lg 2 alusel määrata, et mõistetud rahatrahvi summas 120 eurot on võimalik tasuda ositi, s.o 4 (nelja) kuu jooksul võrdsetes osades (30 eurot igas kuus) alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (V™S) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest kirjalikult Harju Maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates. 1 Vaidlustatud otsuse sisu 28.04.2016.a koostas Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Merilyn Linnas otsuse väärteoasjas nr 2315,16,003638, millises märgiti, et B.T 07.04.2016.a kella 20:57 ajal Muuli tee ja Madise tee ristmiku juures, Viimsi vallas, Harju maakonnas, juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Samuti ei olnud tal esitamiseks kaasas isikut tõendavat dokumenti. Menetlusalune isik rikkus LS § 90 lg 1 p 1 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritud LS § 201 lg 1 järgi ning rikkus LS § 88 lg 1 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritud LS § 242 lg 1 järgi. Väärteoasja nr 2315,16,003638 otsuse kohaselt oli menetlusaluse isiku süü tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega, sh tunnistaja ja menetlusaluse isiku ütluste, isikusamasuse tuvastamise protokolli, videosalvestuse ning Maanteeameti liiklusregistri väljavõttega. Menetlusalune isik ega tema seaduslik esindaja vastulauset esitanud ei ole. Väärteomenetleja asus seisukohale, et B.T on toime pannud temale inkrimineeritud väärteod, protokoll on koostatud õigesti ning alused väärteomenetluse lõpetamiseks puuduvad. Võttes arvesse eelpool märgitut ning juhindudes
1 alusel rahatrahvi 85 trahviühiku ulatuses, s.o. 340.- eurot. Kohtumenetluse poolte seisukohad 06.05.2016.a laekus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale B.T seadusliku esindaja XXXi koostatud kaebus eelpool märgitud kohtuvälise menetleja poolt koostatud väärteootsusele. Kohtule esitatud kaebuses B.T seaduslik esindaja selgitab, et B.T juhtis 07.04.2016 kell 20:57 Viimsi vallas, Muuli tee ja Madise tee ristmiku juures sõidukit Citroen Berlingo XXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. B.T tunnistab teo toimepanemist ja kahetseb seda. Kaebuse esitaja leiab, et kohtuväline menetleja on otsusega määranud B.T-le peaaegu maksimumi lähedase karistuse, rahatrahv 85 trahviühiku ulatuses, s.o 340 eurot. Maksimum oleks olnud 100 trahviühikut. Kaebuse esitaja on seisukohal, et otsusega määratud karistuse suurusest võib järeldada, et kohtuväline menetleja pole karistuse määramisel arvestanud raskendavate asjaolude puudumist ning kergendavat asjaolu (puhtsüdamliku kahetsust). Samuti pole arvestatud, et B.T varasemad karistused puuduvad ning tegemist on XX- aastase õpilasega, kellel puudub sissetulek. Seoses eeltooduga taotleb kaebuse esitaja karistuse vähendamist. Kaebuse esitaja nõustus kirjaliku menetlusega. Kohtuväline menetleja oma kirjalikus arvamuses leiab, et isiku süüline käitumine LS § 90 lg 1 p 1 nõuete rikkumisel on aset leidnud, tema poolt toimepandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 201 lg 1 järgi. Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebuses toodud seisukohtadega märkides, et karistuse määramisel on kohtuväline menetleja hinnanud süü suurust, teo taunitavust, raskust, rikkumise esmakordsust, kahetsust, raskendavate asjaolude puudumist, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskaitsmise huvisid. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et isikule, kellel kehtivaid väärteokaristusi ei ole avaldab eripreventiivset mõju rahatrahv, milline on alla sanktsiooni keskmise määra. Kohtuväline menetleja juhtis tähelepanu, et liiklusrikkumiste tõttu satub igapäevaselt ohtu, hukub või saab vigastada inimesi. Juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimine on taunitav, seega tuleb ühiskonnale anda üheselt mõistetavalt märku, et liiklusõigusrikkumiste näol on tegemist rangelt karistatavate õigusrikkumistega. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et määratud rahatrahv on proportsionaalne ja vastavuses toimepandud rikkumisega. Kaebaja pani väärteo toime tahtlikult. Eeltoodust tulenevalt kohtuväline menetleja palub jätta kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. Kohtuväline menetleja 2 ei vaidle vastu, kui kohus määrab rahatrahvi tasumise ositi. Kohtuväline menetleja nõustub kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused Kohus, läbi vaadanud B.T huvides esitatud kaebuse ja kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ning kontrollinud väärteoasja materjale leiab, et kaebuse saab vastavalt V™S §-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses, kuna nimetatud soovi on avaldanud nii kohtuväline menetleja kui ka kaebus esitaja. Tulenevalt asjaolust, et V™S § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama V™S § 133 loetletud küsimused. V™S § 133 kohaselt peab kohus seega välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas V™S § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele V™S § 30 sätestatud alustel (p 9) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile, kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Antud juhul inkrimineeritakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli ja vaidlustatud otsuse kohaselt LS § 201 lg-s 1 ja LS § 242 lg-s 1 ettenähtud süütegude toimepanemist. Kaebusest ja menetlusaluse isiku enda ütlustest nähtub, et B.T ei vaidlusta väärtegude toimepanemist kohtuvälise menetleja otsuses märgitud ajal ja kohas (tl 15-16). B.T-le inkrimineeritud väärteod on tõendamist leidnud lisaks ka järgmiste tõenditega: väärteoprotokolliga nr 2315,16,003638, mille kohaselt rikkus B.T LS § 90 lg 1 p 1 ja LS § 88 lg 1 nõudeid, mis on kvalifitseeritavad LS § 201 lg 1 ja § 242 lg 1 järgi (tl 13); tunnistaja XXX ütlustega, millest nähtuvalt 07.04.2016 kella 20:57 liikus Muuli teel kahtlase sõidustiiliga sõidukit Citroen Berlingo reg. märgiga XXX, kontrollimisel osutus juhiks B.T, kellel puudus vastava kategooria sõiduki juhtimise õigus ning esitamiseks isikut tõendav dokument (tl 19); õiendiga isikusamasuse tuvastamise kohta, mille kohaselt tuvastati mootorsõidukit juhtinud isikuna B.T (tl 17-18); sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtuvalt kõrvaldati B.T 28.10.2015.a sõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel, kuna tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus (tl. 20-21) ning maanteeameti liiklusregistri väljavõttega, mille kohaselt B.T puudus kehtiv juhiluba (tl 23) ning videosalvestusega. Karistusseadustik (edaspidi
) § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu.
LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritud tegu s.o mootorsõiduki juhtimine omamata vastava kategooria juhtimisõigust, on alati tahtlik tegu. LS § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo pani süüdistatav aga kohtu hinnangul toime hooletusest, kuivõrd ei kandnud kaasas isikut tõendavat dokumenti. 3 Väärteoasjas kogutud tõenditega on tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning tal puudus esitamiseks isikut tõendav dokument. Väärteoasjas puuduvad VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud V™S § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud teod on aset leidnud (§ 133 p 2) ning need on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3). Kuna kohtuliku menetlusega on tuvastatud menetlusaluse isiku süü temale inkrimineeritud väärtegude toimepanemises ja menetlusaluse isiku käitumises sisalduvad temale inkrimineeritud väärtegude koosseisutunnused, on väärteod õigesti kvalifitseeritud (§ 133 p 4). Seega menetlusalune isik pani mootorsõidukit juhtides toime LS § 90 lg 1 p 1 sätestatud keelu rikkumise ning isikut tõendava dokumendi esitamata jätmisega LS § 88 lg 1 sätestatud liiklusnõuete muu rikkumise. Seega kohtu hinnangul on selliselt käitudes B.T toime pannud LS § 201 lg-s 1 ja LS § 242 lg-s 1 ettenähtud väärteod. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Merilyn Linnas, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik V™S § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes ning kuivõrd tegemist on politseiametnikuga, siis V™S § 10 lg 3 1 mõttes on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6). Kohus ei pea põhjendatuks menetlus lõpetada V™S § 30 lg 1 p 1 alusel, kuivõrd menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja asjas puudub avalik menetlushuvi. Arvestades, et liiklusrikkumiste tõttu satub igapäevaselt ohtu, hukub või saab vigastada inimesi, siis on oluline rõhutada vajadust käituda liikluses vastavalt kehtestatud normidele. Karistuse määramine LS § 201 lg 1 näeb põhikaristusena ette juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise eest rahatrahvi kuni 200 trahviühikut või aresti. LS § 242 lg 1 näeb põhikaristusena liiklusnõuete rikkumise eest rahatrahvi kuni 20 trahviühikut. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut juhindudes
lg 1 ja § 63 lg 1 alusel LS § 201 lg-s 1 ja LS § 242 lg 1 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest rahatrahviga 85 trahviühiku ulatuses, s.o 340 eurot. Kohus selgitab, et LS § 242 lg 1 sätestab mootorsõidukivõi trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest rahatrahvi kui puudub LS §-des 201–203, 205– 207, 209, 211, 212, 214–219, 221–224 ja 226–241 sätestatud väärteokoosseis. See tähendab, et kui menetlusalusele isikule oleks süüks arvatud antud sätte loetelust puuduv süütegu tuleks isikule määrata eraldi rahatrahv ka LS § 242 lg 1 järgi.
