lg 4 kohaselt on menetlusosalisel õigus esitada maakohtule kaebus kohtuvälise menetleja üldmenetluses tehtud otsuse peale 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Nähtuvalt kohtu poolt kohtuväliselt menetlejalt väljanõutud väärteotoimikus olevast 04.06.2017.a koostatud väärteoprotokollist AB 1540023, on sellel kirjas, et kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 04.07.2017.a. Väärteoprotokolli kohaselt on kaebuse esitaja protokolliga tutvunud 04.06.2017.a ning kinnituseks selle kohta on kaebuse esitaja andnud allkirja. Kaebuse esitaja allkiri väärteoprotokollil tõendab, et isikule tehti teatavaks kuupäev, millal kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Väärteoprotokollil olev allkiri ning selgitus protokolliga tutvumise kohta tõendavad, et isik oli menetlustoimingute tegemise juures ja seega oli menetlusalune isik täiesti teadlik tema suhtes algatatud väärteomenetlusest, temale koostatud väärteoprotokollist ning sellest tulenevalt ka kuupäevast, millal kohtuvälise menetleja lahend oli kohtuvälise menetleja juures kättesaadav.
lg 4 kohaselt arvestatakse kohtuvälise menetleja üldmenetluse otsuse peale kaebuse esitamise tähtaega päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Kohtu hinnangul järeldub viidatud sätetest ühemõtteliselt, et kohtuvälise menetleja otsuse teatavakstegemisel eeldatakse menetlusaluse isiku aktiivset rolli, s.o seda, et menetlusalune isik läheks väärteoprotokollis teatavaks tehtud ajal ise kohtuvälise menetleja juurde otsusega tutvuma (RKL 3-1-1-83-08). Kaebuse on M.A esitanud Harju Maakohtule 06.09.2017.a, seega peale kaebuse esitamiseks seaduses ettenähtud tähtaja möödumist, kuivõrd kaebuse esitamise viimaseks tähtpäevaks oli 19.07.2017.a. Maakohus asub seisukohale, et väärteoprotokollis märgitud viite, millisel kuupäeval on kohtuvälise menetleja lahend isikule kättesaadav, täieliku selguse tõttu ei saanud kaebajal olla mingit ebaselgust selles, mis kuupäeval on tal võimalik väärteoasjas tehtud otsusega tutvuda. Kaebuse esitaja on põhjendanud, et temale saadeti PPA poolt otsus, mis oli lukustatud, kaebaja soovis saada faili pdf formaadis, kuna ID-tarkvara tal puudub. Kohus asub seisukohale, et kaebuse esitaja poolt kaebuses toodud asjaolu, et tal puudub ID-tarkvara, millega oleks saanud dokumenti avada, ei ole mõjuv põhjus kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmiseks, kuivõrd isikul oli teada väärteootsuse kättesaamise kuupäev ning seda ei olnud muudetud. Kaebaja pidi ise üles näitama aktiivsust ning ta oleks saanud tutvuda väärteoasjas tehtud otsusega ettenähtud kuupäeval kohtuvälise menetleja juures. Samuti oleks M.A saanud pöörduda kohtuvälise menetleja poole juba varem palvega, et saada tema suhtes koostatud otsus teises formaadis. Teades kuu aega varem kohtuvälise menetleja poolt otsuse kättesaadavaks tegemise kuupäeva, oleks kaebuse esitaja pidanud üles näitama vajalikku hoolsust kindlustamaks otsuse õigeaegne kättesaamine ning sellest tulenevalt oleks kaebuse esitajal olnud võimalus realiseerida oma kaebeõigus seaduses sätestatud ajal ning korras. Kooskõlas
lg 5 peab kohtuväline menetleja tegema väärteoprotokollile märke kuupäeva kohta, millal kohtuvälise menetleja lahend on kättesaadav menetleja juures, mis tähendab, et M.A pidi ise hoolitsema selle eest, et saaks õigeaegselt tema kohta tehtud otsuse kätte. Kohtule edastatud väärteotoimiku materjalide pinnalt on nähtav, et kaebuse esitaja on Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 30.06.2017.a otsuse väärteoasjas nr 2316,17,003954 kätte saanud hiljemalt 20.08.2017.a, kuivõrd sellel kuupäeval on ta edastanud Politsei- ja Piirivalveameti ametnik Aivar Hirsile elektronkirja selle kohta, et määratud trahv on suur ning soovib seda vaidlustada, mistõttu pidi kaebuse esitaja olema teadlik, et kohtuvälise menetleja otsusele kaebuse esitamise viimane tähtaeg oli 19.07.2017.a. Seega on kaebuse esitaja lasknud mööda kaebetähtaja. M.A ei ole esitanud kohtule kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlust.
lg 2 p 1 kohaselt, kui kaebus on esitatud pärast
lg 3 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata, teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule. 2 Seega ülalmärgitud sätte sõnastusest saab teha vaid ühese järelduse selle kohta, et kuna kaebus on esitatud pärast kaebuse esitamise tähtaja lõppemist ja kaebuse esitaja ei ole taotlenud kaebuse esitamise tähtaja ennistamist, siis ei saa kohus kaebust läbi vaatama hakata. Kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse puudumisel ei saa ka kohus asuda võtma seisukohta selles osas, kas tähtaeg oli mööda lastud mõjuvatel põhjustel või mitte, rääkimata seisukohavõtust kaebuse esitamise tähtaja ennistamise osas. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja otsuse peale edasikaebamise tähtaeg on mööda lastud ning kaebus tuleb esitajale tagastada, kuivõrd kaebuse esitaja ei ole taotlenud kaebuse esitamise tähtaja ennistamist. Kohus juhindub KrMS §-st 172,
Aulike Salo Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.