4-16-803/16

4-16-803 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprillil 2016 Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-16-803 (2317,15,012343) Kohtunik Külli Iisop Kohtuistungi sekretär Liisi Kisler Väärteoasi L.V esitatud kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo Lääne-Harju politseijaoskonna 15.01.2016 otsusele väärteoasjas nr 2317,15,012343 Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja / menetlusalune isik: L.V (isikukood: XXX, elukoht: XXX; töökoht: XXX AS, bussijuht) Kaebuse esitaja kaitsja: Aleksander Laus (isikukood: 36711260033, elukoht: XXX) Kohtuväline menetleja: Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo Lääne-Harju politseijaoskond (asukoht: Rahumäe tee 6/1, Tallinn) Kohtuistungi toimumise aeg 01.04.2016 Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik: L.V Menetlusaluse isiku kaitsja: Aleksander Laus Kohtuväline menetleja: PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo Lääne-Harju politseijaoskonna esindaja Oleg Klok 2 RESOLUTSIOON Jätta L.V kaebus rahuldamata ja PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo Lääne-Harju politseijaoskonna 15.01.2016 muutmata. Trahv tuleb tasuda kohtuvälise menetleja otsuses näidatud Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 SEB pangas, arvele EE932200221023778606 Swedbank pangas, arvele EE403300333416110002 Danske pangas või arvele EE701700017001577198 №rdea pangas. Kohustuslik on märkida ka viitenumber
2. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (V™S) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Harju Maakohtule teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad
3. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo Lääne-Harju politseijaoskonna 15.01.2016 otsusega väärteoasjas nr 2317,15,012343 karistati L.V karistusseadustiku (KarS) § 218 lg 1 järgi rahatrahviga 20 trahviühikut, s.o 80 eurot. Otsuse kohaselt kahjustas L.V 04.12.2015 kella 13.40 paiku Tallinnas Paldiski mnt 100 maja juures XXX kasutuses oleva sõiduauto VW Golf (registrimärgiga XXX) juhipoolset ust, lõi seda jalaga, mille tagajärjel tekkis autole mõlk, rikkudes sellega väheväärtusliku võõra asja ja tekitas varalise kahju 523,12 euro suuruses summas. Sellega rikkus L.V KarS § 203 lg 1 nõudeid.
4. L.V kaitsja esitatud kaebuses taotletakse otsuse tühistamist ning väärteomenetluse lõpetamist V™S § 29 lg 1 p 1 alusel väärteotunnuste puudumise tõttu. Kaebuses leitakse, et kohtuväline menetleja ei ole kogunud tõendeid, et tõestada L.V poolt sõiduki vigastamist. Tunnistajate XXX ja XXX ütlused on vastuolulised, nad ei saanud autos istudes näha autoukse jalaga löömist. Kohtuistungil antud ütluste kohaselt lõi L.V autot parema jalaga, kaitsja arvates on fotol näha aga vasaku jala tallajälg. Menetleja ei ole kontrollinud, kas auto oli enne intsidenti terve ning kõrvalistuja ei pruukinud sõiduki eelnevatest vigastustest olla teadlik. Bussis viibinud erapooletu tunnistaja XXX auto jalaga löömist ei näinud ning tema ütlusi ei ole otsuse tegemisel arvestatud. Politseipatrulli tehtud fotodelt ei nähtu sõiduauto esiukse vigastust, sest kaitsja arvates on kahjustustega kohta enne fotode tegemist muudetud, samuti puudub fotodelt joonlaud, mis võimaldaks kujutisi siduda olustikuga. Vigastuste kohta ei ole tehtud ekspertiisi ega küsitud spetsialisti arvamust. Vigastuste sidumine L.V tegevusega on meelevaldne ja põhjendamatu ning kõik tekkinud kahtlustused tuleb tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks. Kaitsja esitas kohtule ka 4 must-valget fotot sõidikist XXX, mille tema palvel oli teinud Moller Auto Tallinna AS töötaja XXX ning kust kaitsja arvates on näha lisaks mõlgile ka esiuksel kaarjad kriimustused, mis võisid olla tekkinud mingi muu sündmuse käigus, mitte aga põhjustatud jalaga löömisest. Kohtuistuingil jäid L.V ja tema kaitsja esitatud kaebuse juurde, palusid menetlus lõpetada ning riigilt välja mõista õigusabi kulud summas 160 eurot. 3
5. Kohtuvälise menetleja hinnangul on väärtegu leidnud tõendamist ja kaebus tuleb jätta rahuldamata. Tunnistajad XXX ja XXX mitte ainult ei näinud, vaid ka autos istudes tajusid auto juhipoolsele esiuksele jalaga antud lööki auto kõikumisena ning nende ütlused on kooskõlas teiste kogutud tõenditega. Auto vaatlusprotokollis on fikseeritud juhipoolse ukse välimisel küljel allosas paremal pool mõlk, mis on tuvastatud nii visuaalselt kui jäädvustatud ka fotodel. Kuna tegemist oli märja ilmaga, oli auto porine ning löögijalg on visuaalselt nähtav, sest sealt on pori eelmaldunud ning samal kohal on näha ka mõlk. Varasema kahjustuse korral oleks auto olnud ühtlaselt porine. Äkitselt pidurdanud bussijuhi agressiivset käitumist (üritas jõuga lahti kangutada sõiduauto juhipoolselt ust, lõi korduvalt käega vastu juhipoolselt klaasi) on kirjeldanud ka bussis viibinud reisija XXX. Karistuse määramisel on menetleja arvestanud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, lähtunud õiguskorra kaitsmise huvidest ning võimalusest mõjutada L.V edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Kohtu seisukohad ja järeldused
6. Kohus, ära kuulanud menetlusaluse isiku selgitused, tema kaitsja ja kohtuvälise menetleja seisukohad, hinnates tunnistajate ütlusi ja asjas kogutud tõendeid nende kogumis, leiab, et kaebus otsuse tühistamiseks ja väärteomenetluse lõpetamiseks tuleb jätta rahuldamata. L.V-le süüks arvatud tegu on tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud KarS § 218 lg 1 järgi.
