lg 2 p-de 7 ja 8 järgi Süüdistatavad I.J Pxxxxxxx, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx-xx xxxx xxx xxxxxxx, xx xxxx xxxxx, Eesti kodanik, kriminaalkorras karistamata; D.T, isikukood xxx, elukoht xxx xxxxx xxxxx xxxx, töötab xxxxx, Eesti kodanik, kriminaalkorras karistatud 26.06.2006.a
järgi tingimisi katseajaga 18 kuud ühes mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 1 aastaks; V.F, isikukood xxx, elukoht xxxxxxx x xxxxx xxxx, juhutööline, varem karistamata Kaitsja Vandeadvokaat Matti Reinsalu Resolutsioon Süüdi tunnistada I.J Pxxxxxxx
lg 2 p 7 ja 8 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 160 (ükssada kuuskümmend) miinimumpäevamäära, s.o 160 x 50 = 8000 (kaheksa tuhat) krooni.
alusel võimaldada rahaline karistus tasuda ositi vähemalt 800 krooni kuus 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. I.J Pxxxxxx rahaline karistus tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber mõlemal juhul
lg 2 p 7 ja 8 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 160 (ükssada kuuskümmend) päevamäära, s.o 160 x 63 =10 080 (kümme tuhat kaheksakümmend) krooni.
alusel võimaldada rahaline karistus tasuda ositi vähemalt 840 krooni kuus 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. D.T rahaline karistus tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber mõlemal juhul
lg 2 p 7 ja 8 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 160 (ükssada kuuskümmend) miinimumpäevamäära, s.o 160 x 50 =8000 (kaheksa tuhat) krooni.
alusel võimaldada rahaline karistus tasuda ositi vähemalt 800 krooni kuus 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. V.F rahaline karistus tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber mõlemal juhul
Lääne Ringkonnaprokuratuuri Rapla osakonna Järva prokuröri abi Tiina Viru on teinud ettepaneku I.J Pxxxxxx süüdi mõista
lg 2 p 7 ja 8 järgi ja karistada rahalise karistusega 160 miinimumpäevamäära, so 160 x 50 = 8000 krooni. Käesolevas kriminaalasjas on süüdistus esitatud selles, et D.T isikute grupis I.J Pxxxxx ja V.F-iga 13.04.2007 xxxx xxxxxxx xxxxx xxxxxx xxxx xxxx võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil tungisid Lxxxx Sxxxx kuuluva xxxxxxx talu õuel asuvasse kuuri lukustamata suletud ukse avamisega ja varastasid sealt kaks kahesilindrilist elektrimootorit maksumusega ´a 4000 krooni, kokku 8000 krooni, kreissae metallist raami maksumusega 500 krooni, sepapihid 4 tükki, maksumusega ´a 100 krooni, kokku 400 krooni, plekikäärid maksumusega 200 krooni, erinevaid polte ja mustreid 46 krooni väärtuses, sõrgkang maksumusega 100 krooni, 3 ilma varreta kirvest ´a 50 krooni, kokku 150 krooni, väike sepaalasi maksumusega 200 krooni, tekitades sellega Lxxxx Sxxxx varalise kahju 9596 krooni. Oma tegevusega D.T pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikute grupi poolt ja sissetungimisega, mis on kuritegu
Lääne Ringkonnaprokuratuuri Rapla osakonna Järva prokuröri abi Tiina Viru on teinud ettepaneku D.T süüdi mõista
lg 2 p 7 ja 8 järgi ja karistada rahalise karistusega 160 päevamäära, so 160 x 63 = 10 080 krooni. Käesolevas kriminaalasjas on süüdistus esitatud selles, et V.F isikute grupis I.J Pxxxxxx ja D.T-ga 13.04.2007 xxxx xxxxxxx xxxxx xxxxx xxxx xxxx võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil tungisid Lxxxx Sxxxx kuuluva xxxxxxx talu õuel asuvasse kuuri lukustamata suletud ukse avamisega ja varastasid sealt kaks kahesilindrilist elektrimootorit maksumusega ´a 4000 krooni, kokku 8000 krooni, kreissae metallist raami maksumusega 500 krooni, sepapihid 4 tükki, maksumusega ´a 100 krooni, kokku 400 krooni, plekikäärid maksumusega 200 krooni, erinevaid polte ja mustreid 46 krooni väärtuses, sõrgkang maksumusega 100 krooni, 3 ilma varreta kirvest ´a 50 krooni, kokku 150 krooni, väike sepaalasi maksumusega 200 krooni, tekitades sellega Lxxxx Sxxxxx varalise kahju 9596 krooni. Oma tegevusega V.F pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikute grupi poolt ja sissetungimisega, mis on kuritegu
Lääne Ringkonnaprokuratuuri Rapla osakonna Järva prokuröri abi Tiina Viru on teinud ettepaneku V.F süüdi mõista
lg 2 p 7 ja 8 järgi ja karistada rahalise karistusega 160 miinimumpäevamäära, so 160 x 50 = 8000 krooni. Kohtu põhjendused Kohus nõustub prokuröri abi ettepanekuga. Tegemist on teise astme kuriteoga. Tõendamiseseme asjaolud on selged ning vastavalt prokuröri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine 3 käskmenetluses KrMS § 251 alusel. Kohtunik nõustub süüdistusaktis esitatud süüdistuste tõendatuses ja karistuste määras. I.J Pxxxxxx inkrimineeritavat kuritegu tõendavad kannatanu ütlused, xxxxxxxxxxxx metalli müügileping, tunnistaja ütlused, süüdistatava enda ütlused, süüdistatava D.T ütlused, ütluste olustikuga seostamise protokoll, süüdistatava V.F ütlused. Antud asjas asitõendeid võetud ei ole, I.J Pxxxxx on kannatanule tasunud 3198.70, sama summa on kannatanule tasunud ka D.T ning V.F on tasunud 600 krooni. Tsiviilhagist on tasumata 2598.70 krooni. Keskmine päevasissetulek on arvutuslikult 0 krooni.
