Obsah (7)

§ 2§ 27§ 32§ 56§ 57§ 69§ 66

4-16-4383 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Otsuse tegemise aeg ja koht21 10. august 2016, Tallinn Väärteoasja number 4-16-4383 Kohtukoosseis eesistuj

§ 2

lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

§ 27

kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus tegi kindlaks, et B.L-ile omistatud süütegu on vastav süüteokoosseisule ning tegemist on õigusvastase teoga.

§ 32

lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Karistuse eesmärk on lisaks õiguskorra kaitsmisele ja toimepandud süüteo eest avaliku hukkamõistu avaldamisele ka süüteo toimepannud isiku positiivne mõjutamine hoidumaks edaspidi süütegude toimepanemisest. Karistuse kohaldamisel leidis kohus, et kohtuvälise menetleja taotlus B.L-ile aresti kohaldamiseks on põhjendatud.

§ 56lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. LS § 201 lg 2 sätestab, et mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on mootorsõiduki, maastikusõiduk või trammi juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki või trammis juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus ära võetud, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Kohus ei tuvastanud B.L-i käitumises karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid. Kohtu hinnangul ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et B.L-i on lühikese aja jooksul korduvalt karistatud samaliigiliste rikkumiste eest, kuid vaatamata sellele jätkab isik uute 2 seaduserikkumiste toimepanemist. Käesolevalt on isikul 4 kehtivat väärteokaristust, mis näitab isiku suhtumist eelnevatesse karistusse ja õiguskorda. Kohus leidis, et B.L on käitunud küüniliselt ja äärmiselt vastutustundetult ning isiku süüd antud väärteo toimepanemises tuleb pidada suureks, kuna isik teadlikult ja tahtlikult juhtis mootorsõidukit juhtimisõiguseta. Kohus leidis, et B.L-ile tuleb karistusena kohaldada aresti ning seda 15 ööpäeva ulatuses. Samuti märkis kohus, et aresti saab kohaldada alles siis, kui muud mõjutusvahendid ei ole tulemust andnud ja isik on jätkanud rikkumiste toime panemist. Kohtu hinnangul kergem karistus – rahatrahv ega üldkasulik töö – ei kanna käesolevalt isiku suhtes karistuse eesmärki. B.L-i on varasemalt korduvalt karistatud samaliigiliste rikkumiste eest, kuid ei rahatrahvid ega juhtimisõiguse peatamine ei ole pannud B.L-i hoiduma õigusrikkumiste toimepanemisest. Lisaks on B.L-ile määratud rahatrahvid tasumata. Sellest tulenevalt puudus kohtul veendumus, et rahatrahvi määramisel avaldaks see isikule mõju edaspidi õiguskuulekalt käituma. 4. Pärnu Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni B.L-i kaitsja, kes taotleb B.L-ile arestina mõistetud karistuse asendamist rahatrahvi või üldkasuliku tööga. Apellatsiooni sisulised argumendid on järgevad. Kohtulikul uurimisel avaldas B.L, et ta tunnistab ennast süüdi, kahetseb ja ta saab aru, et ta on lühikese aja jooksul mitmel korral rikkunud liiklusseaduse sätteid. Seega on menetlusaluse isiku puhul tegemist isikuga, kes on oma süüd tunnistanud, kahetsenud ning seega on tegemist olukorraga kus kooskõlas

§ 57lg 1 ja lg 2 sätestatuga on olemas B.L puhul karistust kergendav asjaolu.

