4-16-3139/8

4-16-3139 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mail 2016.a. Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-16- 3139 Kohtunik Leili Raedla Kohtuistungi sekretär Jane Põldoja Väärteoasi H.P väärteoasi LS § 201 lg.2, § 224 lg.1 järgi – väärteoprotokoll 20160330389601 30.03.2016.a. /2317,16, 003278/ Menetlusalune isik H.P -isikukood XXX XXX . Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalitus Asja läbivaatamise aeg ja koht 17 . mail 2016.a. Tallinnas Liivalaia kohtumajas Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja Hannes menetlusalune isik kohtuistungile ei ilmunud. Küünarpuu, RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 48 ning V™S §-dest 83 p 2, § 90 lg.1, § 107, 108, 109, 111, 113, kohus otsustas: Süüdi tunnistada H.P Liiklusseaduse § 201 lg.2, § 224 lg.1 järgi ning mõista KarS § 63 alusel karistuseks arest 12 (kaksteist) päeva. H.P-le mõistetud arest 12 päeva kuulub ärakandmisele Põhja Prefektuuri Tallinna Arestimajas Rahumäe tee 6, Tallinn ning arest peab olema ärakantud hiljemalt
2. augustiks 2016.a. Aresti ärakandmist arvestada alates karistuse kandmisele asumisest. Tähtaegselt aresti kandmata jätmisel kohaldada H.P suhtes sundtoomist arestimajja. 1 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Asjaolud. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse poolt 30.03.2016.a. koostatud väärteoprotokolli kohaselt H.P 30.03.2016.a. kell 20.58 ajal juhtis Harjumaal, Laulasmaa-Lohusalu tee 3-l kilomeetril mootorsõidukit seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,24 +- 0,05 mg/l (lõplik mõõtetulemus 0,19 mg/l) , alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mõõdetud mõõteseadmega Dräger Alcotest 7110 EST nr. ARDM-
3. Juhtis mootorsõidukit , omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust ajal, kui juhtimisõigus on kehtetuks tunnistatud. Seega rikkus menetlusalune isik Liiklusseaduse § 69 lg.3, § 90 lg.1 p.1 nõudeid . H.P väärteoasja arutamisele
4. mail 2016 .a. ei ilmunud, kohtukutse on ta ise isiklikult
5. aprillil 2016.a. E-toimiku kaudu kätte saanud, samuti helistas menetlusalune isik 11.mail 2016.a. ise kohtusse ning talle teatati kohtuistungi toimumise aeg. Menetlusalune isikteatas, et ta on kohtuistungi toimumise ajal laeval tööl ja tuleb tagasi
6. mail 2016.a. Samas ei esitanud menetlusalune isik taotlust väärteoasja arutamine edasi lükata, kuigi talle selgitati seda võimalust. Eelnevast tulenevalt kohus arutas H.P väärteoasja V™S § 90 lg.1 alusel ilma tema kohalolekuta. Kohtuväline menetleja jäi väärteoprotokollis toodu juurde ning palus karistada H.P väärteoprotokollis kirjeldatud rikkumiste eest kokku arestiga 15päeva, kuna menetlusalune isik ei ole asunud seadusekuulekalt käituma . Menetlusalusel isikul onüks kehtiv väärteokaristus LS sätete rikkumiste eest ning talle on 02.09.2015.a. Põhja prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskuse otsusega määratud rahatrahv 320 eurot. Karistuse täitmise info 31.03.2016.a. seisuga puudub. Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja seisukoha ning uurinud väärteoasja kirjalikke materjale, leidis, et H.P süü LS § 201 lg 2, LS § 224 lg.1 järgi väärteo toimepanemises on tõendamist leidnud alljärgnevate tõenditega: - tunnistaja patrullpolitseinik XXX ütlustega, mille kohaselt ta , täites 30.03.2016.a. tööülesandeid s.t. teostades liiklusjärelevalvet Harjumaal, Keila vallas, Laulasmaa-Lohusalu tee 3-l kilomeetril peatas ohu ennetamiseks käemärguandega Lohusalu sadama poole liikunud sõiduauto Mazda 626 reg. numbriga XXX. Sõiduauto roolis oli naisterahvas, rohkem isikuid autos ei näinud. Juhiks osutus H.P(ik.XXX).XXX tundis salongis kerget alkoholilõhna ja kontrollis indikaatorvahendiga alkoholisisaldust väljahingatavas õhus ja tuvastas isikul 0,25 mg/l kohta. Isik tunnistas, et oli joonud enne õlut ja peale seda otsustas käia Laulasmaa poes./tl.10/. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga , kus Dräger Alcotest 7110 EST ARBK-0033 tuvastati H.P lõpliku mõõtetulemusena alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 0,19 m g/l /tl.8-9/; - menetlusaluse isiku enda ütluste kohaselt tahtis ta ainult korra kaupluses käia. Tundis ennast hästi, teadis, et juhtimisõigust ei olnud. Kahetseb toimunut./ toimik lk.11/ 2 - sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus 30.03.2016.a. , millega H.P kõrvaldati liiklusseaduse § 91 lg.2 p.3 alusel sõiduki juhtimiselt, kuna tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. /toimik lk. 12/; - Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest nähtub, et H.P (ik. XXX) juhtimisõigus on tunnistatud 26.02.2016.a. kehtetuks /toimik lk. 14/; -Karistusregistri väljavõte, millest nähtub, et H.P on 1 (üks) kehtiv väärteokaristus ja 2(kaks) kehtivat kriminaalkaristust / toimik lk. 15/. Kohtu seisukoht: Kohus asub seisukohale, et menetlusalusele isikule – H.P-le inkrimineeritud väärteod LS § 201 lg 2, LS § 224 lg.1 järgi on kvalifitseeritud õigesti , õigusrikkumised on tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. Kohtu hinnangul on menetlusalune isik pannud LS § 201 lg 2 ja § 224 lg.1 kvalifitseeritavad väärteod toime tahtlikult, kuna menetlusalune isik pidi teadma, et tema juhtimisõigus oon kehtetu, samuti tunnistas ta ise, et tarvitas enne sõitma asumist alkoholi (jõi õlut) Rikkumise fakti ei eitanud H.P ka ise. Käesolevas väärteoasjas ei ole kohus tuvastanud H.P käitumises õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaks asjaoluks on menetlusaluse isikuna ütlusi andes oma süü tunnistamine , raskendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Kohus asub seisukohale, et H.P ei ole varasemast väärteokaristusest järeldusi teinud ja pani toime uue väärteo. Isik rikub süstemaatiliselt õiguskorda. H.P on kaks kehtivat kriminaalkaristust . 17.novembril 2015.a. pani H.P toime KarS § 424 , § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo . Selle kuriteo eest mõisteti H.P-le KarS § 73 alusel 4 kuuline vangistus 1-aastase katseajaga. Peale seda pani ta 17.02.2016.a. toime KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo ning Harju Maakohtu Liivalaia 18.02.2016.a. kohtuotsusega kr. asjas nr. 1-16-1311 mõisteti H.P-le liitkaristuseks 206 tundi üldkasulikkku tööd. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse, et kuna karistusregistri väljavõtte kohaselt ei ole H.P hoolimata varem määratud karistustest oma käitumisviisi muutnud ega asunud õiguskuulekalt käituma ja seetõttu on põhjendatud tema karistamine arestiga, mis sunniks teda hoiduma samalaadsete süütegude toimepanemisest edaspidi. Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole kohtumenetluse ajaks kinni peetud, leiab kohus, et puudub alus aresti viivitamatult täitmisele pööramiseks V™S § 205 lg 1 alusel ja isikule tuleb määrata tähtaeg, mille vältel peab isik karistuse ära kandma. Kohus määrab aresti ärakandmise tähtajaks
7. august 2016.a. Kohus juhindub KarS § 48 ning V™S §-dest 83 p 2, § 90 lg.1 , § 107 lg 1 p 1, 108-111,
8. /allkirjastatud digitaalselt/ Leili Raedla Kohtunik 3 4