Obsah (6)

§ 63§ 217§ 2§ 17§ 32§ 56

4-17-3319 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09.oktoober 2017. a Haapsalu kohtumaja Väärteoasja number 4-17-3319 Kohtunik Istungisekretär Piia Jaaksoo Ge

§ 63

lg 1 alusel LS § 217 lg 1 järgi rahatrahviga 100 eurot Menetlusosalised Kaebuse esitaja F.D, isikukood xxx, * kodanik, emakeel * keel, elukoht *, * Kaitsja advokaat Peep Rajavere, Läänemaa I Advokaadibüroo, asukoht Karja 20 Haapsalu, e-post: * Kohtuväline menetleja PPA Põhja Prefektuur, asukoht Rahumäe tee 6/1 Tallinn, e-post: *, esindaja T R RESOLUTSIOON

1. Jätta F.D kaebus rahuldamata ja PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklustalituse 30.05.2017 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2302,17,006994 muutmata.
2. Jätta rahuldamata F.D taotlus valitud kaistjale makstud tasu ja kulude hüvitamis riigieelarve vahenditest.
3. Edastada kohtuotsus F.D-le, kaitsjale ja PPA Põhja prefektuurile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, esitades Riigikohtule kirjalikult kassatsiooni 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest. Kaevatav otsus PPA Põhja Prefektuuri 30.05.2017 kiirmenetluse otsusega nr 2302,17,006994 karistati F.D järgmise rikkumise eest – 30.05.2017 kell 17.40 Harju maakonnas Tallinn-Narva mnt 11.km, liikus Narva suunas juhtis mootorsõidukit MAN TGL (kategooria N2) reg.nr *, milles oli kohustatud 1 4-17-3319 kasutama sõidumeerikut. Kontrollimise hetkel ei kasutanud sõidumeerikut. Kontrollimisel ei esitanud juhikaarti, salvestuslehti, neid asendavaid käsikirjalisi kandeid või väljatrükke või tõendit tegevuste kohta 02.05.2017 kell 00:00 kuni 30.05.2017 kell 17:40 perioodi kohta, rikkudes salvestuslehtede lugemise võimalusele kehtestatud nõudeid. Rikkus LS § 131 lg 1, Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 165/2014 artikkel 34 ja artikkel 36 lõige 2 nõudeid. Väärtegu kvalifitseeriti LS § 214, § 2171 lg 1 järgi. 1 F.D karistati

§ 63

lg 1 juhindudes

§ 217lg 1 rikkumise eest rahatrahviga 25 trahviühikut, s.o 100 eurot.

KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et kaebuse saab lahendada kirjalikus menetluses, menetlusosalised on selleks nõusoleku andnud /tl 46, 72/. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata ja asja arutamise piirid paneb paika kiirmenetluse otsuses olev teokirjeldus.

