav seade Beltronics Vector
2. Nimetatud seade võeti kaebajalt ära.
3. Kohtuvälises menetluses on ütlusi andnud politseiametnik A. Birnbaum, kelle sõnul täitis ta 19.04.2017 kella 02.09 ajal tööülesandeid. Tunnistaja peatas G.N-i sõiduki kontrolliks ning kontrollimise käigus avastas, et kiirusemõõteseadet avastav või selle tööd häiriv seadeldis oli paigaldatud sõiduki esiklaasi külge. Tunnistaja A. Birnbaumi ütlused on kooskõlas vaatlusprotokolliga, mille kohaselt on tegemist seadmega Beltronics vector
4. Seade oli paigaldatud iminappadega esiklaasi külge, voolujuhe oli ühendatud seadeldisega ja seade töötas. Äravõetud seadme osas on politseiametnik H. Küünarpuu läbi viinud uurimiseksperimendi. Eksperimendi eesmärk oli selgitada, kas seade Beltronics Vector 940 on võimeline avastama kiirusmõõteseadme Stalker II MDR tööd. Eksperimenti tehti korduvalt ning selle käigus selgus, et kiirusmõõteseadme sisselülitamisel reageeris Beltronics pulseeriva valgus- ja helisignaaliga ning välja lülitamisel tuli ekraanile kiri Highway. Uurimiseksperimendi tulemusel asus politseiametnik seisukohale, et seade Beltronics Vector 940 võimaldab avastada kiirusmõõteseadme Stalker tööd. Beltronics USA veebilehelt www.beltronics.com leitava Beltronics Vector 940 kasutusjuhendist (https://beltronics.com/manuals.php) tulenevalt on kaebaja autost leitud seadme näol tegemist radari ja laseri avastajaga, mis kinnitatakse sõiduki tuuleklaasile ning mis annab alarmi juhul, kui läheduses on kiirusmõõteradarit kasutav patrullauto. Seega on väärteoasja materjalidega kindlaks tehtud, et kaebaja sõidukist leitud ja ära võetud eseme näol oli tegemist kiirusemõõteseadet avastada võimaldava seadmega ning ebaõiged on kaebaja väited selle kohta, et tema sõidukis asunud seade ei võimalda avastada ega häirida kiirusemõõteseadmeid. Isegi kui äravõetud eset on mingil moel võimalik rakendada ummikutest ja teetakistustest teavitamiseks, on selliste radaripüüdjate kasutamine ja isegi hoidmine sõidukis Eesti Vabariigis LS § 73 lg 8 järgi keelatud. Ehkki G.N on väitnud, et tema seadet Eestis ei kasutanud ja see asus kindalaekas, on tunnistaja ütluste ning vaatlusprotokolliga tõendatud, et seade oli töörežiimis, st kinnitatud esiklaasi külge ning seadeldis oli lülitatud vooluvõrku. Seega on põhjendamatu kaebaja etteheide tema sõiduki ebaseadusliku läbiotsimise kohta.
5. Menetlusalune isik leiab, et tema vastutust välistab või vähemasti kergendab asjaolu, et ta oli Eestis turistina, sellised seadmed on lubatud tema koduriigis ja Venemaal ning EL veebilehtedel ei ole piisavalt informatsiooni selle kohta, et taolisi seadmeid ei tohi Eestis kasutada või isegi autos hoida. 3 Kohus leiab, et toodud põhjendused ei ole asjakohased. On loomulik, et võõrasse riiki sõitmisel tutvub juht eelnevalt selles riigis valitsevate liiklusreeglitega.

vene ja inglise keelne tõlge on veebikeskkonnas (nt https://www.juristaitab.ee/ru/zakonodatelstvo/zakon-odorozhnom-dvizhenii; http://ivkoolitus.ee/ru/avtoshkola/zakon-o-dorozhnom-dvizhenii; https://www.riigiteataja.ee/en/eli/507042017001/consolide jt) lihtsalt leitav ning soovi korral võinuks kaebaja sellega tutvuda. Seega ei vabasta seaduse mittetundmine kaebajat vastutusest. Lisaks märgib kohus, et taoliste radariandurite autos hoidmine või selles kasutamine on keelatud enamikes Euroopa riikides ning asjakohast infot selle kasutamise ja võimalike sanktsioonide kohta on veebilehtedelt võimalik vastavat otsingusõna kasutades hõlpsasti leida (vt nt https://www.shofior.com/wordpress/radar-detector-use-in-eu-countries-yes-or-no/?lang=en; https://en.wikipedia.org/wiki/Radar_detector).

1. Kaebaja on väitnud, et ta ei saanud väärteoprotokollist aru. Kohus nimetatud väidet ei usu. Kaebaja on väärteoprotokolli omakäeliselt märkinud, et ta ei ole protokolliga nõus. Seega, ehkki ta ei olnud protokolliga nõus, on ta protokolli koostamise ajal selle sisust aru saanud. Ka väärteomenetlust läbi viinud inspektor R. Liiving oma ettekandes märkinud, et tema paariline R. Kapper selgitas G.N-ile nii menetlustoimingu eesmärki kui ka protokolli sisu.
2. Eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et G.N on rikkunud LS § 73 lg 8 nõudeid ning tema tegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 228 järgi. Kohus leiab, et menetlusalusele isikule etteheidetav tegu on toime pandud kavatsetult, sest tegemist oli kiirusmõõteseadme avastamist võimaldava seadmega ning ainus eesmärk seda südaööl kasutada sai olla vaid hoiatava teabe hankimine politseipoolsete kiirusemõõtmiste kohta. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.
3. Kaebajale määratud karistuse hindamisel tuleb lähtuda KarS § 56 lg-st 1, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü, arvestada tuleb ka kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ja lähtuda tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvidest. Eestis kujunenud karistuspraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks eriosa normi sanktsiooni keskmine määr, tuvastada süü suurus, kergendavad ja raskendavad asjaolud ning arvestada preventiivseid kaalutlusi. LS § 228 alusel kvalifitseeritava väärteo eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 100 trahviühikut. Kohtuväline menetleja on kaebajale määranud rahatrahvi 50 trahviühikut, s.o sanktsiooni keskmises määras. Seega on kohtuväline menetleja hinnanud süüdlase tegu keskmiseks ning arvestanud karistust raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumisega. 11.

§ 263

lg 5 kohaselt konfiskeerib kohtuväline menetleja kiirusmõõteseadet avastada võimaldava seadme. Kuivõrd tegemist oli nimetatud seadmega, oli menetlejal seadusest tulenev kohus see ese konfiskeerida. Puudub alus selle seadme tagastamiseks.

1. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et G.N-ile etteheidetav tegu on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud, temale määratud karistus on kooskõlas KarS § 56 sätetega ning kehtiva karistuspraktikaga ning temale kuuluva seadme konfiskeerimine on toimunud seaduse nõudeid 4 järgides. Seega puudub kohtul alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Otsuse tegemisel juhindub kohus V™S §-dest 132 p 1, 133,
2. Külli Iisop Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5