B.L-i puhul on tegemist menetlusaluse isikuga, kelle tervislik seisund lubaks temale mõistetud karistuse, so aresti 15 ööpäeva, asendada üldkasuliku tööga. Vaidlust ei ole faktis, et kooskõlas

§ 69

lg 1 sätestatuga on kohtul õigus aresti asendada üldkasuliku tööga, käesoleval juhul moodustuks üldkasuliku töö maht B.L-i puhul 30 tundi. Kahetsusväärselt aga Pärnu Maakohus kohtulikul uurimisel isegi mitte ei kaalunud sellist karistuse asendamist. Seetõttu ongi kohus ekslikult enda otsuses avaldanud, nagu ei saaks B.L-i edaspidiselt mõjutada hoiduma süütegude toimepanemisest ja tagada õiguskorra kaitsmise huvisid muul viisil kui B.L-i karistamist arestiga. Kohtu selline otsustus aga ei põhine kõigi antud väärteoasjas kogutud tõenditel ning nende hindamisel kogumis. Kooskõlas Maksu-ja Tolliameti töötamise registris fikseerituga, omab B.L töökohta S OÜs ning seega on B.L olemas legaalsed rahalised vahendid selleks, et täita enda lasuvad rahalised kohustused tasumata trahvide näol riigi ees. Käesolevaks ajaks on B.L neljast väärteotrahvist suutnud hüvitada kaks trahvi. Aresti kandmisega aga tekkib olukord kus B.L kaotab töökoha, sissetuleku ning võimaluse tasuda ka enda kohustusi riigi ees.

1. 19.07.2016 määrusega jättis ringkonnakohus B.L-i kaitsja apellatsiooni käiguta ning andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
2. 25.07.2016 registreeris ringkonnakohus B.L-i kaitsja edastatud teavituse, milles taotletakse apellatsiooni läbivaatamist kirjalikus menetluses.
3. 05.08.2016 registreeris Tallinna Ringkonnakohus kohtuvälise menetleja vastuse esitatud apellatsioonile. Kohtuväline menetleja ei nõustu apellatsiooniga ja seda järgmistel põhjustel. Maakohus on väärteoasja arutanud täies ulatuses ning nii kohtuvälises menetluses, kui kohtumenetluses on tõendamist leidnud väärteo toimepanemine menetlusaluse isiku poolt. Kohus on piisava põhjalikkusega kohtuotsuses märkinud, millele tuginedes on süüküsimuses ja karistuse mõistmises seesugustele järeldustele jõudnud. 3 Kuivõrd teo tõendatust ei ole apellatsioonis vaidlustatud, siis kohtuväline menetleja sellel ei peatu. Menetlusalust isikut on karistatud selle eest, et ta juhtis sõidukit, kuigi tal on juhtimisõigus karistusena ära võetud. Juhtimisõigus võetakse ära erandlikel asjaoludel, juhul, kui on vajadus ohtlik juht liiklusest eemaldada. Täna ei saa arutada teemal kas juhtimisõiguse äravõtmine oli põhjendatud või mitte, sest otsus on jõustunud. Juhtimisõiguse äravõtmisel on tegemist absoluutse juhtimise keeluga, kuid menetlusalune isik, juhtis põhjusel, mida ei saa kindlasti nimetada erandlikuks või süüd välistavaks. Karistuse täitmise eiramine, näitab tema suhtumist õiguskorda ning seega ei saa öelda, et tegemist pole tõsise rikkumisega, kuigi menetlusalune isik sellesse nii istungil suhtus. Kohtuistungil antud ütluste järgi B.L ei tööta, kuid apellatsioonis väidetakse vastupidist. Veel aga väidetakse, et tervislik seisund ei lubaks üldkasuliku tööga asendada, kuid samas taotletakse alternatiivina aresti asendamist üldkasuliku tööga. Kumbagi väidet ei ole apellatsioonis tõenditega kinnitatud ja need on vastuolus asjas kogutud tõenditega. Kohtuväline menetleja nõustub maakohtuga selles, et varasemad rahatrahvid ei ole kandnud oma eesmärki hoida ära edaspidi toimepandavaid väärtegusid. Ka juhtimisõiguse äravõtminekaristusena ei olnud piisav meede isiku mõjutamiseks. Seega raskemaliigilise karistuse kohaldamine on põhjendatud. Kahetsust avaldatakse vaid apellatsioonis ning leitakse, et tegemist on karistust kergendava asjaoluga. Samas vahetult kohtuistungil kahetsust menetlusalune isik ei avaldanud. Loomulikult tuleb hinnata, kas kahetsus on siiras, kuid eelnevat arvestades võib järeldada, et kahetsuse avaldamine on kantud ainuüksi karistuse kergendamise eesmärgist ning see pole siiras, millest saaks järeldada, et samalaadilist tegu enam toime ei panda. Kohtuväline menetleja leiab, et ainuüksi maakohtu otsusega mitte nõustumine ei anna aluse kohtuotsuse tühistamiseks. Lisaks tuleb märkida, et aresti saab kanda osade kaupa

