KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 02.08.2016 Jõhvi kohtumaja Väärteoasja number 4-16-3420 Kohtunik Anne PALMISTE Väärteoasi Kaebuse esitaja Kohtuvälise m

§226

lg.1 järgi A.K isikukood xxx, elukoht xxx, töökoht xxx Aljona PLATONOVA Ida Prefektuuri väärteomenetleja Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §120, §132, §134, §135, §155 lg.1 p.

lg.2, §156, §157 ja §158, maakohus OTSUSTAS: Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse väärteomenetleja Aljona PLATONOVA 06.04.2016 otsus väärteoasjas nr.2330,16,007033 A.K karistamise osas Liiklusseaduse §223 lg.1 järgi rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o. sum mas 300 (kolmsada) eurot ja Liiklusseaduse §226 lg.1 järgi rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 400 (nelisada) eurot – jätta muutmata. Karistusseadustiku §66 lg.2, 3 alusel määrata, et rahatrahvid 75 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 300 (kolmsada) eurot ja 100 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 400 (nelisada) eurot tuleb A.K tasuda ositi 1 (ühe) aasta jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. A.K kaebus rahuldada osaliselt. 1 Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse teatavakstegemisest. Riigikohtule 30 päeva Kassatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda alates 02.08.2016. jooksul on alates otsuse kohtuotsusega Viru Asjaolud ja menetluse varasem käik Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna väärteomenetleja Aljona Platonova koostas 18.03.2016 väärteoprotokolli väärteoasjas nr.2330,16,007033 A.K kohta selles, et viimane juhtis 02.08.2015 kell 14.00 Ida-Viru maakonnas Vaivara vallas Narva – Narva-Jõesuu – Hiiemetsa tee 11-ndal kilomeetril mootorsõidukit xxx (registreerimismärk xxx), ei valinud õigesti sõidukiirust, ei hoidnud ohutut pikivahet eespool liikuva mootorsõidukiga ja ei tulnud toime auto juhtimisega ning sooritas otsasõidu eespool liikuvale mootorsõidukile Xxx xxx (registreerimismärk xxx). Liiklusõnnetuse tagajärjel oli tekitatud mõlema mootorsõiduki omanikule varaline kahju. Samuti tarvitas A.K alkohoolset jooki enne seda, kui politsei oli sündmuskohal välja selgitanud liiklusõnnetuse asjaolud. Sellega rikkus A.K Liiklusseaduse §46 lg.

§169

lg.7 sätteid ning pani toime väärteo Liiklusseaduse §223 lg.

§226lg.1 järgi.

Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna väärteomenetleja Aljona Platonova 06.04.2016 otsusega väärteoasjas nr.2330,16,007033 määrati A.K-le Liiklusseaduse §223 lg.1 järgi karistuseks rahatrahv 75 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 300 € ja Liiklusseaduse §226 lg.1 järgi karistuseks rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 400 €. Otsuse kohaselt on süütegu asja materjalidega tõendatud. Karistuse määramisel arvestas väärteomenetleja asjaoluga, et menetlusalune isik tunnistas oma süüd ja kahetses, samuti asjaoluga, et tegemist oli liiklusõnnetuse põhjustamisega ettevaatamatusest. Õnnetuses osalenud sõiduki omanikule on tekitatud varaline kahju ning seega esinesid Liiklusseaduse §2 p.32 kirjeldatud liiklusõnnetuse tunnused. Vaadeldes sõiduki vigastusi ja liiklusõnnetuse asjaolusid, pidi menetlusalune isik aru saama, et tema sõiduki liikumise tagajärjel on tekkinud liiklusõnnetus ning seega kohaldusid talle Liiklusseaduse §169 loetletud kohustused. Menetlusalune isik jättis täitmata Liiklusseaduse §169 lg.7 nõuded. Tulenevalt eeltoodust, õiguskorra kaitsmise huvidest ja eesmärgiga mõjutada isikut edaspidi liikluses hoolsamalt ning tähelepanelikumalt käituma leidis kohtuväline menetleja, et antud juhul on põhjendatud karistuse määramine rahatrahvi näol ja juhtimisõiguse võib jätta ära võtmata. Otsuse tegemisel arvestas kohtuväline menetleja kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust, raskendavad asjaolud puudusid. A.K esitas 27.04.2016 Viru Maakohtule kaebuse, milles palus kohtuvälise menetleja otsus tühistada osaliselt karistuse suuruse osas, mõista karistuseks rahatrahv summas 300 € ja ajatada trahvi tasumise 12-ks kuuks. 2 Kaebuse kohaselt on selle esitaja töötasu xxx € (bruto), ta võttis süüteo omaks, tunnistas end süüdi ja kahetses väga. Kaebuse kohaselt taotleb menetlusalune isik asja läbivaatamist kirjalikus menetluses. Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskond oma 01.07.2016 kirjalikus vastuses nr.3.1-1.1/13418-5 on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja palub kaebus jätta rahuldamata. Oma vastuses märgib kohtuväline menetleja, et menetlusalune isik on toime pannud 2 tõsist liiklusalast süütegu. Kohtuvälise menetleja esindaja on otsuse tegemisel arvestanud kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust. Isik, kes paneb toime süüteo, peab arvestama talle selle tulemusena kaasneda võivate võimalike sanktsioonidega. Menetlusalune isik on varem korduvalt karistatud erinevate süütegude, sealhulgas liiklusalaste süütegude eest. Õigusrikkumist toime pannes pidanuks menetlusalune isik arvestama asjaoluga, et selle eest määratav karistus võib olla eelmisest rangem. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega, leidis, et A.K kaebus on osaliselt põhjendatud ja kuulub osaliselt rahuldamisele. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §120 lg.1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kirjalikus menetluses ja teha lahendi Väärteomenetluse seadustiku §132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Käesolevas asjas nähtub menetlusaluse isiku poolt maakohtule esitatud kaebusest, et ta ei soovi kohtuistungil osaleda. Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri 01.07.2016 kirjalikust vastusest nr.3.11.1/13418-5 Viru Maakohtu 20.06.2016 päringule nr.4-16-3420 nähtub, et kohtuväline menetleja on nõus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §123 lg.2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteomenetluse seadustiku §133 on sätestatud kaebuse lahendamisel otsustatavad küsimused. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et menetlusalusele isikule on karistus määratud Liiklusseaduse §223 lg.1 alusel. Liiklusseaduse §223 lg.1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikk umise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus. 3 Seega on vaja antud väärteoasjas tuvastada, kas menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit ja rikkus seejuures liiklusnõudeid, tekitades varalise kahju või tervisekahjustuse. Nagu nähtub 18.03.2016 koostatud väärteoprotokollist väärteoasjas nr.2330,16,007033 ja vaidlustatavast 06.04.2016 otsusest samas väärteoasjas, on menetlusalune isi k rikkunud Liiklusseaduse §46 lg.

§169lg.7 nõudeid.

Liiklusseaduse §46 lg.1 sätestab, et juht peab vastavalt sõiduki kiirusele ning tee- ja ilmastikutingimustele hoidma sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või seisma jäänud sõidukile. Käesolevas väärteoasjas on tuvastatud, et menetlusalune isik, juhtides 02.08.2015 kell 14.00 Ida-Virumaal Vaivara vallas Narva – Narva-Jõesuu – Hiiemetsa tee 10,4-ndal kilomeetril mootorsõidukit, valides ebaõigelt kiiruse, ei hoidnud ohutut pikivahet eespool liikuva mootorsõidukiga ja ei tulnud toime auto juhtimisega, mille tulemusena sooritas otsasõidu eespool liikuvale mootorsõidukile. Liiklusõnnetuse tagajärjel on tekitatud mootorsõidukite omanikele varaline kahju. Nimetatud tuvastatud asjaolude üle käesolevas väärteoasjas vaidlust ei ole. Vastavalt Sündmuskoha 02.08.2015 vaatlusprotokollile tuvastati sõiduautol xxx-xxx järgmised kahjud: esikapoti deformatsioon, esikaitseraua deformatsioon, vasaku esitiiva deformatsioon, katkine radiaator, radiaatori iluvõre deformatsioon, lõhutud vasak esituli, esimene registreerimismärk on deformeeritud. Samast vaatlusprotokollist nähtub, et sõiduautol Xxx xxx tuvastati järgmised kahjud: tagakaitseraua deformatsioon, tagumise registreerimismärgi deformatsioon, tagumise pakiruumi luugi deformatsioon, vasak tagatuli on nihutatud kinnituskohtadest, tagumise parema tiiva dekoratiivkaitse deformatsioon. Seega on tuvastatud varalise kahju tekitamine. Eeltoodu alusel ja hinnates kõiki tõendeid kogumis, leiab maakohus, et menetlusalust isikut oli põhjendatult karistatud Liiklusseaduse §223 lg.1 järgi, kuna ta rikkus Liiklusseaduse §46 lg.