7. Vaidlust ei ole selles, et
8. detsembril 2015 kella 13.40 paiku juhtis L.V Tallinnas Paldiski mnt-l Tallinna Linnatranspordi AS linnaliinibussi nr 21/XXX, kui talle ootamatult keeras bussi ette XXX juhitav sõiduauto VW Golf registreerimisnumbriga XXX. Bussijuht pidurdas järsult; nägi peeglist, et pidurdamise tagajärjel bussi salongis kukkus tagaistmelt maha üks koolilaps. L.V peatas sõiduki ja kiirustas sõiduauto juhiga olukorda selgitama/klaarima.
9. L.V enda ütluste kohaselt jooksis ta pärast bussi peatamist kohe auto juurde, mis oli peatunud temast ca 20-30 meetrit eespool, koputas sõrmenukiga korduvalt auto aknale ja tahtis, et sõidukis olev tütarlaps, kes autot juhtis, ning tema kõrval istuv noormees tuleksid vaatama, mis bussis oli juhtunud pidurdamise tagajärjel. Kuna neiu ja noormees temast välja ei teinud, vaatasid midagi oma telefonides, siis proovis ta ise auto ust avada, kuid juht lukustas ukse. Lõpuks juhi kõrvalistmel istunud noormees väljus autost ja solvas teda. Järsu pidurdamise ja lapse kukkumise tõttu oli ta ärritunud ja šokis ning kutsus välja politsei. Politseid oodates istus ta bussis, nägi et noored kükitasid oma auto juures, kuid ei saanud aru, mida nad seal tegid, tema arvates sidusid nad kingapaelu. Autot ei ole ta jalaga löönud ja mingeid vigastusi ta autole ei tekitanud. Saabunud politseinikud läksid aga kõigepealt auto juurde, küsitlesid bussis olnud inimesi ja seejärel süüdistasid teda vandalismis ning talle anti kutse politseisse ilmumiseks.
10. Kutsele (lk 23) on märgitud, et politseisse on L.V kutsutud menetlusaluse isikuna väärteoasjas KarS § 218 lg 1 tunnustel. Seega alustas politsei väärteomenetlust § 218 lg 1 tunnustel, s.o. võõra asja rikkumine, mis ei põhjustanud olulist kahju (VW Golfi kahjustamise faktis). Autole tekitatud kahju suurust tõendab värvi- ja plekitööde kalkulatsioon ja sellele lisatud tööde kokkuvõtted summas kokku 523,12 eurot (lk 18-22). 4
11. L.V ütlused kohtuistungil, et ta ei saanud sündmuskohal päris täpselt aru, milles talle süüks arvatud vandalism seisnes, kas autojuhi või auto löömises, on ümber lükatud tema enda ütlustega, mis on antud kohtueelses menetluses 17.12.2015 (lk 24-25) „…Kui politsei tuli kohale, pöörati kogu lugu minu vastu, et mina olen löönud nende auto pihta mõlgi“. Talle ei saanud märkamatuks jääda, et politseitöötajad autot fotografeerisid ja tekitatud vigastuse talletasid. Polnud mingit põhjust arvata, et autos istunud isikud seovad auto juures kükitades oma kingapaelu, ega uuri autole tekitatud vigastust. Tunnistaja XXXi ütluste kohaselt rääkisid nad bussijuhiga mõlgist juba enne politsei saabumist, L.V nägi tekitatud vigastust, kuid püüdis neile väita, et mõlk on sinna juba varem tekkinud. L.V on varasemates ütlustes väitnud ka seda, et autojuht oma käitumisega põhjustas talle suure emotsionaalse vapustuse, mille tagajärjel pidi ta olema haiguslehel pea 2 nädalat. Kohtuistungil aga väitis L.V, et ca 35-40 minutit sündmuspaigal viibides oli ta maha rahunenud, keeras bussi Paldiski mnt.l ringi ja sõitis sellega Balti jaama, et paariline saaks liini jätkata. Šokis või emotsionaalses vapustuses olev inimene seda teha ei suudaks. Erinevused nendes ütlustes kinnitavad, et L.V ütlustesse tuleb suhtuda kriitilisest, tegemist on väga emotsionaalse ja kergesti ärrituva isikuga. Selle asemel, et vaadata, mis juhtus bussis kukkunud lapsega ning talle vajadusel abi anda, jooksis L.V kõigepealt auto juurde, et talle ohtliku olukorra põhjustanud juhiga arveid klaarida. L.V ütlused ei riimu teiste asjas kogutud tõenditega, on ennast õigustavad ning antud soovist vabaneda vastutusest toimepandud teo eest.