§ 2

lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kaebuse esitaja taotleb 30.05.2017 väärteootsuse tühistamist ja väärteoasjas menetluse lõpetamist, kuna on täielikult tõendatud asjaolud, mille kohaselt F.D juhtis veoautot autoveol, mille puhul ei ole sõidumeeriku kasutamine kohustuslik. Kohtuväline menetleja leiab, et otsus on seaduslik ja põhjendatud, F.D on toime pannud väärteootsuses kirjeldatud teo, millega on rikkunud otsuses näidatud õigusnorme ja tema käitumine on väärteootsuses õigesti kvalifitseeritud. F.D on kiirmenetluse otsuses /VTT tl 2/ avaldanud, et juhtis veoautot, koormaks oli küttepuu, Ääsmäe-Muuga. Ei kasutanud sõidumeerikut kuna ülemus ütles, et ei ole vaja. Tõend juhi tegevuse kohta puudus. Tunnistaja A.W rääkis kohtus, et peatasid F.D juhitud auto, koormaks olid küttepuud. Kontrollis F.D töö- ja puhkeaega – ei kasutanud sõidumeerikut, väitis, et ei pea kasutama, et tööandja oli öelnud. Sõidukis oli sõidumeerik olemas. Kuna auto registrimass oli rohkem kui 7,5 tonni, oli kohustatud sõidumeerikut kasutama. Ei läinud erandi alla, millal sõidumeerikut kasutama ei pea. Tunnistaja J.K rääkis kohtus, et F.D ei kasutanud sõidumeerikut, juhtis kastiga veoautot, koormaks olid küttepuud, milliseid vedas kliendile. Tuli firma laoplatsilt, kus küttepuid ladustatakse. Eelkirjeldatud tõenditega on tõendamist leidnud ja kohtus ei olnud vaidlust selle üle, et F.D väärteootsuses näidatud ajal ja kohas juhtis sõidukit MAN TGL, reg.nr * ja vedas küttepuid. Samuti ei olnud vaidlust selle üle, et F.D juhina ei kasutanud sõidumeerikut. Tunnistaja K.K, * OÜ omanik ja tegevjuht, avaldas kohtus, et auto MAN kuulub * OÜ-le. Kui F.D sõitis selle autoga Harjumaal, sõitis tema korraldusel, vedas kliendile küttepuid, sõitis Ääsmäelt Muugale. Ääsmäel asub temale kuuluv kinnistu, mida kasutab * OÜ küttepuude hoidmise vahelaona. Tl 25 olev kinnisturegistri väljatrükk näitab, et kinnistu Ä küla S vald * omanik on K K, tegemist ärimaaga. Tl 11 olev registreerimistunnistus näitab, et sõiduki MAN vastutav kasutaja on * OÜ, sõiduki täismass 10 tonni. 2 4-17-3319 * OÜ juriidiline aadress on * /tl 26-29/. Arve saateleht nr * 30.05.2017 /tl 30/ näitab, et koorma sihtkoht oli Muuga * tee. Eelkirjeldatud tõenditega on tõendamist leidnud, et F.D juhtis OÜ * valduses olevat autot ja viis kliendile OÜ-lt * ostetud küttepuid, teekond algas H tee * Ä ja sihtkoht oli Muugal * teel. Kohtus on tõendamist leidnud F.D ütlustega, tunnistaja K.K ütlustega, arve-saatelehega nr * /tl 30/ ja Googlemaps kaardi väljatrükiga /t l42/, et Ä H tee ja Maardu K tee vahemaa on alla 50 kilomeetri. Kaitsja leidis, et F.D ei olnud kohustatud sõidumeerikut kasutama LS § 130 lg 12 p 1 alusel, mille kohaselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 561/2006 sätestatud nõudeid ei rakendata juhtide suhtes riigisisesel maanteeveol, kui sõidukit kasutavad põllumajandus-, aiandus-, metsandus- või kalandusettevõtjad kaubaveoks oma äritegevuse raames kuni 50 km raadiuses ettevõtte asukohast. Kaitsja leidis, et LS § 130 lg 12 p 1 kohaldamise alused olid olemas: 1) OÜ * on metsandusettevõte; 2) sõidukit kasutati kaubaveoks oma ärietegevuse raames; 3) sõidukit kasutati 50km raadiuses ettevõtte asukohast. Kohtuväline menetleja leidis, et LS § 130 lg 12 p 1 sätestatud erand kohaldatav ei olnud, sest F.D ( OÜ * nimel) osutas küttepuu veoteenust kliendile koju ja selline kliendile kauba koju vedamine kujutab endast äritegevust, mis on allutatud konkurentsile. EÜ määruse nr 561/2006 artikkel 1 kohaselt määrusega kehtestatakse eeskirjad kauba- ja reisijateveoga hõivatud sõidukijuhtide sõiduaegade, vaheaegade ja puhkeperioodide kohta, et ühtlustada konkurentsitingimusi sisetranspordi liikide, eriti autoveosektori osas ning parandada töötingimusi ja liiklusohutust. Lisaks sellele on määruse eesmärgiks aidata kaasa järelevalve ja haldussunni praktika parandamisele liikmesriikides, samuti töökorralduse parandamisele autoveosektoris. Määruse artikkel 2 p 1 a kohaselt määrust kohaldatakse autoveo korral, mille puhul on tegemist kaubaveoks kasutatavate sõidukitega, mille lubatud täismass koos haagise või poolhaagisega ületab 3,5 tonni. Kohus leiab, et käesoleval juhul oli tegemist määruse artikkel 5 punkti