1. Nende tuvastatud asjaoludega on kooskõlas ka kaebuse esitaja seisukoht, mille kohaselt on ta liiklusõnnetuse põhjustamist algusest peale tunnistanud ning ei vaidlusta seda ka maakohtule esitatud kaebuses. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja otsuses toodud seisukohtadega ja leiab, et kuna antud väärteoasjas on usaldusväärselt kohtu poolt uuritud tõenditega tõendamist leidnud, et menetlusalune isik põhjustas liiklusõnnetuse, kus mõlemale sõidukile tekitati varaline kahju, siis kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks selles osas alust ei ole. Maakohus leiab, et süüteokoosseis käesolevas väärteoasjas on täidetud, et väärtegu on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta on süüdi. Menetlusaluse isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud. Süüd välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad. Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus rahatrahvi määramise osas jätta muutmata. Liiklusseaduse §169 lg.7 sätestab, et liiklusõnnetuses osalenud juht ei tohi tarvitada alkoholi ja muud narkootilist ega psühhotroopset joovet tekitavat ainet, kuni politsei on selgitanud sündmuskohal välja liiklusõnnetuse asjaolud, välja arvatud narkootilist 4 või psühhotroopset ainet sisaldavat ravimit sündmuskohal abi osutava kiirabibrigaadi või muu tervishoiutöötaja korraldusel vältimatu abi korras. Käesolevas väärteoasjas on Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise 02.08.2015 protokolliga tuvastatud, et A.K esines 02.08.2015 kell 14.22 alkohoolne joove 1,03 mg/l (indikaatorvahendi AlcoQuant 6020 nr.A 111233 näit) ja samal kuupäeval kell 14.37 alkohoolne joove 0,91 mg/l (tõendusliku alkomeetri Alcotest 7110 MK III EST nr. ARAF-0012 lõplik lugem). Seega on käesolevas asjas tuvastatud, et menetlusalusel isikul esines alkoholijoove. Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et menetlusalune isik peeti 02.08.2015 kell 15 kinni ning kuulati 03.08.2015 kell 13 kahtlustatavana üle (kriminaalasi nr.15233001061 on lõpetatud Ida Prefektuuri 08.09.2015 määrusega). Alates esimesest ülekuulamisest on menetlusalune isik kinnitanud ja tunnistanud, et tarvitas peale liiklusõnnetuse toimumist alkoholi. Tõendid selle kohta, et menetlusalune isik oleks alkoholi tarvitanud ka enne liiklusõnnetuse toimumist, asja materjalides puuduvad. Seega tuleb asuda seisukohale, et liiklusõnnetuse toimumist. menetlusalune isik tarvitas alkoholi peale Eeltoodu alusel ja hinnates kõiki tõendeid kogumis, leiab maakohus, et menetlusalust isikut oli põhjendatult karistatud Liiklusseaduse §226 lg.1 järgi, kuna ta rikkus Liiklusseaduse §169 lg.
2. Nende tuvastatud asjaoludega on kooskõlas ka kaebuse esitaja seisukoht, mille kohaselt on ta alkoholi tarvitamist peale liiklusõnnetuse toimumist algusest peale tunnistanud ning ei vaidlusta seda ka maakohtule esitatud kaebuses. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja otsuses toodud seisukohtadega ja leiab, et kuna antud väärteoasjas on usaldusväärselt kohtu poolt uuritud tõenditega tõendamist leidnud, et menetlusalune isik tarvitas alkoholi enne seda, kui politsei oli kõik liiklusõnnetuse asjaolud sündmuskohal välja selgitanud, siis kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks selles osas alust ei ole. Maakohus leiab, et süüteokoosseis käesolevas väärteoasjas on täidetud, et väärtegu on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta on süüdi. Menetlusaluse isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud. Süüd välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi. Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Liiklusseaduse §223 lg.1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Käesolevas väärteoasjas on kohtuvälise menetleja poolt määratud menetlusalusele isikule eelnimetatud väärteo eest karistuseks rahatrahv 75 trahviühiku ulatuses. 5 Liiklusseaduse §226 lg.1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheksateistkümne kuuni. Käesolevas väärteoasjas on kohtuvälise menetleja poolt määratud menetlusalusele isikule eelnimetatud väärteo eest karistuseks rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt on menetlusalune isik väärteo Liiklusseaduse §223 lg.1 järgi toime pannud ettevaatamatult ja väärteo Liiklusseaduse §226 lg.1 järgi tahtlikult. Sama otsuse kohaselt on kergendava asjaoluna arvestatud puhtsüdamlikku kahetsust, raskendavad asjaolud puudusid. Kohtupraktika kohaselt määratakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning karistust kergendavate või raskendavate asjaolude ilmnemisel määratakse karistus siis kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või siis keskmist määra ületavana. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule määranud karistused tunduvalt alla sanktsiooni keskmise määra. Kuna väärteomenetlusega on kindlaks tehtud menetlusaluse isiku süü Liiklusseaduse §223 lg.

