4-17-5330/4

4-17-5330 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november 2017 Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja nr 4-17-5330 Kohtunik Külli Iisop Väärteoasi D.B kaebus PPA Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse 29.09.2017 otsusele nr 2315,17,006642 Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja: D.B (isikukood xxx; elukoht: Xxxx Kohtuväline menetleja: PPA Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalitus (asukoht: P.Pinna 4, 13615 Tallinn) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
2. Tühistada PPA Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse 29.09.2017 otsus D.B-le mõistetud karistuse osas.
3. Karistada D.B karistusseadustiku (KarS) § 262 lg 1 järgi rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o 200 (kakssada) eurot.
4. KarS § 66 lg 2 alusel määrata, et mõistetud rahatrahv summas 200 eurot on võimalik tasuda ositi igakuiste maksetena 12 (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Trahv tuleb tasuda kohtuvälise menetleja otsuses näidatud Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 SEB pangas, arvele EE932200221023778606 Swedbank pangas, arvele EE403300333416110002 Danske pangas või arvele EE701700017001577198 Nordea pangas. Kohustuslik on märkida ka viitenumber
5. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest. 1 Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad
6. 29.09.2017 otsusega väärteoasjas nr 2315,17,006642 määras PPA Põhja prefektuuri IdaHarju politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse piirkonnapolitseinik D.B-le karistuseks KarS § 262 lg 1 järgi rahatrahvi 100 trahviühikut, s.o 400 eurot. Otsuse kohaselt rikkus D.B 01.09.2017 kell 23.10 Raasiku vallas Aruküla lauluväljakul avalikus kohas käitumise üldnõudeid, kakeldes teise isikuga ning käitus muul viisil vägivaldselt, seades agressiivse käitumisega ohtu kolmandate isikute õigushüved. Sellise tegevusega eiras D.B korrakaitseseaduse § 55 lg 1 p 1 nõudeid ning tema käitumine kvalifitseeriti väärteona KarS § 262 lg 1 järgi.
7. D.B oma kaebuses taotleb talle mõistetud rahatrahvi vähendamist. Ta selgitab, et tal on kodus xxxx poeg ja elukaaslane. Ta on oma pere ainus toitja, kes peab tasuma igakuiselt üüri ja maksude eest, mistõttu ei ole tal võimalik maksta 400 eurost trahvi. Kaebaja kahetseb enda tehtud tegu ning lubab edaspidi sellist käitumist vältida. Lisaks taotleb kaebaja, et talle võimaldatakse trahvisumma tasuda osamaksetena võimalikult pika aja jooksul. Kaebaja on nõus, et asi lahendatakse kirjalikus menetluses.
8. Kohtuväline menetleja esitas kirjaliku arvamuse esitatud kaebuse kohta, milles nõustub kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses ning palub jätta kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja selgitab, et D.B kakles Aruküla lauluväljakul, millega seadis ohtu kolmandate isikute elu ja tervise. Lisaks käitus ta agressiivselt politseiametnike suhtes, osutas neile vastupanu, sõimas ametnikke ja lõi jalaga abipolitseinikku. Isikul on kehtiv süüteokaristus. Arvestades D.B süü suurust ja preventiivseid kaalutlusi on kohtuväline menetleja määranud karistuse sanktsiooni ülemmääras. Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused
9. Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse ning kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ning kontrollinud väärteoasja nr 2315,17,006642 materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt VTMS §-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses.
10. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel, arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses. Asjaolu, et D.B kakles avalikus kohas ja oli agressiivne, on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega. Tunnistajana üle kuulatud politseitöötaja Xxxx ütluste kohaselt kaklesid laululava juures kolm isikut, kellest D.B ei allunud politsei korraldustele, sõimas, lõi abipolitseinikku. Kaklejad toimetati politseijaoskonda kainenema. Tunnistaja ütlused on kooskõlas D.B kinnipidamise protokolliga ning joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokolliga. Kaebaja ei eita juhtunut, mäletab, et hakkas samal õhtul jooma ning hommikul ärkas politseikambris. Korrakaitseseaduse § 55 lg 1 p 1 kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teisi isikuid häirival või ohtu asetaval viisil, s.h teist isikut lüüa, tõugata, kakelda või käituda muul viisil vägivaldselt. On ilmselge, et laululava plats on avalik koht ning olukord, kus rahvarikkas kohas isik kakleb, ei allu politsei korraldustele ning sõimab ja ründab politseinikku, on kõrvalseisjatele häiriv. Teo on D.B toime pannud kavatsetult, st pidi aru saama, et avalikus kohas kaklemine, sõimamine ja politseile vastuhakkamine häirib teiste isikute rahu ja turvatunnet ning soovis seda. 2 Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et D.B süü avaliku korra rikkumises on leidnud tõendamist ning tema tegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 262 lg 1 järgi. D.B õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud.
11. Mis puudutab D.B-le määratud karistust, siis kohtu hinnangul on see liialt range. Avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest näeb KarS § 262 lg 1 ette karistusena rahatrahvi kuni 100 trahviühikut. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 3-1-1-77-11, p 11; 3-11-52-13, p 19 ja 3-1-1-58-13, p 7). Kohtuväline menetleja on määranud D.B-le karistuse sanktsiooni maksimummääras, s.o rahatrahvi 100 trahviühikut. Kohtu hinnangul ei ole selline karistus põhjendatud. Väär on kohtuvälise menetleja väide, et D.B on kehtiv kriminaalkaristus, sest mõistetud karistus on tulenevalt karistusregistri seaduse § 24 lg 2 p-st 5 tänaseks kustunud. D.B näol on tegemist isikuga, kel puuduvad kehtivad karistused, kes on sisuliselt oma tegu tunnistanud ning karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kaebajal on kaks ülalpeetavat. Kui kohtuvälise menetleja eesmärgiks on panna D.B toimepandu üle järele mõtlema, siis selleks ei pea isikut karistama tingimata 400 euro suuruse rahatrahviga, vaid piisab ka rahatrahvist sanktsiooni keskmises määras. Kohtu hinnangul on menetlusaluse isiku mõjutamiseks piisavaks karistuseks rahatrahv 50 trahviühikut, s.o 200 eurot. Selline karistus on kohtu arvates küllaldane, tuletamaks süüdlasele meelde, et avaliku kindlustunde tagamiseks on paika pandud kindlad ühiselu reeglid ning seda, et reeglite rikkumise korral võib järgneda tema õigusi ja vabadusi ebameeldivalt piirav tagajärg. Selline karistus on kooskõlas ka õiguskorra kaitsmise huvidega.
12. Arvestades D.B ja tema perekonna varalist seisu (kaebajal on kaks ülalpeetavat, sh xxxx laps), on mõistlik kohalda KarS § 66 lg-s 2 sätestatut ja anda talle võimalus tasuda rahatrahv summas 200 eurot 12 kuu jooksul. Otsuse tegemisel juhindub kohus VTMS §-dest 132 p 2, 133,
13. Külli Iisop Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3