-2 lg.1; §238 ja §217 lg.1 järgi Kaebuse esitaja J.M isikukood xxx, elukoht xxx Andi TUBIN vandeadvokaat Meelis SMITT Põhja Prefektuuri liikluspolitseinik Kaitsja Kohtuvälise menetleja esindaja Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §120, §132, §134, §135, §155 lg.1 p.1 ja lg.2, §156, §157 ja §158, maakohus OTSUSTAS: Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklustalituse liikluspolitseinik Meelis SMITI 18.05.2016 kiirmenetluse otsus nr.10220151446024 J.M-i karistamise osas
-2 lg.1; §238 ja §217 lg.1 järgi Karistusseadustiku §63 lg.1 kohaldamisega
summas 300 (kolmsada) eurot – jätta muutmata. J.M-i kaebus jätta rahuldamata. 1 Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse teatavakstegemisest. Riigikohtule 30 päeva Kassatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda alates 08.08.2016. jooksul on alates otsuse kohtuotsusega Viru Asjaolud ja menetluse varasem käik Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklustalituse liikluspolitseinik Meelis Smiti 18.05.2016 kiirmenetluse otsusega määrati J.M-ile
- 2 lg.1; §238 ja §217 lg.1 järgi Karistusseadustiku §63 lg.1 kohaldamisega
summas 300 €. Kiirmenetluse otsuse kohaselt juhtis J.M 18.05.2016 kell 10.25 Ida-Viru maakonnas Jõhvi vallas Jõhvi – Kose tee 4-ndal kilomeetril mootorsõidukit , teostades aherainest lubjakivitäitematerjali veose vedu, omamata
Mootorsõiduki tegelik mass oli 31 876 kg, lubatud suurim registrimass oli 26 000 kg. I-telje tegelik teljekoormus oli 9795 kg, lubatud suurim registriteljekoormus oli 9000 kg. II-telje tegelik teljekoormus oli 13 236 kg, lubatud suurim registriteljekoormus oli 11 500 kg. III-telje tegelik teljekoormus oli 8845 kg, lubatud suurim registriteljekoormus oli 8300 kg. J.M juhtis mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut, kontrollperioodi ajavahemikul 20.04.2016 kell 00.00 kuni 18.05.2016 kell 10.25 ei olnud juht erinevatel perioodidel kandnud juhikaardile sõidumeeriku manuaalse sisestusseadme abil oma muud tööd, valmisolekuaega ja puhkeaega ega esitanud ka tõendit tegevuste kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusele nr.561/2006, rikkudes juhikaardi lugemise võimalusele kehtestatud nõudeid. Sellega rikkus J.M
lg.1, 2 ja §131 lg.1 ning Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr.165/2014 artikkel 34 lg.3 sätteid ning pani toime väärteod
J.M-i kaitsja vandeadvokaat Andi Tubin esitas 02.06.2016 Viru Maakohtule kaebuse, milles palus kiirmenetluse otsus tühistada ja väärteomenetlus lõpetada väärteotunnuste puudumise tõttu või alternatiivselt tühistada kiirmenetluse otsus ja lõpetada väärteomenetlus
Kaebuse kohaselt on kogu väärteoasja materjalid vastavalt menetlusdokumentides märgitule koostatud Harju maakonnas, mis on aga otseses vastuolus kiirmenetluse otsuses ja teistes menetlusdokumentides märgitud väärteo toimepanemise kohaga – Ida-Viru maakond Jõhvi vald Jõhvi – Kose tee. Samuti ei nähtu kiirmenetluse otsusest otsuse koostamise kellaaega. Sellega seoses on kaitsja hinnangul kohtuväline menetleja rikkunud oluliselt väärteomenetlusõigust ning väärteomenetlus menetlusaluse isiku suhtes tuleb lõpetada. Kaitsja on seisukohal, et kui kohus ei lõpeta menetlust täies ulatuses, esineb alus väärteomenetluse lõpetamiseks
2 Menetlusalune isik ei nõustu talle omistatud
lg.1, 2 rikkumisega ning väärteo kvalifitseerimisega
Tulenevalt Mõõteseaduse §5 lg.2 p.2 peab karistuse määramisel väärteoasjas olema mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud. Kaitsja märgib, et massimõõteseadme kasutamise protokollis on küll fikseeritud kuue Evocar kaalu kasutamine menetlusaluse isiku veoki kaalumisel, kuid puudub info kaalude taatluskohustuse täitmise kohta. Mõõteseadme §5 lg.3 kohaselt hinnatakse ja tõendatakse mõõtja pädevust akrediteerimise või erialase pädevuse ja hindamise ja tõendamise teel. Antud juhul pole välistatud, et sõiduki massi mõõtmiseks puudus mõõtjal pädevus ning seetõttu on tema kogutud kontrolltulemused tõenditena lubamatud. Mõõteseaduse §5 lg.1 sätestatud asjakohane mõõtemetoodika sõiduki koormuse mõõtmiseks on kinnitatud Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori 01.01.2010 käskkirjaga nr.