§226

lg.1 järgi, leiab maakohus, et käesolevas asjas on kohtuväline menetleja karistuse määramisel õigesti hinnanud Karistusseadustiku §56 sätestatud nõudeid, muuhulgas ka rikkumiste raskusastet ja juhi isikut. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et menetlusalust isikut on 9 korda karistatud väärteokorras ja 2 korda kriminaalkorras, neist väärteokorras 7 korda Liiklusseaduse rikkumise eest ja 1 kord Alkoholiseaduse rikkumise eest ning kriminaalkorras 1 kord joobes juhtimise eest. 2 viimast väärtegu on samuti toime pandud

1. Varasemalt toimepandud väärtegude eest on menetlusalusele isikule määratud karistuseks rahatrahvid vahemikus 19,17 € - 360 €. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et Karistusseadustiku §56 ettenähtud eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest – on võimalik saavutada rahatrahvide määramisega ja aresti kohaldamine või juhtimisõiguse äravõtmine ei ole põhjendatud. Maakohus leiab, et ka rahatrahvide määrad on kohtuvälise menetleja otsuses põhjendatud. Kohtupraktika kohaselt peab iga järgnev karistus olema eelmisest mõnevõrra suurem. Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus rahatrahvide suuruse osas jätta muutmata. Vastavalt Karistusseadustiku §66 lg.2 võib kohus mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi ja vastavalt sama paragrahvi lg.3 ei tohi ositi tasutava karistuse tähtaeg ületada ühte aastat. Oma kaebuses on menetlusalune isik taotlenud rahatrahvide tasumise ajatamist 12-ks kuuks ja põhjendanud seda töötasu suurusega xxx € (bruto) kuus, mille kinnituseks on esitatud töölepingu nr.208 ärakiri. Ida Prefektuur ei ole oma kirjalikus vastuses antud taotluse kohta seisukohta avaldanud, mistõttu teeb maakohus järelduse, et prefektuur antud taotlusele vastu ei vaidle. Maakohus nõustub asjaoluga, et töötasu xxx € (bruto) kuus juures võib rahatrahvide kokku summas 700 € tasumine olla raskendatud, mistõttu rahatrahvide tasumise ajatamine on põhjendatud. Maakohus nõustub ka kaebuses esitatud ajatamise tähtajaga 12 kuud, kuna prefektuur ei ole ka tähtaja osas oma seisukohta avaldanud. 6 Vastuseks kaebuse väidetele märgib maakohus järgmist. Kaebuse kohaselt on selle ainsaks põhjenduseks rahatrahvide suu ruste vähendamiseks asjaolu, et pere sissetulek on väike. Maakohus nõustub üleüldiselt väitega, et sissetuleku xxx € juures on rahatrahvide kokku summas 700 € tasumine koormav, kuid peab vajalikuks märkida, et vastavalt kaebusele lisatud töölepingu nr.208 ärakirjale on see tööleping koos sealmärgitud töötasuga xxx € (bruto) kuus sõlmitud 14.04.
2. Seega pidi menetlusalune isik hiljemalt alates sellest kuupäevast arvestama oma sissetuleku suurusega, muuhulgas ka väärtegude toimepanemisel. Käesoleval juhul ei anna kaebuses nimetatud asjaolu alust rahatrahvide summade vähendamiseks. Kaebuse kohaselt tunnistab selle esitaja oma süüd ja kahetseb väga. Maakohus tunnustab menetlusalust isikut selle eest, kuid märgib, et antud asjaolusid on juba arvestatud karistuse määramisel kohtuvälise menetleja poolt. Nende teistkordne arvestamine maakohtu poolt ei ole seadusekohane. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 7