4-16-4433/7

KOHTUOTSUS Kohus EESTI VABARIIGI NIMEL Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18.08.2016 Jõhvi kohtumaja Väärteoasja number 4-16-4433 Kohtunik Anne PALMISTE Väärteoasi T.Z väärteoasi Liiklusseaduse §201 lg.1 järgi T.Z sünd. xxx, isikukood xxxxxx Rxxx xxx Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna avariipolitseinik Kaebuse esitaja Kohtuvälise menetleja esindaja Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §120, §132, §134, §135, §155 lg.1 p.1 ja lg.2, §156, §157 ja §158, maakohus OTSUSTAS: Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna avariipolitseinik Rxxx VxxxI 22.05.2016 kiirmenetluse otsus nr.10220152273335 T.Z karistamise osas Liiklusseaduse §201 lg.1 järgi rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 200 (kakssada) eurot – jätta muutmata. Karistusseadustiku §66 lg.2, 3 alusel määrata, et rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 200 (kakssada) eurot kuulub T.Z tasumisele ositi 1 (ühe) aasta jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. T.Z kaebus rahuldada osaliselt. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. 1 Kassatsioon esitatakse kohtuotsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda alates 18.08.2016. on kohtuotsusega Viru Asjaolud ja menetluse varasem käik Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna avariipolitseinik Rxxx Vxx 22.05.2016 kiirmenetluse otsusega nr.10220152273335 määrati T.Z-ile Liiklusseaduse §201 lg.1 järgi karistuseks rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses selle eest, et viimane xxx kilomeetril mootorsõidukit, omamata vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust. Sellega rikkus T.Z Liiklusseaduse §90 lg.1 p.1 sätteid ja pani toime väärteo Liiklusseaduse §201 lg.1 järgi. T.Z esitas 01.06.2016 Viru Maakohtule kaebuse, milles palus kohtuvälise menetleja otsus tühistada rahatrahvi suuruse osas, vähendada mõistetud karistust ja võimaldada tasuda rahatrahv ositi ühe aasta jooksul. Kaebuse kohaselt on menetlusalusele isikule määratud rahatrahv tema ja tema perekonna jaoks liiga range, kuna ta ei tööta ja ei oma legaalset sissetulekut. Kaebuse kohaselt on selle esitaja nõus asja menetlemisega kirjalikus menetluses. Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskond oma 16.08.2016 kirjalikus vastuses nr.3.1-1.1/17212-4 on nõus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses. Oma vastuses märgib kohtuväline menetleja, et määratud rahatrahv vastab toimepandud väärteole ja kaebus ei kuulu rahuldamisele rahatrahvi suuruse muutmise osas. T.Z poolt süüteo toimepanemise ajal oli ta sooritanud juhi teooriaeksami, mille eelduseks on liiklusreeglite ja Liiklusseaduse tundmine. Vaatamata sellele pani ta toime tõsise väärteo. Karistuse määramisel tuleb arvestada asjaoluga, et omamata juhtimisõigust, seadis menetlusalune isik ohtu nii enda kui oma kaasreisija. Selle eest on võimalik määrata karistuseks rahatrahv kuni 200 trahviühikut. Kohtuvälise menetleja arvates vastab määratud rahatrahv toimepandud süüteole. Kohtuväline menetleja on nõus kaebuse taotlusega võimaldada tasuda rahatrahv ositi. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega, leidis, et T.Z kaebus on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §120 lg.1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kirjalikus menetluses ja teha lahendi Väärteomenetluse seadustiku §132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. 2 Käesolevas asjas nähtub menetlusaluse isiku poolt maakohtule esitatud kaebusest, et ta on nõus asja menetlemisega kirjalikus menetluses. Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri 16.08.2016 kirjalikust vastusest nr.3.11.1/17212-4 Viru Maakohtu 08.08.2016 päringule nr.4-16-4433 nähtub, et kohtuväline menetleja on nõus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §123 lg.2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteomenetluse seadustiku §133 on sätestatud kaebuse lahendamisel otsustatavad küsimused. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et menetlusalusele isikule on karistus määratud Liiklusseaduse §201 lg.1 alusel. Liiklusseaduse §201 lg.1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt. Seega on vaja antud väärteoasjas tuvastada, kas menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit ja tal puudus seejuures vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Nagu nähtub 22.05.2016 koostatud kiirmenetluse otsusest nr.10220152273335, on menetlusalune isik rikkunud Liiklusseaduse §90 lg.1 p.1 nõudeid. Liiklusseaduse §90 lg.1 p.1 sätestab, et mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Käesolevas väärteoasjas on tuvastatud, xxxx ja tal ei olnud vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Nimetatud