kvalifikatsioonile vastavat väärtegu. Seega on menetleja arvestanud isikul kehtivate õiguserikkumiste puudumisega, samuti tema süü suurusega. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega, leidis, et J.M-i kaebus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §120 lg.1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kirjalikus menetluses ja teha lahendi Väärteomenetluse seadustiku §132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Käesolevas asjas nähtub menetlusaluse isiku kaitsja poolt maakohtule esitatud kaebusest, et menetlusalune isik on nõus kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri 04.07.2016 kirjalikust vastusest nr.3.11.1/19268-2 Viru Maakohtu 20.06.2016 p äringule nr.4-16-4423 nähtub, et kohtuväline menetleja nõustub kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §123 lg.2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteomenetluse seadustiku §133 on sätestatud kaebuse lahendamisel otsustatavad küsimused. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et menetlusalusele isikule on karistus määratud
-2 lg.1; §238 ja §217 lg.1 alusel.
-2 lg.1 näeb ette vastutuse sõiduki, autorongi või masinrongi juhtimise eest, mis ei vasta lubatud mõõtmetele, massile või teljekoormusele või mis muul viisil ohustab tee püsivust või liiklusohutust, samuti sõiduki, autorongi või masinrongi juhi poolt eriveo tingimuste rikkumise eest või sõiduki, autorongi või masinrongi juhtimise eest liiklemiseks suletud teel või liiklemiseks mitteettenähtud teerajatisel. 4 Seega on vaja antud väärteoasjas tuvastada, kas menetlusalune mootorsõidukit ja rikkus eelnimetatud paragrahvis sätestatut. isik juhtis Nagu nähtub 18.05.2016 koostatud kiirmenetluse otsusest nr.10220151446024, on menetlusalune isik rikkunud
lg.1, 2 ja §131 lg.1 ning Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr.165/2014 artikkel 34 lg.3 nõudeid.
lg.1 sätestab, et sõiduki tegelik mass ei tohi ületada registrimassi ja mis tahes telje koormus registriteljekoormust, sama paragrahvi lg.2 sätestab, et kui veosega või veoseta sõiduki mis tahes mõõde, mass või teljekoormus ületab kehtestatud suuruse, võib sõidukit liikluses kasutada sama seaduse §34-1 kehtestatud korras. Käesolevas väärteoasjas koostatud Massimõõtmise 18.05.2016 protokollist nähtub, et Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklustalituse liikluspolitseinik Meelis Smitt teostas riikliku järelevalve korras J.M-i poolt juhitud mootorsõiduki xxx (registreerimismärk xxx) kaalumist 18.05.2016 kell 10.38 Ida-Viru maakonnas Jõhvi vallas Jõhvi – Kose tee 4-ndal kilomeetril. Kasutati mitteautomaatkaalusid Evocar-2000 nr.201239,3772, nr.201240,3772, nr.201241,3772, nr.201242,3772, nr.201243,3772 ja nr.201248,
näeb ette vastutuse mootorsõiduki- või trammijuhi poolt sõitjate- või veoseveo nõuete rikkumise eest.