1. a)mõistes autoveoga, F.D juhtis artikkel 4 punkt
2. b)tähenduses sõidukit ja oli punkt
3. c)kohaselt juht. Kohus leiab, et F.D OÜ * küttepuid kliendile koju transportides tegeles autoveoga, oli kaubaveoga tegelev sõidukijuht. Edasi uurib kohus, kas F.D suhtes kehtis erand, mille kohaselt ta ei pidanud sõidumeerikut kasutama. Määruse artikkel 13 p 1
4. b)sätestab - tingimusel et artiklis 1 sätestatud eesmärkide saavutamist ei seata ohtu, võib iga liikmesriik lubada erandeid artiklite 5–9 osas, sätestades oma territooriumil või kokkuleppel asjaomaste liikmesriikidega mõne teise liikmesriigi territooriumil eranditele individuaalsed tingimused, mida kohaldatakse vedudele ühte või mitmesse järgmisesse kategooriasse kuuluvate sõidukitega:
5. b)sõidukid, mida põllumajandus-, aiandus-, metsandus- või kalandusettevõtjad kasutavad või võtavad ilma juhita rendile kaubaveoks oma äritegevuse raames ettevõtte asukohast kuni 100 km raadiuses. Eesti Vabariik on selle erandi üle võtnud ja see on sätestatud LS § 130 lg 12 p 1 järgmiselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 561/2006 sätestatud nõudeid ei rakendata juhtide suhtes riigisisesel maanteeveol, kui sõidukit kasutavad põllumajandus-, aiandus-, metsandus- või kalandusettevõtjad kaubaveoks oma äritegevuse raames kuni 50 km raadiuses ettevõtte asukohast. Võrreldes erandi sõnastust EÜ määruses ja EV Liiklusseaduses saab öelda, et EV on erandi üle võtnud osas, mis puudutab käeolevat vaidlust (ei ole tegemist rendiautoga), üks ühele. 3 4-17-3319 Tunnistaja K.K avaldas kohtus, et kliendile müüvad küttepuid, mitte autovedu. Küttepuud ostavad kokku, küttepuude müük on ettevõtte põhitegevusala. Küttepuude veo eest koju ei nõua kliendilt eraldi tasu. Konkurendid samuti kojuveo eest tasu ei küsi. Kütusekulu, sõidukiga seotud kulu kui kliendile viiakse puid, need kulud on arvestatud küttepuude hinna sisse. Sellisel veol, kui veavad oma liisitud veoautoga kliendile küttepuid, ei pea olema sõidumeerikut. Kuna autojuht on päeva jooksul üldse 3-4 tundi sõidus, kus on ka pausid sees, ei saa tekkida üleväsimus, ei pea vajalikuks sõidumeerikut, ei tekita liiklusohtu. Kaebuse esitaja leidis ja kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et * OÜ on metsandusettevõtte. Kaitsja väitel seda kinnitab * OÜ 2016.a majandusaasta aruande Tegevusaruanne /tl 14/, mille kohaselt OÜ põhitegevuseks on metsamajandus, sh metsaraie ning küttepuude tootmine ja müük. Tl 22 on K OÜ reklaam, millelt nähtub, et * OÜ teenused on saetud-lõhutud küttepuude müük, tarnsport, saepuru müük, küttepuukonteinerite ost, raieteenus. Kohtuväline menetleja on pöördunud mõiste „metsandusettevõtja“ sisustamiseks Eesti Majanduse Tegevusalade Klassifikaatori (EMTAK) poole, mis on leitav: http://www.rik.ee/sites/www.rik.ee/files/elfinder/article_files/EMTAK%202008%20EST%20%20selgitavate%20m%C3%A4rkustega.pdf. Seal on alajaotuse 02 F.D ja metsavarumine all kood 022 F.D alaliik, kood 02202 Küttepuude tootmine: küttepuidu kogumine ja tootmine; metsavarumisjääkide kogumine ja tootmine kütteks. Kohus leiab, et eelpoolmärgitu alusel saab öelda, et OÜ * on metsandusettevõte kui toodab küttepuid. Kohus leiab, et LS § 130 lg 12 p 1 erandi rakendamisel ei piisa sellest, et ettevõtja ühe tegevusalana (või ka ainukese tegevusalana) tegeleb metsamajandusega. Erandi rakendamiseks on vajalik, et konkreetsel autoveol kasutas metsandusettevõte sõidukit oma äritegevuse raames, mis klassifitseerub metsmajandusliku tegevuse alla - veose vedu seoses küttepuude tootmisega (metsa varumisega) või metsavarumist teenindava tegevusalaga (koodid 024, 0240, 02401) – palgivedu metsa piires või metsatöötlusmasinate rentimine koos juhiga. Kohus leiab, et käesoleva vaidluse puhul ei ole oluline, kas küttepuude kojuveo eest küsiti eraldi tasu või sisaldus see tasu küttepuude hinnas või mingi koguse küttepuude ostmisel teostatakse kojuvedu tasuta. Tegelikult K.K ütlustest tuleneb, et küttepuude hinnas sisaldus ka kojuveo tasu. K.K viitas sellele, et sõidumeeriku kasutamist F.D puhul ei pidanud vajalikuks, sest autojuhil on kasutust 34 tundi päeva jooksul maksimaalselt, seal sees ka puhkepausid, ei saa tekkida üleväsimust. Kohus leiab, et just selleks, et K.K poolt välja toodud asjaolude paikapidavust saaks kontrollida, on EÜ määrus nr 561/2006 kehtestatud. EÜ määruse nr 561/2006 artikkel 4 punkt
6. p)defineerib „veoettevõtja“ – iga füüsiline isik, iga juriidiline isik, iga tulunduslik või mittetulunduslik ühendus või isikute rühm, mis ei ole juriidiline isik, samuti iga iseseisva õigusvõimega ametiasutus või iseseisva õigusvõimega asutuse alluvuses olev ametiasutus, mis tegeleb autovedudega kas rendi või tasu eest või omal kulul. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et küttepuude (mille toomisel OÜ * tegutses metsandusettevõtjana) kliendile kojuvedu ei klassifitseeru metsmajandusliku tegevuse alla vaid tegemist oli kaubaveoga. Kaubaveo puhul tegutses F.D veoettevõtjana ja seetõttu LS § 130 lg 12 p 1 sätestatud erand ei olnud kohaldatav. Seega oli F.D kohustatud kasutama sõidumeerikut. Kohus leiab, et eelkirjeldatud tõendid kogumis kinnitavad, et F.D juhina oli kohustatud kasutama sõidumeerikut, seda kontrollimise hetkel ei kasutanud ja ei esitanud ka õigusnormides sätestatud dokumente, rikkudes salvestuslehtede lugemise võimalusele kehtestatud nõudeid. Sellise tegevusega rikkus F.D LS § 131 lg 1, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 artiklit 34, artiklit 36 lg 2 nõudeid. Kohus leiab, et F.D tegu täidab LS § 214, § 217 1 lg 1 sätestatud teokoosseisud. 4 4-17-3319 Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et F.D pani väärteo toime hooletusest. Ülemus ütles talle, et sel sõidul pole sõidumeerikut vaja kasutada, kuid ta ei kontrollinud selle väite tõele vastavust.

