Obsah (8)

§ 66§ 12§ 16§ 2§ 56§ 57§ 67§ 68

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Rakvere kohtumaja Väärteoasja number 4-16-1446 Otsuse kuupäev 17.03.2016, Viru Maakohus Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili Raja Vää

§ 66

lg 3 alusel võimaldada T.J tasuda kaitsjatasu summas 168 eurot ositi aasta jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt vähemalt 14 eurot.

1. Kaitsjatasu osamaksed tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, №rdea Pank EE401700017002872300 või Danske Bank EE
2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99916700019865 ning selgitus: „T.J , 4-16-1446, kaitsjatasu osamakse.“ Kui kaitsjatasu osamakse ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse otsus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pool võib loobuda apellatsiooniõigusest kohe. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 11 ettenähtud juhul. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele käesoleva seadustiku § 113 lõike 4 punkti 1 kohaselt kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või ükski neist ei teata oma soovist kasutada apellatsiooniõigust, kohtuotsuse põhiosa ei vormistata. Apellatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral on kohtuotsusega Viru Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda alates 30.03.
3. Asjaolud
4. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseinik Tarvi Pärlin koostas menetlusalusele isikule T.J-ile 28.02.2016 väärteoprotokolli AB 1429678, mille kohaselt menetlusalune isik juhtis 28.02.2016 kell 13:55 mootorsõidukit xxxx, r/m xxxx, Lääne-Viru maakonnas, xxxx külas xxxxx talus, liikudes Pärnu- Rakvere Sõmeru mnt suunas. Protokolli kohaselt j uhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Juht oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Menetlusalune isik rikkus sellega liiklusseaduse (edaspidi LS) § 90 lg 1 p 1 j a p 3 nõudeid. Väärtegu on kvalifitseeritud LS § 201 lg 2 järgi. Kohtuotsuse põhjendused
5. VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. VTMS § 69 lg 2 p 3-7 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärtegu tuvastatuks. Kohtuväline menetleja on lugenud menetlusaluse isiku T.J-i väärteo toimepanemise 28.02.2016 kell 13.55 tõendatuks isiku kinnipidamise protokolli, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse, tunnistaja ülekuulamise protokolli ja menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga. 2
6. KrMS § 61 lg 1 ja 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Kohus loeb menetlusaluse isiku T.J-i süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks kohtuvälises menetluses ja kohtus kontrollitud tõenditega: isiku kinnipidamise protokolliga, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga, tunnistaja R T ütlustega.
7. Kohus loeb menetlusaluse isiku T.J-i süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks tunnistaja R T ütlustega. Kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja R T ütluste kohaselt oli tema 28.02.2016 tööl Ida prefektuuri patrullpolitseinikuna. Sai ülesande teostada T.J-i sundtoomist. Sõideti koos paarimehega T.J-i koju xxxx. Kodus oli isa, T.J-i kodus ei olnud. Samal ajal sõitis maja hoovi sõiduauto, roolis oli T.J. Tunnistaja sõnul oli tegemist juhuste kokkusattumisega. T.J sõitis xxxx poolt Pärnu-Sõmeru maantee poole. Tema talu on praktiliselt xxxx tee ristmikul. T.J jättis auto kodu juurest mööda viiva tee peale. T.J tuli sõidukist välja ja tuli nende poole. Tunnistaja kontrollis isiku juhtimisõigust, see puudus. Isikule öeldi, et tema suhtes on sundtoomise määrus, kuna ta ei ilmunud kohtuistungile. Isik viidi menetlustoimingute tegemiseks politseijaoskonda. Tunnistaja sõnul oli isik rahulik, tal lasti toast dokumendid ja asjad kaasa võtta.
8. Kohus loeb menetlusaluse isiku T.J-i süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks 08.08.2015 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtub, et T.J oli 08.08.2015 alkoholijoobes ja juhtimisõiguseta ning tal keelati sõiduki juhtimine kuni juhtimiselt kõrvaldamise aluse äralangemiseni LS § 91 lg 1 ja 4 mõttes.
9. Kohus loeb menetlusaluse isiku T.J-i süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks isiku kinnipidamise protokolliga, millest nähtub, et 28.02.2016 kell 14.00 peeti T.J kinni LS § 201 lg 2 alusel. 7.Väärteo toimepanemise kohta on seadusenõuete järgi koostatud väärteoprotokoll. Kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja T P kinnitas, et tema koostas T.J-ile protokolli LS § 201 lg 2 kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, kuna juhtimisõiguseta isik juhtis mootorsõidukit. Tunnistaja sõnul said nad koos paarimehe R T välijuhilt ülesande minna 28.02.2016 xxxx tallu, et kohaldada T.J-i osas sundtoomist. T.J sõitis tumedat värvi sõiduautoga xxxx talu juurde. Autost tuli välja T.J, kel puudus isikut tõendav dokument. Paarimees küsis, kas tal juhtimisõigus on, alguses T.J vastas, et jah, kuid pärast ütles, et ei ole. Ta viidi protokolli koostamiseks ja sundtoomise korraldamiseks politseijaoskonda.
10. Kohus loeb menetlusaluse isiku T.J-i süü tõendatuks veel menetlusaluse isiku ütlustega, mille kohaselt ta tunnistab süüteo toimepanemist. Tema ütluste kohaselt juhtis ta 28.02.2016 kell 13.55 mootorsõidukit enda kodu lähedal xxxx talus xxxx külas. Ta kinnitas, et käis tuttava juures sõiduautot ära toomas. Tol hetkel ta ei mõelnud, mida teeb. Arestimajas olles on oma tegude üle järele mõelnud ja on aru saanud, et peab käituma seadusekuulekalt.
11. Kohus kontrollis, kas menetlusaluse isiku teos on realiseeritud süüteokoosseis, õigusvastasus ja süülisus, s.o väärteo tunnused. 3
12. LS § 90 lg 1 p 1 ja 3 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ja kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt käesoleva seaduse §-le 91 lg
14. Kohus leiab, et T.J on oma tegevusega realiseerinud LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteokoosseisu, kuna ta on 08.08.2015 kõrvaldatud mootorsõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 1 alusel ning juhtis teistkordselt 28.02.2016 mootorsõidukit omamata juhtimisõigust.
15. Karistusseadustik (

