4-16-3143/10

4-16-3143 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-16-3143 (2301,16,000080) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungisekretär Eda Loor Tõlk Anneli Helmann Väärteoasi KarS § 262 lg 1 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Z.R, ik: XXX, elukoht: XXX Kohtuvälise menetleja esindaja Oleg Klok, Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskond RESOLUTSIOON
3. Z.R süüdi tunnistada KarS § 262 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda arestiga 20 (kakskümmend) päeva.
4. Mõistetud arest tuleb ära kanda Põhja prefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6/1 Tallinnas. Mõistetud aresti ärakandmist arvestada alates Z.R aresti kandmisele asumisest. Määratud arest peab olema ära kantud hiljemalt 08.08.
5. Kui arest jäetakse tähtaegselt ära kandmata, kohaldatakse menetlusaluse isiku suhtes sundtoomist ja aresti ärakandmist arvestatakse alates menetlusaluse isiku aresti ärakandmisele toimetamisest.
6. Asitõend: Z.R-ilt ära võetud ja Lääne-Harju politseijaoskonna asitõendite lao relvahoidlas Rahumäe tee 6/1 Tallinnas hoiustatud (Relva ja laskemoona üleandmisevastuvõtmise akt 117-16AT 08.04.2016) stardipüstol Ekol Firat Compact nr XXX ning 57 stardipüstoli juurde kuuluvat padrunit cal 9 mm konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel kui tahtliku süüteo toimepanemise vahend ning KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kui väärtusetu asi. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel V™S § 107 lõike 1 kohaselt. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsme päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, so alates 03.06.
7. V™S § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus 1 aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 30.03.2016 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1459531 selles, et 29.03.2016 kella 14.00 ajal Keskväljak 5 juures Keila linnas Z.R, olles alkoholijoobes ja viibides avalikus kohas tulistas 6-7 korda stardipüstoliga EKOL Firat Compact nr XXX õhku teiste isikute vahetus läheduses, millega Z.R häiris ja hirmutas oma tegevusega teisi isikuid, millega rikkus avalikku korda. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus menetlusalune isik sellise käitumisega Korrakaitseseaduse § 55 lg 1 p 2 nõudeid ja pani toime KarS § 262 lg 1 ettenähtud väärteo. Kohtuistungile menetlusalune isik ei ilmunud, kuigi oli kutse isiklikult kätte saanud. Menetlusalune isik ei ole taotlenud ka kohtuliku arutamise edasilükkamist ega esitanud tõendeid ilmumata jätmiseks mõjuva põhjuse olemasolu kohta. Kuna menetlusalune isik on kutse piisava ajavaruga kätte saanud, on ta kohtuistungi ajast ja kohast teadlik. Kuivõrd kohus ei ole menetlusalusele isikule ilmumist teinud ka kohustuslikuks, siis peab kohus võimalikuks väärteoasja arutada menetlusaluse iisku osavõtuta V™S § 90 lg 1 korras. Kohtuvälisel menetlusel üle kuulatud ja V™S § 98 lg 5 alusel avaldatud menetlusaluse isiku Z.R ülekuulamisprotokollist nähtuvalt on menetlusalune isik selgitanud, et omab stardipüstolit, mis on seadusega lubatud. Kuna ei soovinud seda enam omada, siis tahtis seda maha müüa. Oli Keila keskväljakul autos ja soovis potensiaalsele ostjale näidata, et relv toimib ja tegi mõne lasu. Ei mäleta kas relva toru oli suunatud maha või õhku. Tunnistajana üle kuulatud XXX seletas, et tunneb Z.R-ist ajast, mil teenis Rummus sõjaväes. 29.03.2016 oli raudteejaamas ja Z.R kutsus teda Keskväljakule Keilas. Sõitis kohale, Z.R avas auto ukse, näitas talle püstolit. Küsis, et miks sa seda näitad ja seejärel hakkas Z.R tulistama. Lasi 6 korda. See oli gaasipüstol. Edas istus Z.R autosse ja nad sõitsid raudteejaama, kuhu paari minuti pärast tuli politsei ja pidas nad mõlemad kinni. Kui Z.R tulistas, siis tänaval inimesi ei olnud, bussipeatuses ka mitte. Parklas võis mõni auto olla. Apteegis oli ilmselt apteeker ja kõrval ehitusel töölised. Ilmselt keegi neist kutsus ka politsei. Z.R pakkus raudteejaamas, et ta ostaks selle püstoli 160 euro eest ära. Küsis milleks talle see püstol. Kohtuvälisel menetlusel on tunnistajana üle kuulatud ja kohtuistungil V™S § 99 lg 6 korras avaldatud XXX ütlustest nähtub, et 29.03.2016 oli ta kella 14.10 paiku Keilas Keskväljak 5, kus asub Raeapteek. Elukaaslane oli väljas autos ja tema oli apteegis. Kuulis järjekorras seistes õuest pauku. Vaatas välja ja õues seisis ühe auto kõrval meesterahvas, kelle käes oli relva taoline ese. Siis kuulis veel laske, mees tulistas 4-5 korda. Relv oli suunatud üles. Siis pani mees relva ära, istus autosse kõrvalistuja kohale ja nad sõitsid ära. Tundis ennast sellest tulistamisest häirituna ja elukaaslane nägi tulistamist pealt ning oli sellest väga ehmunud. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusaluse isiku süü on toimiku materjalidega tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud KoRS § 55 lg 2 p 1 keelu rikkumisena ja KarS § 262 lg 1 järgi. Menetlusalusel isikul on kehtivad kriminaal- ja väärteokaristused. On varem karistatud väärtegude eest rahatrahvidega, kuid need ei täida eripreventiivset eesmärki. Tegu on tõsise, avalikku huvi pälviva teoga. Teod relvadega on ohtlikud, eriti olukorras, kus samalaadsed sündmused toimuvad maailmas ja on avaliku huvi keskmes. Taotleb karistuseks aresti keskmist määra ületavas määras, so 20 päeva. KarS § 83 alusel relv ja laskemoon konfiskeerida kui süüteo toimepanemise vahend ja hävitada. Kohus, kuulanud tunnistaja XXX ütlusi, kontrollinud kohtuvälisel menetlusel antud menetlusaluse isiku ja tunnistaja XXX ütlusi, tutvunud väärteotoimiku materjalidega, asub alljärgnevale seisukohale. Menetlusalsust isikut süüdistatakse KarS § 262 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises, mille kohaselt karistatakse isikut avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest. Kohtupraktika 2 kohaselt eeldab KarS § 262 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemine, et tegu oleks toime pandud avalikus kohas või et selle teo tagajärjel oleks rikutud väljaspool vahetut tegutsemiskohta viibivate isikute rahu või avalikku korda muul viisil ning avalikuks kohaks loetakse kohta, kuhu on ligipääs ka kolmandatel isiktel, kes ei ole õigusrikkujaga vahetult seotud. Avaliku korra all mõistetakse kohtupraktikas tavade, heade kommete, normide või reeglistikega kinnistatud isikutevahelisi suhteid ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku kindlustunde ja võimaluse realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi. Seejuures eeldab teiste isikute rahu rikkumine konkreetse füüsilise isiku olemasolu ja selle all tuleb mõista teiste isikute turvalisust, elu ja tervist ning rahu häirivat tegevust, samuti lugupidamatuse väljendamist teiste isikute suhtes. KoRS § 4 lõike 1 kohaselt mõistetakse avaliku korra all ühiskonna seisundit, milles on tagatud õigusnormide järgimine ning õigushüvede ning isikute subjektiivsete õiguste kaitstus. Taoline sõnastus ühtib kohtupraktikas omaks võetud seisukohtadega, millised on märgitud ülalpool. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus menetlusalune isik KoRS § 55 lg 1 p 2 keeldu, mille kohaselt on keelatud avalikus kohas käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada. Kohtuistungil avaldatud menetlusaluse isiku ütlustest nähtuvalt viibis ta Keila kesklinnas Keskväljak 5 juures, kus tulistas stardipüstolist õhku, et stardipüstoli ostjale seda demonstreerida. Koht, kus Z.R selle teo toime pani, asub Keila kesklinnas ja selle koha vahetus läheduses on bussipeatus, parkla, erinevad ärid ja apteek, st tegemist on kohaga, millele on kõrvalistel isikutel vaba juurdepääs. Lisaks sellele oli tegemist päevase ajaga tööpäeval, mis tähendab seda, et sündmuskohal ja selle läheduses oli palju kõrvalisi inimesi. Tunnistaja XXX ütluste kohaselt oli apteegis vähemalt apteeker, samuti olid kõrval ehitusel töölised. Kuivõrd Z.R tulistas stardipüstolist parklas kõrvaliste ja asjassepuutumatute inimeste juuresolekul, siis taoline käitumine on kõrvalseisjate jaoks hirmutav ning ilmselgelt tekitab ohutunnet, kuivõrd keegi lähedal olevatest isikutest ei tea, kelle suunas või kelle vastu taoline käitumine on suunatud ja igaüks tunneb end ohustatuna. Nimetatud asjaolud tulenevad ka avaldatud tunnistaja XXX ütlustest, kes oli sündmusest häiritud ja elukaaslane ehmunud. Samas peaks kõigil asjassepuutumatutel inimestel tänaval ja seda ümbritsevates hoonetes viibides olema õigus avalikule kindlustundele