§ 17

lg 3 sätestab veel eraldi, et seaduse mittetundmine ei välista ei tahtlust ega ettevaatamatust. Seega F.D oli võimalus tähelepaneliku ja kohtusetundliku suhtumise korral ette näha, et sõidumeeriku kasutamine on kohustuslik. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole.

§ 32

lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub

1. peatüki
2. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et F.D on Liiklusseaduse § 214, § 217 1 lg 1 sätestatud väärtegude toimepanemises süüdi. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et F.D 1 lg 1 toime pandud tegu vastab Liiklusseaduse § 214, § 217 sätestatud väärteokoosseisudele, tema tegu on õigusvastane ja ta on väärtegude toimepanemises süüdi. Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse mõistmine kohtuvälise menetleja poolt on toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele. F.D poolt toime pandud teod on kvalifitseeritud LS § 214, § 217 1 lg 1 järgi ja kohtuväline menetleja on karistanud F.D

§ 63lg 1 alusel LS § 217 1 lg 1 järgi rahatrahviga 25 trahviühikut, s.o 100 eurot.

Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on karistuse määramisel õieti kohaldanud

§ 63lg 1.

LS § 2171 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut.

§ 56lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis F.D puhul on tuvastatud.

Kohus leiab, et F.D süü ei ole suur, tegu on toime pandud hooletusest. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad ja karistust raskendavad asjaolud puuduvad. VTT tl 4 on F.D karistusregistri õiend. Õiendi kohaselt on F.D 16.05.2011 kohtuotsusega karistatud. Kohus võttis 16.05.2011 kohtuotsuse asja materjalide juurde /tl 91-92/. Kohus leiab, et registri väljatrükil kajastuv karistus on Karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 6 alusel kustunud, sest katseajast lõppemisest möödus 3.aastat 15.mail 2014 ja karistus oli kustunud 16.mial

1. Kohtuväline menetleja leidis, et kuigi karistus on oluliselt alla sanktsiooni keskmise määra, omab see karistus menetlusaluse isiku suhtes kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et karistuse mõistmisel on oluline kaaluda, kuidas mõjutada isikut nii, et ta edaspidi õigusrikkumisi toime ei pane, selleks ei pea karistama rangelt. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kohtuväline menetleja on määranud karistuse vastavalt seaduses sätestatud alustele. Lähtudes eeltoodust jätab kohus F.D kaebuse rahuldamata ja PPA Põhja Prefektuuri 30.05.2017 kiirmenetluse otsuse nr 2302,17,006994 muutmata. Menetluskulud Kohtule on esitatud taotlus hüvitada menetlusalusele isikule tema poolt kantud õigusabi kulud riigieelarve vahenditest VTMS § 23 alusel /tl 82-85/. Kohus leiab, et taotlus õigusabikulude hüvitamiseks riigieelarve vahenditest tuleb jätta rahuldamata kuna kohus ei rahulda kaebust, ei lõpeta menetlusaluse isiku suhtes väärteomenetlust, jätab 5 4-17-3319 kohtuvälise menetleja otsuse muutmata, seega ei esine VTMS § 23 sätestatud aluseid kaitsja tasu hüvitamiseks riigieelarve vahenditest. Otsuse tegemisel juhindub kohus LS § 131 lg 1, § 214, § 2171 lg 1, EÜ määruse nr 561/2006 artiklist 1, EL määrus nr 165/2014 artiklitest 34, 36 lg 2, VTMS § 23, § 132 p 1, § 133, §
2. /allkirjastatud digitaalselt/ Piia Jaaksoo Kohtunik 6