12. Kaitsja poolt ainsana objektiivseks tunnistajaks nimetatud XXX on oma ütlustes (lk 15) kinnitanud, et selle asemel, et veenduda, kas põrandale kukkunud tüdrukuga on kõik korras, tormas bussijuht agressiivselt sõiduauto poole, üritas jõuga lahti kangutada auto juhipoolset ust ning lõi käega mitu korda vastu juhipoolset klaasi. Need ütlused kinnitavad, et L.V mitte ei koputanud sõrmenukiga klaasile, vaid käitus auto juures jõuliselt ja agressiivselt. Et nimetatud tunnistaja ei näinud jalaga antud lööki autoukse pihta, ei välista seda, et seda lööki ei toimunud, vaid seda, et ta kogu sündmuste käiku auto juures ei jälginud. Tunnistaja istus kukkunud tüdrukust kaks rida eespool ja tundis huvi tema tervise vastu. Kukkunud tüdruk hakkas küll nutma, kuid vastas tunnistajale, et tal on kõik korras. Seega ei olnud tunnistaja tähelepanu suunatud vaid auto juures toimuvale.
13. Kohtus tunnistajatena üle kuulatud XXX ja XXX ütluste kohaselt sõitsid nad koos 04.12.2015 pizza-kioski juurde Paldiski maanteel. Sinna jõudmiseks pidi autot juhtinud XXX tegema tagasipöörde ja sõitma üle kolme sõidurea. Nad sõitsid bussi eest läbi ja peatusest väljunud buss pidi väidetavalt nende manöövri tõttu pidurdama. Pööret sooritama hakanud XXX oli ise veendunud, et tema manööver bussile takistuseks ei ole. Nad parkisid auto kioski ette, kuid nende taga jäi buss seisma ja bussist väljus ärritunud ja agressiivne bussijuht. Kartes, et bussijuht võib XXX autost välja rebida, sulges viimane auto uksed. Bussijuht lõi mitu korda käega (rusikaga) vastu akent, rebis ukselinki ja lõi lõpuks parema jalaga tugevalt vastu juhipoolset ust. Jalalöögi tagajärjel auto kõikus ja uksele tekkis sellest löögist mõlk. Kohus ei näe põhjust kahelda nende tunnistajate ütlustes, sest taolisi ütlusi on nad andnud ka kohtueelses menetluses (lk 1, 16) ja nende ütlused on kooskõlas teiste asjas kogutud tõenditega, eelkõige auto vaatlusprotokolliga (lk 2-11), kus on fikseeritud juhipoolse ukse välimisel küljel allosas paremal pool mõlk. Auto vaatlust on teostatud vahetult peale intsidenti sündmuskohal, kahjustus juhipoolsel uksel mõlgi näol oli visuaalselt nähtav patrullpolitseinik A.-L.Säkk`ile ja see on jäädvustatud sündmuskohal tehtud fotodel. 5 Vaatlusprotokollis on märgitud, et ilm oli niiske ja märg ning poriga määrdumist on näha ka auto külgedel. Juhiukse allosas on näha jälge, kus pori on eemaldunud ja selles kohas on näha ka mõlki. Kui tegemist oleks varasema kahjustusega, nagu väidab menetlusaluse isiku kaitsja, siis olnuks auto ühtlaselt poriga määrdunud, poripritsmed olnuks siis ka sellel jäljel ja mõlgil. Seega kohtu arvates oli tegemist värske jäljega, mis sai tekkida sündmuskohal. Peale L.V teisi isikuid auto juures ei käinud. Kohus peab tunnistajate ütlusi usaldusväärseks ka seetõttu, et neil pole põhjust L.V peale valetada, nad ei ole temaga varem kohtunud ning mingit vihavaenu neil tema vastu ei olnud. Samuti on tunnistajaid hoiatatud kriminaalvastutusest teadvalt valeütluste andmise eest. Isegi kui oletada, et autouksele oli mõlk varem tekkinud, siis ei ole eluliselt usutav, et tunnistajad pärast L.V-ga toimunud intsidenti ja enne politsei saabumist olid võimelised loo auto kahjustamisest (jalaga löömisest) mitte ainult välja mõtlema, vaid ka ette valmistama, mõlgitud kohta porist puhastama vmt. Tunnistaja XXXi ütluste kohaselt hoitakse autot maa-aluses