tuvastatud asjaolu üle käesolevas väärteoasjas vaidlust ei ole. Eeltoodu alusel ja hinnates kõiki tõendeid kogumis, leiab maakohus, et menetlusalust isikut oli põhjendatult karistatud Liiklusseaduse §201 lg.1 järgi, kuna ta rikkus Liiklusseaduse §90 lg.1 p.1 sätteid. Nende tuvastatud asjaoludega on kooskõlas ka kaebuse esitaja seisukoht, mille kohaselt on ta sõiduauto juhtimist ilma vastava kategooria juhtimisõiguseta algusest peale tunnistanud ning ei vaidlusta seda ka maakohtule esitatud kaebuses. Maakohus nõustub kiirmenetluse otsuses tooduga ja leiab, et kuna antud väärteoasjas on usaldusväärselt kohtu poolt uuritud tõenditega tõendamist leidnud, et menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit ilma vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta, siis kiirmenetluse otsuse tühistamiseks selles osas alust ei ole. Maakohus leiab, et süüteokoosseis käesolevas väärteoasjas on täidetud, et väärtegu on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta on süüdi. Menetlusaluse isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud. Süüd välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad. Maakohus nõustub siinkohal ka kohtuvälise menetleja kirjalikus vastuses tooduga selles osas, et tegemist on tahtlikult toime 3 pandud tõsise liiklusalase rikkumisega, kuna isik, kellel puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, juhtis siiski sõiduautot, pannes sellega lisaks endale ohtu ka kaasreisija ning teiste kaasliiklejate elu, tervise ja vara. Ülaltoodu alusel tuleb kiirmenetluse otsus rahatrahvi määramise osas jätta muutmata. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi. Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Liiklusseaduse §201 lg.1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut või aresti. Käesolevas väärteoasjas on kiirmenetluse otsusega määratud menetlusalusele isikule väärteo eest karistuseks rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses. Otsuse kohaselt kergendavad ja raskendavad asjaolud puudusid. Kohtupraktika kohaselt määratakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning karistust kergendavate või raskendavate asjaolude ilmnemisel määratakse karistus siis kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või siis keskmist määra ületavana. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule määranud karistuse tunduvalt alla sanktsiooni keskmise määra. Kuna väärteomenetlusega on kindlaks tehtud menetlusaluse isiku süü Liiklusseaduse §201 lg.1 järgi, leiab maakohus, et käesolevas asjas on kohtuväline menetleja karistuse määramisel õigesti hinnanud Karistusseadustiku §56 sätestatud nõudeid, muuhulgas ka rikkumise raskusastet ja juhi isikut. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et Karistusseadustiku §56 ettenähtud eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest – on võimalik saavutada rahatrahvi määramisega ja aresti kohaldamine ei ole põhjendatud. Maakohus leiab, et ka rahatrahvi määr on põhjendatud. Maakohus möönab, et otsuse tegemisel pidanuks kohtuväline menetleja kiirmenetluse otsuses märkima kergendava asjaoluna ka süü tunnistamist. Samas nähtub, et rahatrahvi suuruse määramisel on kohtuväline menetleja seda siiski arvestanud ja määranud rahatrahvi suuruse tunduvalt alla keskmise sanktsiooni määra. Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja muutmata. otsus rahatrahvi suuruse osas jätta Karistusseadustiku §66 lg.2 sätestab, et kohus võib mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi ja lg.3 kohaselt ei tohi ositi tasutava karistuse tähtaeg ületada ühte aastat. Käesolevas väärteoasjas esitatud kaebuse kohaselt taotleb selle esitaja võimalust tasuda rahatrahv ositi ühe aasta jooksul, kuna menetlusaluse isiku näol on tegemist 4 isikuga, kes ei tööta ja kellel puudub legaalne sissetulekuallikas. Menetlusalune isik on 12-nda klassi õpilane. Maakohus leiab, et nimetatud põhjendused on mõjuvad ja võimaldavad maakohtul määrata rahatrahvi tasumise ositi. Nimetatud taotlusele ei ole vastu vaielnud ka kohtuväline menetleja. Eeltoodu alusel kuulub kaebus rahuldamisele osaliselt, s.o. rahatrahvi ositi tasumise võimaldamise osas. Vastuseks kaebuse väitele märgib maakohus, et asjaolu, et menetlusaluse isiku näol on tegemist isikuga, kel puudub legaalne sissetulek, ei anna alust kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahvi vähendamiseks. Maakohus märgib, et pannes toime väärteo, peab menetlusalune isik arvestama karistuse järgnemisega ning karistus ei saa ega tohi olla kindlasti selline, mille kandmist menetlusalune isik ei taju. Karistus peab ilmselgelt menetlusaluse isiku elukorraldust piirama. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 5