) § 12 sätestab, et süüteokoosseis on käesoleva seadustiku eriosas või muus seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus.

§ 12

lg 2 kohaselt on süüteokoosseisu objektiivsed tunnused seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg. Menetlusalusele isikule heidetakse ette tegevust, et ta juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Väärteoprotokoll on koostatud korrektselt. 13.

§ 12lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

Kohus leiab, et T.J pani toime süüteo otsese tahtlusega.

§ 16

lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus leiab, et menetlusalune isik T.J, juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahtis või vähemalt möönis seda, seega on ta teo toime pannud otsese tahtlusega. 14. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 15. Väärteomenetlus VTMS § 30 alusel lõpetamisele ei kuulu. 16.

§ 2

lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist leidis, et Liiklusseaduse § 201 lg 2 sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastasel toime pannud menetlusalune isik. Liiklusseadus § 201 lg 2 kohaselt karistatakse isikut, kes on kõrvaldatud mootorsõiduki juhtimiselt või kelle mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus ära võetud, rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

§ 56

lg 1 sätestab, et karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetlusaluse isiku karistust kergendavaks asjaoluks on

§ 57lg 1 p 3 kohaselt puhtsüdamlik kahetsus, raskendavad asjaolud puuduvad.

Kohus leiab, et menetlusalust isikut tuleb karistada väärteo toimepanemise eest karistusega sanktsiooni keskmisest määrast kõrgema karistusega.

