4-17-4417/4

4-17-4417 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. septembril 2017 Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-17-4417 (2317,17,006684) Kohtunik Külli Iisop Väärteoasi L.L-i esitatud kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 23.08.2017 otsuse peale väärteoasjas nr 2317,17,006684 Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja (menetlusalune isik): L.L (isikukood: xxx, elukoht: Xxxx, e-post: xxxx) Kohtuväline menetleja: Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskus (asukoht: Rahumäe tee 6/1, 11316 Tallinn) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Tühistada PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo 23.08.2017 otsus L.L-ile lisakaristuse määramise osas. Muus osas jätta otsus muutmata. liiklusjärelevalvekeskuse Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav. Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad
2. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 23.08.2017 otsusega nr 2317,17,006684 karistati L.L liiklusseaduse (LS) § 224 lg 2 järgi rahatrahviga 210 trahviühikut, s.o 840 eurot ning lisakaristusena võeti temalt ära 2 juhtimisõigus 4 kuuks. Otsuse kohaselt juhtis L.L 30.07.2017 kell 13.12 Harjumaal Padise vallas Harju-Risti-Riguldi-Võntküla tee 15-ndal kilomeetril mootorsõidukit KTM xxxx isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,50 mg (tõendusliku alkomeetri näit 0,55 +/- 0,05mg/l). Sellega rikkus L.L LS § 69 lg 3 nõudeid.
3. L.L esitas selle otsuse peale kaebuse, milles palub talle määratud lisakaristus tühistada. Kaebaja sõnul ei ole tal olnud 10 aastat ühtegi rikkumist. Sel päeval ta hindas oma tervislikku seisundit valesti. Ta oli eelmisel õhtul tarvitanud kangemat alkoholi ning järgmise päeva pealelõunal liikuma hakates arvas end olevat kaine. Kui ta oleks aru saanud, et tal on alkohol veres, ei oleks ta sõitu veel alustanud. Ta on nüüd ostnud endale alkomeetri, müünud maha mootorratta ja maksab ära suure rahatrahvi. Juhtimisõigus on tema töös tarvilik ning lisaks täidab ta vabal ajal autojuhi ülesandeid vabatahtlikus organisatsioonis. L.L kahetseb oma tegu ja lubab, et sellist asja enam ei kordu. Kaebaja on nõus kirjaliku menetlusega.
4. Kohtuväline menetleja palus kohtul kaebus jätta rahuldamata, sest alused kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks ning karistuse kergendamiseks puuduvad. Mootorsõiduki juhtimine alkoholi tarvitamisest tingitud keelatud seisundis on raske liiklusalane süütegu. Sellise juhiga sõiduki käitumine liikluses on ettearvamatu. Karistuse määramisel on arvestatud, et isik ei ole kõrges vanuses või vaimse tervise probleemidega. Määratud karistus omab kasvatavat mõju eripreventsiooni tähenduses, vastab teo ebaõigusele, mõjutab rikkumistest hoiduma ja kaitseb õiguskorda. Kohtuvälise menetleja hinnangul on kaebust võimalik läbi vaadata kirjalikus menetluses. Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused
5. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel, arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses.
6. Poolte vahel ei ole vaidlust väärteo toimepanemise asjaolude osas. L.L nõustus juba kohtuvälises menetluses talle etteheidetud rikkumisega ning selgitas, et arvas sõitma minnes, et eelmisel õhtul tarbitud alkohol on kehast väljas. Kaebaja poolt toimepandut tõendab lisaks isiku enda ütlustele veel indikaatorvahendi kasutamise protokoll, tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll, samuti tunnistaja, politseiametnik Jaago Männiste ütlused, kelle sõnul otsustasid nad 30.07.2017 liiklusjärelevalvet teostades mootrorrattur L.L-i kainust kontrollida ning tõendusliku alkomeetriga kontrollides jäi juhi lõplikuks joobeks 0,50 mg/l. Seega on tõendatud, et L.L juhtis mootorsõidukit alkoholi tarvitanuna, s.o isik rikkus LS § 69 lg 3 nõudeid ning tema tegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 224 lg 2 järgi. Teo pani L.L toime vähemalt kaudse tahtlusega, s.o pidi võimalikuks pidama, et alkohol tema organismist ei ole lahtunud, kuid möönas seda ja asus mootorsõidukit juhtima. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.
7. Mootorsõiduki juhile, kelle alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus on sõidukit juhtides 0,25–0,74 milligrammi, on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 päevamäära või juhtimisõiguse äravõtmine kuni kaheteistkümneks kuuks. Lisakaristusena on menetlejal õigus selliselt isikult ära võtta mootorsõiduki juhtimise õigus kolmest kuni üheksa kuuni. 3 Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et isiku süüd saab pidada keskmisest suuremaks. Kaebajal tuvastati alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 0,50 mg liitri kohta. Alkoholi kogus oli kaebaja organismis seega selline, et ta pidi seda tajuma ning aru saama, et alkoholi tarvitatuna mootorratast juhtima minnes seab ta ohtu mitte ainult enda, vaid ka kaasliiklejate elu, tervise ja vara. Seega on isikule sanktsiooni keskmisest määrast suurema rahatrahvi määramine õigustatud ning seda hoolimata asjaolust, et isik oma tegu kahetseb. Nõustuda ei saa aga kohtuvälise menetlejaga lisakaristuse määramise vajaduses. Karistusregistri andmete kohaselt ei ole L.L varem süütegusid toime pannud. Kohtuväline menetleja on õigesti osutanud Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-122-13 p-le
8. Nimetatud otsuses selgitab kohus, et esmakordse rikkumise toime pannud isikult võetakse juhtimisõigus vaid juhul, kui esinevad muud isiku süüd või tema isikut iseloomustavad asjaolud, mistõttu on alust arvata, et isik võib taas samalaadseid rikkumisi toime panna. Kohtu hinnangul selliseid asjaolusid ei esine – alkoholi piirmäära ei ole oluliselt ületatud (sama sätte alusel karistatakse ka isikuid, kelle alkoholisisaldus väljahingatavas õhus on näiteks 0,74 mg/l), menetlusalune isik ei pannud toime teisi liiklusrikkumisi ning ta on juba teo toimepanemise päeval toimepandut tunnistanud ja kahetsenud, mis on karistust kergendav asjaolu. Kohtuväline menetleja on oma vastuses rõhutanud, et määratud karistus omab kasvatavat mõju eripreventsiooni tähenduses, st karistus peaks L.L mõjutama edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma. Kohtu hinnangul piisab varem karistamata isiku mõjutamiseks ka kopsakast rahatrahvist. Sanktsiooni keskmisest suurema põhikaristuse mõistmisele lisaks juhtimisõiguse äravõtmine oleks põhjendatud vaid juhul, kui tegemist oleks isikuga, kes süstemaatiliselt paneb toime liiklusalaseid süütegusid. Seetõttu kohus tühistab otsuse L.L-ile määratud lisakaristuse kohaldamise osas. Rahatrahv üle sanktsiooni keskmise määra on kohtu arvates piisav süüdlase mõjutamiseks olla edaspidi tähelepanelikum ja ohutum liikleja ning on kooskõlas ka õiguskorra kaitsmise huvidega. Menetlusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on VTMS § 132 p 2, 133-
9. Külli Iisop Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/