← Eesti

4-16-2849/17

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. juuni 2016, Tallinn Väärteoasja number 4-16-2849 Kohtukoosseis Eesistuja Andres Parmas, liikmed Sten Lind ja Orvi Tali Väärteoasi E.I (E.I) väärteoasi NPALS § 15 Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
  2. mai
  3. a otsus Kaebuse esitaja Menetlusalune isik E.I (ik XXX, elukoht XXX), apellatsioon 1 lg 1 järgi RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu
  4. mai
  5. a otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  7. märtsil 2016 koostas Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna patrullpolitseinik väärteoprotokolli nr AB1480250 selle kohta, et
  8. märtsil 2016 kell 03.50 oli E.I eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta. Samuti koostas PPA Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna patrullpolitseinik väärteoprotokolli nr AB1480252 selle kohta, et
  9. märtsil 2016 kell 05.00 omas E.I ebaseaduslikult väikeses koguses narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta. Protokolli kohaselt rikkus E.I sellega narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 3 lg 1 nõudeid ning pani toime NPALS § 151 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod. 1
  10. Harju Maakohtu
  11. mai
  12. a otsusega väärteoasjas nr 4-16-2849 tunnistati E.I NPALS § 151 lg 1 järgi süüdi ja karistuseks mõisteti 8 päeva aresti. 2.
  13. Maakohus leidis, et E.I-le etteheidetavate väärtegude toimepanemine on tõendatud. Amfetamiin, GHB, kokaiin ja MDMA kuuluvad NPALS § 31 lg 1 ja § 4 lg 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri
  14. mai
  15. a määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I ja II nimekirja. Joobeseisundi tuvastamise saatekirja kohaselt võeti E.I-lt uriini proov
  16. märtsil 2016 kell 08.50 ning eksperdiarvamuse kohaselt leiti tema uriinist narkootilisi aineid – amfetamiini, MDMA-d, kokaiini ja GHB-d. Proovi võtmisel on patrullpolitseinik AG protokolli kandnud järgmised E.I joobeseisundile viitavad tunnused: silmade punetus, pupillid väikesed, aja- ja kohataju puudub, ei mäleta viimase 24 tunni sündmusi, esineb rahutus, higistamine, värisemine, ärritumine. E.I taskust pulbrilise ainega minigrip kilekoti leidmist kinnitavad tunnistaja LS ütlused ja isiku läbivaa tuse protokoll. Narkootilise aine ekspertiisiaktiga nr 16E-AN0276 on tõendatud, et E.I taskust äravõetud minigrip kilekotis oli pulbrit 0,2 grammi, mis sisaldas 9,7% amfetamiinsulfaati, milles puhast amfetamiini oli 0,014 grammi. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. 2.
  17. Maakohus märkis, et E.I on varem korduvalt karistatud erinevate väärtegude eest. Tal on 6 kehtivat väärteokaristust. Kolme määratud trahvi osas andmed täitmise kohta puuduvad, mis tähendab, et E.I on jätnud need maksmata. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud antud asjas puuduvad. Kuna E.I ei tööta, tal on maksmata eelnevalt mõistetud rahatrahvid, siis ei ole teda võimalik karistada uuesti rahatrahviga, sest selline karistus ei oleks tema puhul täidetav. Samuti ei ole selline karistus talle vajalikku mõju avaldanud, kuna ta jätkab üha uute süütegude toimepanemist. Analoogse teo eest on teda varem karistatud kahel korral. Maakohus pidas põhjendatuks karistada E.I 8 -päevase arestiga. Selline karistus vastab tema süü suurusele, on vajalik tema mõjutamiseks hoiduda uute süütegude toimepanemisest ning on kooskõlas ka õiguskorra kaitsmise huvidega.
  19. mail 2016 registreeriti Tallinna Ringkonnakohtus E.I apellatsioon, milles ta taotleb maakohtu otsuse tühistamist talle mõistetud karistuse osas. Apellant leiab, et maakohus ei ole pööranud tähelepanu karistuse mõjule menetlusalusele isikule. Apellatsioonis viidatakse KarS § 56 lg-le 1, mille kohaselt arvestatakse karistuse mõistmisel võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistus ei ole proportsionaalne süüteoga, kui segab süüdlasel elada seadusekuulekat elu. Maakohtu poolt mõistetud arest 8 päeva takistab menetlusalusel isikul Soomes töötamise alustamist. Apellant palub kohaldada karistusena üldkasuliku töö tunde. Kui see pole piisav, palub apellant kohaldada ka minimaalset rahalist karistust. See on apellandi hinnangul piisav karistus ning mõjutab E.I seadusekuulekalt käituma. Väärteokorras varasemalt määratud rahatrahvid on tasutud. Apellatsioonile on lisatud maksedokumendid. Maakohus on välja toonud, et E.I ei ilmunud kohtuistungile. Samas teavitati E.I kohtukutse kätteandmisel, et kohtusse ilmumine ei ole kohustuslik.