1. Õiguskorra kaitsmise huvides tuleb isikule määrata karistus, mis peab andma h innangu normikehtivusse ja avaldama õiglase karistuse mõju ühiskonnas. Menetlusalusel isikul on kaks kehtivat väärteokaristust. Viru Maakohtu 29.09.2014 otsusega karistati isikut LS § 224 lg 2 järgi 20 päevase arestiga ning samalaadse väärteo eest Viru Maakohtu 21.10.2015 otsusega karistati isikut LS § 201 lg 2 ja 224 lg 2 järgi 25 päevase arestiga, mis asendati 25 4 tunni üldkasuliku tööga. T.J pidi üldkasuliku töö sooritama 2 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest, so hiljemalt 29.12.
2. T.J ei sooritanud ühtegi üldkasuliku töö tundi ning Viru Maakohtu 02.03.2016 määrusega pöörati kandmata arest täitmisele. Aresti kandmise alguseks loeti 02.03.
3. Arvestades asjaolu, et menetlusalusel isikul on kaks kehtivat väärteokaristust, siis on kohtu hinnangul eripreventiivselt võimalik mõjutada T.J-i hoiduma süütegude toimepanemisest karistusega sanktsiooni keskmisest määrast kõrgema karistusega ehk 20 päevase arestiga. Isik ei ole kohtu hinnangul teinud varasematest karistustest mingeid järeldusi. Määratud karistusega on järgitud ka õiguskorra kaitsmise huvid.
4. Kuna T.J-i suhtes on kohaldatud väärteo asjas nr 4-15-7086 karistuseks aresti, ei ole otstarbekas ega põhjendatud asendada T.J-i karistuseks mõistetud arest üldkasuliku tööga. Arvestades asjaoluga, et võlgnik on analoogses kohtuasjas nt 4-15-7086 hoidnud ilma mõjuva põhjuseta kõrvale üldkasuliku töö sooritamisest, ei rahulda kohus menetlusaluse isiku taotlust asendada arest üldkasuliku tööga, kuna kohtul on alust arvata, et võlgnik võib hakata ka seekord üldkasuliku töö tegemisest kõrvale hoidma. T.J-ile mõistetud arest kuulub ärakandmisele koheselt peale Viru Maakohtu määrustega nr 4-15-7086 02.03.2016 mõistetud aresti ärakandmist.
5. Antud väärteoasjas on T.J kinni peetud 28.02.2016 kell 14.
6. Väärteoasjas nr 4-15-7086 on tema suhtes kohaldatud sundtoomist KrMS § 139 lg 5 alusel 48 tundi, mida on rakendatud 29.02.2016 ja 01.
8. Kohus on määranud väärteoasjas nr 4 -15-7086 karistuse kandmise aja alguseks 02.03.
9. Isik on kinni peetud 02.03.2016 kell 10.
10. Seega oli T.J antud väärteoasja nr 4-16-1446 järgi kinnipeetud alla 24 tunni.
11. 11.03.2014 Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-22-13 p 7 alusel ei saa arvestada aresti puhul karistusaja hulka menetlusaluse isiku alla ühe ööpäeva kestnud kinnipidamist tundides. Kohtulahendi kohaselt on seadusandja sõnaselgelt reguleerinud aresti tähtaja arvutamist päevades, mitte tundides. Nii märgitakse

§-s 48, et väärteo eest võidakse isikut karistada arestiga kuni 30 päeva. Ka

§ 67lg-s 2 sätestatakse, et aresti tähtaega arvutatakse päevades.

Alla ühe ööpäeva kestva kinnipidamise arvestamise aresti tähtaja hulka välistab

§ 67

lg 2 esimene lause, mille kohaselt arvestatakse aresti tähtaega päevades.

§ 68

lg 2 tekstist nähtub otsesõnu, et alles kahekümne neljale tunnile kinnipidamisele vastab üks päev aresti ja see arvestatakse karistusaja hulka. Kui süüdlast on väärteomenetluses kinni peetud vähem kui kakskümmend neli tundi, siis seda aega karistuse hulka ei arvestata. Eeltoodu alusel ei arvesta kohus isiku kinnipidamist 28.02.2016 (alla ühe ööpäeva kestnud kinnipidamist) karistusaja hulka

§ 68lg 2 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 19.04.2016 kohtuotsuse RESOLUTSIOON:

1. Viru Maakohtu
2. märtsi 2016 otsus tühistada osaliselt, s.o lõplikult kandmisele kuuluva aresti suuruse osas. 5 2.

§ 68

lg 2 alusel arvestada T.J-i kinnipidamine 28.02.2016 kella 14.00 -st kuni 01.03.2016 kella 9.55, s.o 43 tundi 55 minutit, s.o 1 (üks) päev, karistusaja hulka ning lugeda alates 27.03.2016 kantava karistuse suuruseks 19 (üheksateist) päeva aresti. 3. Menetlusaluse isiku T.J-i kaitsja vandeadvokaadi abi Silver Reinsaare apellatsioon rahuldada. Riigikohtu 29.08.2016 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Väärteomenetluse seadustiku § 160 lg-s 5 märgitud aluste puudumise tõttu jätta T.J-i kaitsja vandeadvokaadi abi Silver Reinsaare kassatsioon menetlusse võtmata. 17.03.2016 kohtuotsus jõustus osaliselt 29.08.2016 Riigikohtu kohtumäärusega. (allkirjastatud digitaalselt) Kai Rosar referent 6