§ 66

lg 1 lähtuvalt, mis juhul, kui menetlusalune isik tõepoolest töötab, ei mõjuta tööl käimist. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Ringkonnakohus, tutvunud esitatud apellatsiooniga ja väärteoasja materjalidega, leiab, et apellatsiooni väited väärivad tähelepanu.
2. Esmalt selgitab ringkonnakohus, et kooskõlas VTMS § 146 lg-ga 2 arutab ringkonnakohus väärteoasja esitatud kaebuse piires, välja arvatud juhul, kui ilmneb väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine või materiaalõiguse ebaõige kohaldamine, millega on raskendatud menetlusaluse isiku olukorda. Kuna ühtegi väärteomenetlusõiguse olulist rikkumist või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ringkonnakohus ei tuvastanud ning ka apellant ise pole vastavatele rikkumistele osutanud, peab kohtukolleegium võimalikuks anda hinnangu üksnes kaebuse argumentidele ja sedagi vaid kohaldatud karistuse liigist ja määrast johtuvalt.
3. Apellatsioonist nähtuvalt on apellandi esimeseks taotluseks maakohtu poolt kohaldatud aresti asendamine rahatrahviga. Hinnates esitatud taotluse võimalikkust, siis on ringkonnakohus seisukohal, et esitatud taotlus jääb tagajärjetuks. Nõustuda tuleb täielikult sellega, et karistusregistri väljavõttest B.L-i isiku suhtes nähtub, et menetlusalust isikut on viimase pooleteise aasta vältel korduvalt karistatud liiklusalaste rikkumiste eest. Eelnevate liiklusalaste rikkumiste eest on teda karistatud rahatrahviga, ent rahatrahvid on jätnud B.L tasumata ning selle kõrval on ta jätkanud liikluseeskirjade eiramist, pannes toime uusi samaliigilisi õigusrikkumisi. Ta pole muutnud oma suhtumist kehtivatesse liikluseeskirjadesse ka siis, kui talle lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kohaldati. Ringkonnakohtu hinnangul viitab selline käitumismuster üheselt isiku ükskõiksele suhtumisele õiguskorda tervikuna, samuti sellele, et tema põhiõigusi vähemriivav karistusliik rahatrahvi näol tema õiguskuulekust ei taga. St, et tema suhtes 4 eelnevalt kohaldatud karistusliik pole B.L-i suhtes soovitud mõju avaldanud ja tema edasise õiguskuulekuse tagamiseks on põhjendatud seni tema suhtes eelnevalt kohaldatud karistusliigi muutmine ehk siis põhjendatud on B.L-i karistamine arestiga.
4. Mis puudutab maakohtu poolt kohaldatud karistus määra, siis apellatsioonist nähtuvalt seda ei vaidlustada, mistõttu ei pea ringkonnakohus sellel vajalikuks ka täiendavalt peatuda, vaid üksnes märgib, et kuna väärteo toimepanemise eest on võimalik isikut karistada kuni 30 päevase arestiga, siis maakohtu määratud karistusmäär – 15 päeva – jääb sanktsiooni keskmisesse määra ning vastab asjakohases kohtupraktikas karistusmäära kindlakstegemise kriteeriumitele.
5. Apellatsioonis on alternatiivse nõudena taotletud arest i asendamist üldkasuliku tööga, mille osas märgitakse sedagi, et maakohus pole kohtulikul uurimisel isegi mitte kaalunud asenduskaristuse kohaldamise võimalikkust. Tutvudes maakohtu 13.06.2016 kohtuistungi protokolliga, nähtub, et tõepoolest pole asenduskaristuse kohaldamise võimalikkust kohtuliku uurimise käigus arutatud. Nähtub seegi, et ka menetlusalune isik ise pole ise taotlenud arestimise määramisel selle asendamist üldkasuliku tööga või et ta oleks avaldanud kohtulikul uurimisel oma seisukohta asenduskaristuse kohaldamise osas. Kohtukolleegium osutab, et

