4-16-3788 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28. juuli 2016, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 4-16-3788 Kohtukoosseis Andres Parmas Vaidlustatud koht

§ 170lg 2 p 3 sätted.

Sättes viidatakse, et mõjuvaks põhjuseks on isiku raske haigestumine, mis eeldab vältimatut tervishoiuteenuse osutamist ning raske haigestumise toomine mõjuva põhjusena peab olema tõendatav ning pelgalt haigestumine ei ole viidatud sätte kohaselt ilmumata jäämise mõjuvaks põhjuseks.

1. jaanuaril 2016 on vastu võetud sotsiaalministri määrus nr 5: „Menetlustoimingule väljakutsutud isiku või tema lähedase ilmumata jätmisel terviseseisundist tingitud põhjendatud takistuse kohta menetlejale esitatava tõendi vorm ja väljaandmise kord“. Nimetatud määruse § 1 lg 2 kohaselt käsitletakse selle määruse tähenduses tõendina väljavõtet tervisekaardist, haigusloo epikriisi, haigusloo erakorralise meditsiini osakonna patsiendikaardi osa, kiirabikaarti, väljavõtet hambaravikaardi päeviku osast või muud terviseseisundit kirjeldavat asjakohast dokumenti või selle osa. Viidatud määruse §-s 2 sätestatakse tõendi väljaandmise kord ja tõendi vorm. § 2 lg 2 kohaselt antakse tõend välja menetlustoimingule väljakutsutud isikule, kelle terviseseisund või lähedase isiku haigus ei võimalda väljakutsutud isikul ilmuda kutses esitatud tähtajaks menetlustoiminule ning lõike 3 kohaselt käsitletakse kiirabikaarti või selle koopiat tõendina juhul, kui kiirabi väljakutse esitati päeval, mil isik pidi menetleja juurde ilmuma ja menetlustoimingule ilmumise tähtajale eelnevalt. Vastavalt sama paragrahvi lõike 4 sätetele vormistatakse tõend ja väljastatakse isikule pärast tervishoiuteenuse osutamist ning sellekohase kande tegemist tervishoiuteenuse osutamist tõendavasse dokumenti, mis on vormistatud sotsiaalministri
2. septembri
3. a määrusega nr 56 ja
4. septembri
5. a määrusega nr 53 kehtestatud tingimustel ja korras. Maakohus märkis, et U.I ei ole oma kirjale lisanud ülalviidatud määruse nr 5 §-s 2 sätestatud korras vormistatavat tõendit, mistõttu on kaebuse esitaja kohtule edastatud kirjas väljendatud menetlustoimingule ilmumist takistav terviseseisund tõendamata. 4.
6. Maakohus märkis, et
7. mai 2016 saadetud kirjas on kaebuse esitaja esitanud uue taotluse kaebuse läbivaatamise edasilükkamiseks põhjendusega, et ta viibib
8. nädalast kuni
9. nädala lõpuni tööreisil Saksamaal. Seega peaks kaebuse esitaja eemal viibima ajavahemikul
10. juunist 2016 kuni
11. juulini
12. Seega hindas maakohus, kas kaebuse esitaja suhtes kohalduvad

§ 170

lg 2 p 1 sätted, st tegemist on äraolekuga, mis ei seondu menetlusest kõrvalehoidumisega. Kaebuse esitaja on esitanud vaid e-kirja, milles märgitakse äraoleku ajavahemik ja põhjus, kuid e-kirjale ei ole lisatud ühtegi dokumenti, mis viitaks vältimatule tööalasele lähetusele ja selle põhjusele (lepingud, broneeringud jne). Seega asus maakohus 2

§ 170lg 2 p 3 mõttes, mis takistaks isikut menetlustoimingul osalemast.

Seejuures tegi maakohus järelduse, et tööalast lähetust Saksamaale ei ole toimunud, kuivõrd kaebuse esitaja olevat endiselt haige ning selline seisund peaks selle lähetuse välistama. Maakohus leidis, et puuduvad seaduslikud alused kaebuse esitaja esitatud kaebuse arutamise edasilükkamise taotluse rahuldamiseks. 4.

1. Maakohus märkis, et kaebuse esitaja erineval põhjusel esitatud taotlused kaebuse arutamise edasilükkamiseks viitavad sellele, et vaatamata tema enda huvides esitatud kaebusele püüab kaebuse esitaja kaebuse läbivaatamist takistada ja saavutada seda, et kaebuse esitaja esitatud kaebuse läbivaatamine veniks. Seega soovitakse välistada sellega kohtuvälise menetleja otsuse võimalikku jõustumist ning võimaliku negatiivse tagajärje saabumist. Maakohus jättis U.I kaebuse V™S § 125 lg 3 alusel läbi vaatamata.
2. Harju Maakohtu
3. juuni
4. a määrusele on määruskaebuse esitanud U.I, kes taotleb kohtumääruse tühistamist ja uue kohtuistungi kuupäeva määramist. U.I märgib, et viibis
5. maist kuni
6. juunini 2016 haiguslehel.
7. juunil 2016 viibis ta perearstikeskuses „S. a.“ Tallinnas aadressil XXX, kus teostati täiendavad uuringud ja võeti proovid. U.I palub määrata uus istungiaeg, kuna soovib asja arutamist kohtus. Kaebusele on lisatud väljavõte, mille kohaselt viibis U.I haiguslehel. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja määruskaebuses esitatud asjaolud ei anna alust selle tühistamiseks.
9. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult jätnud U.I kaebuse läbi vaatamata seetõttu, et U.I jättis kohtuistungile ilma mõjuva põhjuseta ilmumata. 7.
10. Harju Maakohus määras U.I kaebuse läbivaatamisele
11. maiks
13. mail 2016 saatis U.I maakohtule e-kirja, milles selgitas, et on haigestunud ning edasiselt märkis, et küsib arstilt tõendi ja edastab selle. Maakohus määras uueks istungiajaks
14. juuni
16. mail 2016 saatis kaebuse esitaja kohtule kirja, küsides, kas oleks võimalik istungiaega muuta, kuna ta viibib
17. nädalast kuni
18. nädala lõpuni tööreisil Saksamaal.
19. juunil 2016 saatis U.I kohtule uue kirja, milles märkis, et ta on jätkuvalt haige ning haiguslehe saab esmaspäeval.
20. juunil 2016 jättis maakohus U.I kaebuse läbi vaatamata. 7.
21. V™S § 2 kohaselt kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi.

