Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et E. F.H pani LS § 223 lg 1 kvalifitseeritud väärteo toime ettevaatamatusega hooletuse vormis vastavalt
lg 3, kuna hoolsa suhtumise korral oleks tal võimalik olnud sõidukiirust vähendada ning selgitada välja eessõitva aeglasema juhi sõidukavatsused, millega kokkuvõttes liiklusõnnetust ja kahju tekkimist vältida (X.X kindlustusandja poolt kahju hüvitamise otsus asub kohtutoimiku tl 15-16, haiglakaart X.X kehavigastuste tekitamise kohta asub vaatlusprotokolli juures).
lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga.
lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud kohtumenetluse käigus. Seega F.H süüdimõistmises tuleb jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistusregistri andmete kohaselt F.H varasemad karistused puuduvad. F.H käitumises puuduvad nii karistust kergendavad kui ka raskendavad asjaolud. Tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peab karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut (Riigikohtu lahendid nr 3-1-1-40-04, 3-1-1-99-06 p 15.1). Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda karistusraamidest. Käesolevas asjas on karistusraam kuni x trahviühikut. Kohtuväline menetleja on kohaldanud menetlusalusele isiku suhtes rahatrahvi minimaalses ulatuses, alla x sanktsiooni maksimaalmäärast - x trahviühikut. Kohtu hinnangul on karistuse liik ja määr vastavuses süü suurusega, toimepandud süüteo laadi ja raskusastmega ning arvestab teo toimepanija isikut. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et menetlusalusele isikule määratud karistus, rahatrahv x eurot, on igati põhjendatud ja tuleb jätta muutmata. Väärteo toimepanemise asjaolusid arvestades peab kohus F.H karistamist eelviidatud rahatrahviga piisavaks tagamaks tema puhul
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.