Põhjendatud on süüdistatava karistamine kergeima karistusliigiga – rahalise karistusega. Kuriteole on antud õige kriminaalõiguslik hinnang. D.T inkrimineeritavat kuritegu tõendavad kannatanu ütlused, xxxxxxxxxxx metalli müügileping, tunnistaja ütlused, süüdistatava enda ütlused, ütluste olustikuga seostamise protokoll, süüdistatavate I.J Pxxxxx ja V.F ütlused. Antud asjas asitõendeid võetud ei ole, D.T on kannatanule tasunud 3198.70 krooni, sama summa on kannatanule tasunud ka I.J Pxxxxxx ning V.F on tasunud 600 krooni. Tsiviilhagist on tasumata 2598.70 krooni. Keskmine päevasissetulek on arvutuslikult 63 krooni.
Põhjendatud on süüdistatava karistamine kergeima karistusliigiga – rahalise karistusega. Kuriteole on antud õige kriminaalõiguslik hinnang. V.F-ile inkrimineeritavat kuritegu tõendavad kannatanu ütlused, xxxxxxxxx metalli müügileping, tunnistaja ütlused, süüdistatava enda ütlused, süüdistava D.T ütlused, ütluste olustikuga seostamise protokoll, süüdistatava V.F ütlused, V.F tõkendi määrus, teatis tema karistatuse ja keskmise päevasissetuleku kohta. Antud asjas asitõendeid võetud ei ole, I.J Pxxxxx on kannatanule tasunud 3198,70, sama summa on kannatanule tasunud ka D.T ning V.F on tasunud 600 krooni. Tsiviilhagist on tasumata 2598.70 krooni. Keskmine päevasissetulek on arvutuslikult 0 krooni.
Põhjendatud on süüdistatava karistamine kergeima karistusliigiga – rahalise karistusega. Kuriteole on antud õige kriminaalõiguslik hinnang. Kuriteoga tekitasid süüdistatavad kannatanu Lxxxx Sxxxxx varalise kahju 9596 krooni, millest hüvitamata on 2598.70 krooni. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 sätestab võlasuhte tekkimise alused ning § 3 punkti 2 kohaselt võlasuhe võib tekkida kahju õigusvastasest tekitamisest. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kuna süüdistatavad panid toime
lg 2 p 7 ja 8 järgi kvalifitseeritava, s.o isikute grupis sissetungimisega võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, siis VÕS § 65 lg 1 kohaselt peavad nad kohustuse täitma solidaarselt. Seega kuulub tsiviilhagi summas 2598.70 krooni I.J Pxxxxxxx, D.T-lt ja V.F-ilt kannatanu Lxxxx Sxxx kasuks välja mõistmisele solidaarselt. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-dele 4 ja 9 hüvitab menetluskulud (määratud kaitsja tasu ja sundraha) süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdimõistetu. I.J Pxxxxxx määratud kaitsjaks on vandeadvokaat Matti Reinsalu, kellele on arvestatud menetlustoimingute eest kohtueelses menetluses tasu 495.60 krooni. Seoses I.J Pxxxxx süüdimõistmisega jääb see kulu tema kanda. D.T määratud kaitsjaks on vandeadvokaat Matti Reinsalu, kellele on arvestatud menetlustoimingute eest kohtueelses menetluses tasu 495.60 krooni. Seoses D.T süüdimõistmisega jääb see kulu tema kanda. V.F määratud kaitsjaks on vandeadvokaat Matti Reinsalu, kellele on arvestatud menetlustoimingute eest kohtueelses menetluses tasu 495.60 krooni. Seoses V.F süüdimõistmisega jääb see kulu tema kanda. 4 KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteo puhul poolteist Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära (1,5 x 4350), s.o 6525 krooni. Kaitsjatasu ja sundraha kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. Heino-Vello Pihlak Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.