-1 lg.1 sätestab, et erivedu on raske - või suurveose liiklemine teel ning sama paragrahvi lg.2 sätestab, et avalikult kasutataval teel on erivedu lubatud eriloaga ja eritasu eest ning üksnes eriloal märgitud veoteel ja tingimustel, sõltumata selles, millises riigis on sõiduk registreeritud. Käesolevas asjas on kohtu poolt uuritud tõenditega usaldusväärselt tõendatud, et menetlusalune isik juhtis kiirmenetluse otsuses viidatud ajal ja kohas mootorsõidukit, mille telgede lubatud suurim registriteljekoormus ja sõiduki lubatud suurim registrimass olid ületatud ning menetlusalusel isikul ei olnud esitada
s ettenähtud eriveo eriluba. Selle asjaolu üle käesolevas väärteoasjas vaidlus puudub. Seda ei ole kaitsja vaidlustanud ka kaebuses. 6
lg.1 näeb ette vastutuse mootorsõidukile paigaldatud mehaanilise või digitaalse sõidumeeriku või juhi kaardi kasutamisele kehtestatud nõuete rikkumise eest.
lg.1 sätestab, et mootorsõidukijuhi sõidu- ja puhkeaja arvestus toimub nõukogu määruse nr.3821/85 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta lisa I kohase mehaanilise sõidumeeriku salvestuslehtede või lisa IB kohase digitaalse andmesalvestusega sõidumeeriku mällu salvestatud andmete järgi. Käesolevas väärteoasjas on tuvastatud, et juhil puudusid andmed järgmiste perioodide kohta: 01.05.2016 kell 03.00 – 01.05.2016 kell 10.33; 01.05.2016 kell 16.41 – 02.05.2016 kell 08.17; 02.05.2016 kell 17.36 – 02.05.2016 kell 18.11 ja 03.05.2016 kell 17.34 – 04.05.2016 kell 08.01. Asjaolu ü le, et ülalnimetatud andmed kontrolli momendil puudusid, käesolevas väärteoasjas vaidlust ei ole. Menetlusalune isik on ülekuulamise protokollis omakäeliselt märkinud, et kuna ta ei oska digimeerikut kasutada, puudusid andmed töö- ja puhkeaja kohta. Seda asjaolu ei ole kaitsja vaidlustanud ka kaebuses. Eeltoodu alusel ja hinnates kõiki tõendeid kogumis, leiab maakohus, et menetlusalust isikut oli põhjendatult karistatud
-2 lg.1, §238 ja §217 lg.1 järgi, kuna ta rikkus
lg.1, 2 ja §131 lg.1 ning Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr.165/2014 artikkel 34 lg.3. Nende tuvastatud asjaoludega on kooskõlas ka kaebuse esitaja seisukoht, mille kohaselt ei ole ta eriloa puudumist ning andmete puudumist töö- ja puhkeaja kohta algusest peale maakohtule esitatud kaebuses vaidlustanud. Maakohus nõustub kiirmenetluse otsuses toodud seisukohtadega ja leiab, et kuna antud väärteoasjas on usaldusväärselt kohtu poolt uuritud tõenditega tõendamist leidnud, et menetlusalune isik pani toime kiirmenetluse otsuses viidatud väärteod, siis kiirmenetluse otsuse tühistamiseks selles osas alust ei ole. Maakohus leiab, et süüteokoosseis ud käesolevas väärteoasjas on täidetud, et väärteod on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta on süüd i. Menetlusaluse isiku teod on õigesti kvalifitseeritud. Süüd välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad. Ülaltoodu alusel tuleb kiirmenetluse otsus rahatrahvi määramise osas jätta muutmata. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi. Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
-2 lg.1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut.
näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut.