ja turvalisusele. Kuivõrd taolisele käitumisele reageeriti politsei väljakutsumisega, saab järeldada, et Z.R käitumist hinnati ähvardava ja hirmutavana, millest kohus järeldab, et sündmuskoha vahetus läheduses viibinud isikud tundsid ennast ohustatuna. Kui hinnata Z.R käitumist keskmise elukogemusega kõrvaltvaataja pilgu läbi, tuleb tõdeda, et tänaval eemalt vaadates relvana kasutatavast esemest tulistamine näitab esmalt tulistaja üleolevat suhtumist avalikku korda, teisalt soovi kedagi hirmutada või ähvardada, mis tekitab kõigis läheduses olevates isikutes ohutunde. Samas ei nähtu sellisest käitumisest, kellele see on suunatud. Kui selle juurde arvata veel meediast kuulda ja näha olev terrorostlike aktide toimumine ning inimohvrite rohkus, siis seda suurem on ohustatud isikute ring ja seda rohkem tekitab see hirmu ja võimendab ohutunnet. Lisaks sellele tuvastati menetlusaluse isiku väljahingatavas indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtuvalt alkoholisisaldus 0,71 milligrammi ning samas protokollis on kirjeldatud ka joobeseisundile viitavaid tunnuseid. Seega on asjassepuutumatu isiku jaoks ka kliinilise pildi järgi arusaadav, et teisi ohustavalt käituv isik on kõigele lisaks ka joobeseisundis ja joobes isiku käitumine ei ole etteaimatav, mistõttu on oht veelgi suurem. KoRS § 15 lg 1 kohaselt on avaliku korra eest vastutavaks isikuks isik, kes on põhjustanud ohukahtluse või ohu, rikub avalikku korda või on põhjustanud sellise olukorra tekkimise võimaluse, mille realiseerumisel tekib oht või ohukahtlus. Ohtu põhjustav tegevus on isikule omistatav kui isik põhjustab ohu või korrarikkumise oma käitumisega ning isik on avaliku korra eest vastutavaks isikuks, kui ta ei täida oma kohustust mitte käituda teisi isikuid häirival viisil. Kohus leiab, et menetlusalusel isikul lasus avalikus kohas viibides selline kohustus ning ta eiras seda kohustust teadlikult. Menetlusalusele isikule inkrimineeritud õigusvastane käitumine on aset leidnud Keskväljak 5 hoone juures Keila kesklinnas päevasel ajal. Kohus leiab, et nimetatud kohta tuleb hinnata avaliku kohana, kuivõrd tegemist on kohaga, mis on antud kasutamiseks määratlemata isikute ringile. Sellises avalikus kohas peab aga iga seal viibiv isik järgima avalikus kohas käitumise üldnõudeid, so KoRS § 55 sätestatud nõudeid. 3 Sellest tulenevalt leiab kohus, et Z.R käitumises sisaldub KoRS § 55 lg 1 p 2 sätestatud keelu rikkumine ning Z.R on avalikus kohas käitumise üldnõuetes kehtestatud keeldu rikkudes rikkunud avalikku korda, olles seetõttu avaliku korra eest vastutavaks isikuks KoRS § 15 lg 1 mõttes. Seetõttu on Z.R süütegu kohtu arvates õigesti kvalifitseeritud KarS § 262 lg 1 ettenähtud väärteona. KarS § 262 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 100 trahviühikut või arest kuni 30 päeva. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku karistusandmetest, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut aastate jooksul karistatud erinevate väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega, mis kõik on jäetud tasumata. Menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt puudub menetlusalusel isikul ka töine sissetulek. Sellest tulenevalt võib järeldada, et menetlusalusel isikul puuduvad rahalised vahendid trahvide tasumiseks. Sellele vaatamata jätkab menetlusalune isik väärtegude toimepanemist. Arvestades taolisi karistusandmeid asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud, kuivõrd määratud rahatrahvid jäetakse tasumata ja rahatrahvid ei ole menetlusalusele isikule oodatud mõju avaldanud. Sellest tulenevalt leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti, kuivõrd rahatrahvid ei ole sundinud menetlusalust isikut loobuma uute väärtegude toimepanemisest. Seetõttu kohus, juhindudes V™S §dest 107 lg 1 p 1 sätetest asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistusena arest. Kuivõrd menetlusalust isikut süüdistatakse ühe väärteo toimepanemises ja menetlusalust isikut on juba varem arestiga karistatud, siis leiab kohus, et menetlusalusele isikule tuleb teo ohtlikkust ja iseloomu arvestades mõista arest ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületavas määras. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4