§ 170

lg 1 kohaselt kui kutsutul ei ole võimalik tähtpäevaks ilmuda, peab ta sellest viivitamata teavitama.

§ 170lg-s 2 on sätestatud ilmumata jäämise mõjuvad põhjused. Kuna U.I selgitab 3

§ 170lg 2 p-s 3 sätestatud põhjuse olemasolu.

Viidatud sätte kohaselt on ilmumata jäämise mõjuvaks põhjuseks raske haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mis ei võimalda isikul ilmuda menetleja juurde. Sellele tuginedes selgitab ringkonnakohus, et mitte igasugune haigestumine ei ole ilmumata jäämise mõjuvaks põhjuseks. Seadusest nähtuvalt peab haigestumine olema raske ja mitte võimaldama isikul menetleja juurde ilmuda. 7.3. Eeltoodust lähtuvalt peab kohtu jaoks olema kontrollitav, et ilmumata jäänud isik oli haige, aga ka see, kas tal olnud haigus oli selline, mis tõesti takistas tal kohtusse ilmumist. See info peab nähtuma esitatud arstitõendist. Eelnevat kinnitab see, et kohtule esitatavatele arstitõenditele on kehtestatud kindlad nõuded, millele need peavad vastama.

§ 170

lg 4 kohaselt esitab isik lõike 2 punktis 3 nimetatud takistuse esinemise kohta menetlejale tõendi. Tõendi vormi ja väljaandmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister. Tervise- ja tööministri

1. jaanuari
2. a määrusega nr 5 on kehtestatud „Menetlustoimingule väljakutsutud isiku või tema lähedase ilmumata jätmisel terviseseisundist tingitud põhjendatud takistuse kohta menetlejale esitatava tõendi vormi ja väljaandmise kord“. Selle korra § 1 lg-s 2 loetletakse tõendeid, millega on võimalik tõendada kohtule isiku haigestumist. Sellisteks tõenditeks on väljavõte tervisekaardist, haigusloo epikriis, haigusloo erakorralise meditsiini osakonna patsiendikaardi osa, kiirabikaart, väljavõte hambaravikaardi päeviku osast või muud terviseseisundit kirjeldavad asjakohased dokumendid või selle osad. Seega nõutakse esitatavalt arstitõendilt, et sellest oleks näha isikul menetleja juurde ilmumist takistanud terviseprobleemid. Korra § 2 lg 1 kohaselt on tõendi väljaandmise õigus perearsti nimistu alusel tegutseval perearstil, tegevusluba omaval eriarstil ja hambaarstil ning eriarstiabi tegevusluba omava tervishoiuteenuse osutaja juures töötaval arstil ja hambaarstil, kes osutab isikule tervishoiuteenust. 7.
3. Ringkonnakohus märgib, et U.I ei esitanud maakohtule haigestumist tõendavat tõendit. Kuigi U.I taotles maakohtult
4. mai
5. a istungi edasilükkamist seoses haigestumisega ning lubas edastada arstitõendi, ei teinud ta seda. Tõendit ei esitatud maakohtule ka koos
6. juuni
7. a taotlusega lükata haigestumise tõttu edasi ka
8. juuni
9. a istung. Haiguse kinnitamiseks esitas U.I tõendi kohtule alles maakohtu kaebuse läbivaatamata jätmise määruse vaidlustamisel. Esitatud tõendist nähtub aga vaid fakt, et U.I viibis haiguslehel alates
10. maist kuni
11. juunini
12. Tõendilt ei nähtu selle koostajat ega U.I terviseseisundi kirjeldust. Seega ei vasta U.I poolt esitatud tõend

§ 170lg 4 alusel kehtestatud tervise- ja tööministri määrusega kehtestatud nõuetele.

Kuna tõendil puudub U.I terviseseisundi kirjeldus, ei ole kohtul võimalik hinnata, kas tegemist oli raske haigusega, mis tõesti takistas tal kohtusse ilmumist. 8. Eeltoodud asjaoludel nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et U.I ei ole esitanud kohtule nõuetekohase tõendi, mis tõendaks

§ 170lg 2 p-s 3 sätestatud ilmumata jäämise mõjuva põhjuse olemasolu.

Seega on maakohus jätnud V™S § 125 lg-le 3 tuginedes põhjendatult U.I kaebuse läbi vaatamata. Juhindudes V™S §-st 194 ja § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 4