lg 1 kohaselt kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kuna käesoleval juhul on menetlusalune isik LS § 201 lg 1 ja LS § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteod toime pannud ühe teoga, siis kohtuväline menetleja on õigesti nende eest
Lähtudes, et B.T on alaealine (piiratud süüvõimega) tuleb kohtul kaaluda karistusest vabastamist seoses mõjutusvahendi kohaldamisega
Lähtudes alaealise isikust ning arvesse võttes toimepandud süütegu, ei pea kohus võimalikuks menetluse lõpetamist või B.T karistusest vabastada seoses mõjutusvahendi kohaldamisega
Tema kõlbelise ja vaimse arengu tase ei takista tal oma teo keelatusest aru saada ja oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida. 4 Vastavalt
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Märkida tuleb ka seda, et kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr, antud juhul 100 trahviühikut. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Kohtuväline menetleja on määranud B.T-le karistuse alla sanktsiooni keskmist määra, s.o rahatrahvi 85 trahviühikut. Hinnates B.T süü suurust talle inkrimineeritavate süütegude toimepanemisel peab kohus vajalikuks märkida, et B.T on toime pannud ühe teoga kaks väärtegu. Käesoleval juhul juhtis B.T mootorsõidukit omamata vastava kategooria juhtimisõigust ning tal puudus politseile esitamiseks isikut tõendav dokument. Raskeima karistuse näeb ette LS § 201 lg 1, mille alusel on võimalik määrata rahatrahv kuni 200 trahviühikut või arest. Keskmine rahatrahv oleks seega 100 trahviühikut. Hinnates B.T süü suurust LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest peab kohus vajalikuks rõhutada, et tegemist on seadusandja mõttes raske liiklusrikkumisega ning sellised lõbusõidud võivad lõppeda fataalsete tagajärgedega. Käesoleval juhul on karistust kergendavaks asjaoluks puhtsüdamlik kahetsus. Väärteoasjas leiduvast karistusregistri väljavõttest nähtuvalt ei ole menetlusalust isikut varem karistatud. Seega arvestades menetlusaluse isiku süü suurust, mis on keskmine, kergendava asjaolu esinemist ja raskendavate asjaolude puudumist ning kehtiva karistuse puudumist, tuleks asuda seisukohale, et on olemas kõik eeldused karistuse määramiseks alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Lisaks eeltoodule tuleb arvestada, et B.T oli teo toimepanemisel alaealine, ta õpib ning on vanemate ülalpidamisel. Sellise isiku mõjutamiseks ei pea kohtu arvates isikut karistama tingimata 340 euro suuruse rahatrahviga. Kohus märgib, et alaealise karistamise eesmärgiks on esmajoones kasvatamine, aga mitte karistamine ise. Kohus märgib, et arutatava väärteo puhul on kohtuvälise menetleja viidatud põhimõtetega samavõrra olulised kohtupraktikas valitsevad arusaamad, mis puudutavad alaealisele karistuse mõistmist. Nii on Riigikohus mitmel korral rõhutanud (RKKKo 3-1-1-43-06 p 13.1; 3-1-1-77-11 p 10.1), et alaealise karistamisel on enam tähtis just täideviija isik(sus), mitte aga tema poolt toimepandud tegu ja selle raskus. Alaealiste poolt toimepandud süütegude korral on esmatähtsad just karistuse eripreventiivsed (kasvatuslikud) eesmärgid. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetlusaluse isiku süü on keskmisest oluliselt väiksem ning kohtuvälise menetleja poolt määratud santsiooni kesmise määra lähedane karistust on liialt range. Arvestades, et menetlusalust isikut ei ole varem karistatud ning karistuse eesmärgiks on panna B.T toimepandu üle järele mõtlema, mõjutada teda mitte enam toime panema uusi süütegusid, siis kohtu hinnangul on menetlusaluse isiku mõjutamiseks piisavaks karistuseks rahatrahv sanktsiooni alumises kuuendikus. Rahatrahv 30 trahviühikut, s.o 120 eurot on kohtu arvates küllaldane, et süüdlasele meelde tuletada liiklusseadusest kinnipidamise kohustust ja selliste liiklusrikkumiste ohtlikkust ning seda, et reeglite rikkumise korral võib järgneda tema õigusi ja vabadusi ebameeldivalt piirav tagajärg. Selline karistus on kooskõlas ka õiguskorra kaitsmise huvidega. Siinkohal juhib kohus B.T tähelepanu asjaolule, et süütegude toimepanemise jätkamisel kohaldatakse tema suhtes juba raskemaid mõjutusvahendeid või karistust. Karistades alaealist rahatrahviga 30 trahviühikut ehk 120 eurot, lähtub kohus B.T majanduslikust seisundist ning
lg 2 alusel määrab, et rahatrahvi on võimalik tasuda ositi, s.o 4 kuu jooksul otsuse jõustumisest, tasudes igas kuus 30 eurot. 5 Kohtunik Katre Poljakova /allkirjastatud digitaalselt/ . 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.