7 Käesolevas väärteoasjas on kohtuvälise menetleja poolt määratud menetlusalusele isikule kolme eelnimetatud väärteo toimepanemise eest karistuseks kokku rahatrahv 75 trahviühiku ulatuses, kohaldades seejuures Karistusseadustiku §63 lg.1 sätteid. Karistusseadustiku §63 lg.1 sätestab, et kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kohtupraktika kohaselt määratakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning karistust kergendavate või raskendavate asjaolude ilmnemisel määratakse karistus siis kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või siis keskmist määra ületavana. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule määranud karistuse kokku kolme väärteo toimepanemise eest tunduvalt alla sanktsiooni keskmise määra. Kuna väärteomenetlusega on kindlaks tehtud menetlusaluse isiku süü
-2 lg.1, §238 ja §217 lg.1 järgi, leiab maakohus, et käesolevas asjas on kohtuväline menetleja karistuse määramisel õigesti hinnanud Karistusseadustiku §56 sätestatud nõudeid, muuhulgas ka rikkumiste raskusastet ja juhi isikut. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et Karistusseadustiku §56 ettenähtud eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest – on võimalik saavutada kiirmenetluse otsuses märgitud rahatrahvi suurusega. Ülaltoodu alusel tuleb kiirmenetluse otsus rahatrahvi suuruse osas jätta muutmata. Vastuseks kaebuse ülejäänud väidetele märgib maakohus järgmist. Kaebuse kohaselt on kogu väärteoasja materjalid vastavalt menetlusdokumentides märgitule koostatud Harju maakonnas, mis on aga otseses vastuolus kiirmenetluse otsuses ja teistes menetlusdokumentides märgitud väärteo toimepanemise kohaga – Ida-Viru maakond Jõhvi vald Jõhvi – Kose tee. Sellega seoses on kaitsja hinnangul kohtuväline menetleja rikkunud oluliselt väärteomenetlusõigust ning väärteomenetlus menetlusaluse isiku suhtes tuleb lõpetada. Maakohus nõustub, et nii kiirmenetluse otsuses, Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis kui ka Massimõõtmise protokollis on nimetatud menetlusdokumentide koostamise kohaks märgitud Harju maakond. Samas leiab maakohus, et antud juhul ei ole tegemist sellise väärteomenetlusõiguse rikkumisega, mis toob endaga kaasa kiirmenetluse otsuse tühistamise ja väärteoasja lõpetamise. Kõikidest eelnimetatud menetlusdokumentidest on selgelt ja üheselt mõistetavalt aru saada, kus väärteod on toime pandud. Lisaks sellele peab maakohus oluliseks märkida, et kõigile kolmele eelnimetatud menetlusdokumendile on isiklikult alla kirjutanud ka menetlusalune isik, tegemata koostamise koha osas mitte ühtegi parandust või täiendust. Maakohus leiab, et seega ei ole ka menetlusalune isik pidanud ise seda oluliseks minetuseks või väärteomenetlusõiguse rikkumiseks. Kaebuse kohaselt ei nähtu kiirmenetluse otsusest otsuse koostamise kellaaega. Sellega seoses on kaitsja hinnangul kohtuväline menetleja rikkunud oluliselt väärteomenetlusõigust ning väärteomenetlus menetlusaluse isiku suhtes tuleb lõpetada. Kiirmenetluse otsuse sisule kehtestatud nõuded on sätestatud Väärteomenetluse seadustiku §57 lg.1, mille p.1 kohaselt märgitakse kiirmenetluse otsuses selle otsuse tegemise aeg ja koht. Käesolevas väärteoasjas 18.05.2016 koostatud kiirmenetluse otsuses nr.10220151446024 on mõlemad eelnimetatud asjaolud märgitud. Kaitsja 8 väide selle kohta, et kiirmenetluse otsuses peab olema märgitud ka selle koostamise kellaaeg, ei tulene seadusest. Kaebuse taotlus õigusabikulude hüvitamiseks tuleb jätta tähelepanuta, kuna kaebusele ei ole lisatud ühtegi kuludokumenti. Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaselt kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. Kriminaalmenetluse seadustiku §306 lg.1 p.14 kohaselt tuleb kohtuotsuses lahendada küsimus, millised on kulud ja kelle kanda need jäävad. Kuna menetlusaluse isiku kaitsja on juba maakohtule esitatud kaebuses taotlenud väärteoasja lahendamist kirjalikus menetluses, tuli kõik kuludokumendid esitada koos kaebusega. Kuna kaitsja seda teinud ei ole, jätab maakohus kaitsja taotluse õigusabikulude väljamõistmiseks tähelepanuta. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.