garaažis ning enne sõidu alustamist ta autol mingeid vigastusi ei näinud. Sama on kohtule kinnitanud ka XXX. Kohtule jääb arusaamatuks kaitsja väide, et tunnistajad ei saanud näha jalaga löömist. Vastupidi, tunnistajad mitte ainult ei näinud L.V jala liikumist, vaid kuulsid ka matsu ja tundsid auto kõikumist, kuna löök oli sedavõrd tugev. Auto rikkumine/kahjustamine olid ka põhjuseks, miks nad autost väljusid. Alusetuks peab kohus kaitsja väidet selle kohta, et jalajälg uksel on tekitatud vasaku jalaga, ning rääkides parema jalaga auto löömisest, tunnistajad valetavad. Selline kaitsja järeldus on meelevaldne. Fotode põhjal ei ole võimalik kindlaks teha, kumma jalaga kahjustus on tekitatud. Kohus ei nõustu kaitsjaga ka selles, et ainult ekspertiisi määramise kaudu oleks võimalik olnud kindlaks teha löögi tekkemehhanism. Kohus leiab, et kuna sellel sündmusel olid vahetud pealtnägijad ja autole tekitatud vigastus politsei poolt fikseeriti, ei olnud enam vajalik ekspertiisi määramine.
14. Kuigi kaitsja näeb politsei tehtud fotodel väidetavalt vasaku jalatalla jälge, on ta samas vigastuse tekitamise jalalöögi tulemusena üldse kahtluse alla seadnud. Kaitsja on väitnud, et tema poolt kaebusele lisatud ja remondiettevõttes tehtud fotodelt (kohtutoimikus lk 7 - 11) on lisaks mõlgile nähtavad ka kaarjad, värvi läbistavad kriimustused, mis viitavat hoopis sellele, et mõlk on tekkinud mingi muu sündmuse käigus, mitte jalalöögist. Kohtu arvates on kaitsja sellised järeldused samuti meelevaldsed ega lükka ümber asjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud teisi tõendeid. Kohtule on teadmata, kus ja millal nimetatud must-valged fotod on tehtud (kannavad nad kuupäeva 12.07.2015), aga kaitsja pärimise peale on XXX (remondiettevõtte töötaja, kes need pildid on väidetavalt teinud) talle e-kirjas (kohtutoimiku lk 26) vastanud, et kriimud on kliendi sõnul tekkinud jalalöögist.
15. Kohus leiab, et nii tunnistajate ütlustega, vaatlusprotokolliga ja sellele lisatud fotodega ning teiste asjas olevate kirjalike dokumentidega on tõendamist leidnud, et vigastused sõiduautole tekitas L.V, kes sõiduauto juhipoolset ust lõi jalaga. See oli tema poolt kättemaks sõiduauto juhile, kelle manöövri tõttu pidi ta järsul pidurdama. Tema süü on tõendamist leidnud ning taotlus väärteomenetluse lõpetamiseks tuleb jätta rahuldamata. 6 L.V käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 218 lg 1 järgi. KarS § 203 lg 1 sätestab vastutuse võõra asja rikkumise eest, millega tekitatakse oluline kahju. Kui olulist kahju ei ole tekitatud, siis kvalifitseeritakse taoline tegu sama seaduse § 218 lg-te 1 ja 4 järgi väheväätusliku varavastase süüteona. L.V süüd või õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.
16. KarS § 218 lg 1 sätestatud rikkumise eest on võimalik karistada süüdlast rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. L.V karistati rahatrahviga 20 trahviühikut, s.o miinimumilähedase karistusega. Kohtu arvates on selline karistus kooskõlas tema süü suurusega, on vajalik tema mõjutamiseks mitte enam toime panema uusi süütegusid ega ole vastuolus ka õiguskorra kaitsmise huvidega. L.V suhtes tehtud otsuse tühistamiseks alust ei ole ning otsus 15.01.2016 tuleb jätta muutmata. Menetlusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on V™S § 132 p 1, 133-
17. Külli Iisop Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/