§ 69

lg 1 kolmanda lause kohaselt asendatakse arest või vangistus üldkasuliku tööga üksnes süüdlase nõusolekul. Kuna apellatsioonis on B.L-i kaitsja vastavasisulise taotluse esitanud, peab kohtukolleegium võimalikuks vastata sellele alljärgnevalt. Vaidlust pole selles, et vaadeldaval juhul on B.L-i suhtes üldkasuliku töö kohaldamise formaalsed eeldused täidetud – teda karistatakse arestiga ning apellatsiooni sisust nähtuvalt võib järeldada, et B.L nõustub üldkasuliku töö tegemisega. Hinnates järgnevalt materiaalsete eelduste täidetust ning võttes samas seisukoha üldkasuliku töö võimalikkuse kohaldamise osas, leiab kohtukolleegium, et vaatamata sellele, et B.L-i on korduvalt liiklusalaste rikkumiste toimepanemise eest karistatud, on võimalik kohaldada tema suhtes meetmeid asenduskaristuse näol, mis väldivad tema kinnipidamisasutusse sattumist. Nagu eelnevalt märgitud, on B.L-i korduvalt karistatud erinevate liiklusrikkumiste toimepanemise eest ning ringkonnakohtul puuduvad, vaatamata kaitsja vastupidistele väidetele, andmed, et B.L oleks talle väärteokaristustega tekkinud riiginõuded riigile hüvitanud. Samas tuleb arvestada seda, et aresti näol on tegemist põhiõigusi enimriivava karistusliigiga, mis kõrvuti isiku vabadust piirava meetmena, teeb võimatuks ka muude põhiõiguste teostamise. Kõrvutades toimepandud rikkumist ja sellega kaasnevaid põhiõiguste riiveid, samuti võttes arvesse seda, et B.L-i suhtes ei ole eelnevalt rahatrahvist erinevaid karistusliike kohaldatud, leiab ringkonnakohus, et karistuse eesmärke B.L-i suhtes on võimalik saavutada asenduskaristuse, mille näol on tegemist viimase abinõuga isiku ühiskonnast isoleerimise vältimiseks, kohaldamisega. 13. Eelnevast tulenevalt ja tuginedes VTMS § 147 lg 1 p 4, § 148 p 4, § 151 lg 1 p 4 tühistab ringkonnakohus Pärnu Maakohtu 13.06.2016 otsuse osaliselt – osas, millega maakohus määras, et mõistetud arest tuleb ära kanda ning selleks kohustub ta ilmuma 15.06.2016 Lääne Prefektuuri Pärnu politseijaoskonda. Ringkonnakohus teeb ses osas uue otsuse, millega asendab

§ 69lg 1 ja 3 alusel B.L-ile mõistetud 15päevase aresti üldkasuliku tööga.

Vastavalt

§ 69

lg-le 1 vastab ühele päevale arestile 1 tund üldkasulikku tööd, seega vastab maakohtu mõistetud 15 päevale arestile 15 tundi üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrab ringkonnakohus

§ 69

lg 3 alusel 2 kuud otsuse jõustumisest /allkirjastatud digitaalselt/ 5