  20. Apellant ja kohtuvälise menetleja esindaja pidasid võimalikuks asja lahendamist kirjalikus menetluses.
  21. juunil 2016 määras Tallinna Ringkonnakohus apellatsiooni läbivaatamisele kirjalikus menetluses ning kohtumenetluse pooltel oli võimalik esitada kohtule kirjalikke seisukohti, taandusi ja taotlusi kuni
  22. juunini
  23. 2 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  24. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus E.I-le mõistetud karistuse osas on põhjendatud ning apellatsioonis esitatud väited ei anna alust selle tühistamiseks.
  25. NPALS § 151 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku süü suurusest ja menetlusaluse isiku isikut iseloomustavatest andmetest. Maakohus tunnistas E.I süüdi kahe väärteo toimepanemises. Nimelt arvati E.I-le süüks
  26. märtsil 2016 narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamist arsti ettekirjutuseta. Uuringuakti nr 529T kohaselt tuvastati E.I-lt
  27. märtsil 2016 võetud uriini proovist amfetamiini, MDMA-d, kokaiini ja GHB-d /tl 10/. Samuti heidetakse E.I-le ette
  28. märtsil 2016 narkootilise või psühhotroopse aine omamist. Vaatlusprotokolli kohaselt leiti E.I musta värvi jope parempoolsest alumisest taskust minigrip kilekott valget värvi pulbritaolise ainega /tl 21/. Ekspertiisiakti nr 16E-AN0276 kohaselt sisaldub pulbris 0,014 grammi amfetamiini /tl 23/.
  30. aprillil 2016 karistati E.I ka Harju Maakohtu otsusega kriminaalkorras KarS § 184 lg 1 ja § 424 alusel vangistusega 2 aastat, mida ei pööratud KarS § 73 alusel täitmisele 3-aastase katseajaga. E.I on 5 kehtivat väärteokaristust. Neist 2 on määratud NPALS § 151 lg 1 järgi kvalifitseeritavate väärtegude eest. Väärteokorras on teda valdavalt karistatud rahatrahvid ega. Ühel korral on E.I karistatud arestiga, mis asendati üldkasuliku tööga.
  31. Apellant selgitab, et ta on tasunud varasemalt määratud rahatrahvid. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on E.I-le määratud rahatrahvid tasutud
  32. mail 2016,
  33. aprillil 2016,
  34. veebruaril 2016 ja
  35. aprillil
  36. Apellatsioonile lisatud maksekorraldustest nähtuvalt on makseid teinud SR, LE ning E.I. Kriminaalkolleegium jagab sellegipoolest maakohtu seisukohta, et kuigi E.I-le on korduvalt määratud karistuseks rahatrahve, ei ole see motiveerinud teda süütegude toimepanemisest hoiduma. Viimane NPALS § 151 lg 1 järgi kvalifitseeritav väärtegu on E.I poolt toime pandud
  37. märtsil 2016 (karistatud
  38. aprilli
  39. a otsusega), seega on E.I jätkanud samalaadsete süütegude toimepanemist ka pärast praegu menetluse esemeks olevate väärtegude toimepanemist ning väärteomenetluse alustamist. Maakohus on asjakohaselt ka välja toonud, et E.I puudub töökoht, mistõttu võib tal rahatrahvi tasumine olla raskendatud. Kuna E.I-le eelnevalt korduvalt määratud rahatrahvid (ka samalaadsete süütegude eest) ei ole motiveerinud teda süütegude toimepanemisest hoiduma, nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et karistusliigina järjekordse rahatrahvi määramine ei ole otstarbekas . Seega on põhjendatud E.I-le raskemaliigilisema karistuse (aresti) mõistmine.
  40. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks aresti asendamist üldkasuliku tööga. Apellant märgib kaebuses, et määratud arest takistab tal Soome tööle asumist. Kriminaalkolleegium märgib, et apellatsioonis ei ole välja toodud, millal plaanib E.I Soome tööle asuda ja kuidas takistab tal 8-päevane arest töökohustuste täitmist. Samuti tuleb märkida, et ka üldkasuliku töö tegemine eeldab Eestis viibimist ja kriminaalhooldaja poolt määratud ajakava kohaselt töötundide tegemist, mistõttu ei tingi apellatsioonis esitatud väited Soomes töötamise kohta E.I-le määratud aresti asendamist üldkasuliku tööga. Märkida tuleb sedagi, et Harju 1 Maakohtu
  41. aprilli
  42. a otsusega nr 4-15-1871 karistati E.I NPALS § 15 lg 1 alusel 3 arestiga 20 päeva, mis asendati 20 tunni üldkasuliku tööga. Samas on E.I jätkanud ka pärast seda süütegude toimepanemist, mistõttu ei ole ka aresti asendamine üldkasuliku tööga taganud eelnevalt karistuse eesmärke.
  43. Ringkonnakohus leiab, et E.I-le karistuseks määratud 8 -päevane arest vastab tema süü suurusele, kannab eesmärki mõjutada E.I edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning on kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. KarS § 48 kohaselt võib kohus mõista aresti kuni 30 päeva. Seega jääb E.I-le maakohtu poolt mõistetud arest alla sanktsiooni keskmise määra.
  44. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p -st 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu
  45. mai
  46. a otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.