Obsah (5)
§ 51§ 17§ 33§ 49§ 2234-17-2650 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26. juuni 2017, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-17-2650 Kohtunik Innokenti Menšikov Menetlusalune isik T
51 lg 1 ja § 51 lg 3 p 3 järgi, kui hakkas eesliikuvast sõidukist mööda sõitma paremalt.
§ 51lg 1 kohaselt eesliikuvast sõidukist tohib juht mööda sõita vasakult.
Kui eesliikuv sõiduk pöörab vasakule või tagasi ja see on selgelt arusaadav, tuleb sellest mööda sõita paremalt. Eessõitav sõiduk Toyota Avensis andis vasakpöördeks suunatulega märku ja hakkas pidurdama, seega oli selgelt arusaadav, et sõiduk pöörab vasakule.
§ 51
lg 3 p 3 enne möödasõidu alustamist peab juht veenduma, et: möödasõit ei ohusta ega takista teisi liiklejaid. Tema oli täiesti veendunud, et möödasõit ei ohusta ega takista teisi liiklejad ning paremal poolel oli piisavalt ruumi möödasõitmiseks. Toyota Avensis juht ei veendunud ootamatu parempöörde sooritamisel manöövri ohutuses, mistõttu sõitis ette temast möödasõidul olevale sõiduautole. Tema tegi endast olenevalt kõik, et saaks ohutult sõidukist mööda sõita võttes võimalikult paremale ja riivas tee ääres olevat hoonet. Seda kinnitavad ka kaebuse esitaja sõiduki jäljed pildil. Peale sõidukite kokkupõrget selgus, et tehes vasakpööret sõitis Toyota juht tõepoolest parklasse (tööle) ja temaga olev naine ka. Toyota juht vabandas ning ütles, et see oli tema süü. Toyota juhi sõnade järgi sai naine tervisekahjustusi kuna turvavöö ei olnud kinnitatud. Hiljem on Toyota juht oma sõnadest loobunud ja andnud teise tunnistuse.
§ 17
lg 5 p 3 sätestab, et mitterööbassõiduki juht peab andma teed vasakule või tagasi pöörates vastutulevale liiklejale ja temast möödasõidul olevale juhile, kui liikluskorraldus ei määra teisiti.
§ 33
lg 2 p 8 sätestab, et juht on kohustatud enne manöövri alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid.
§ 49
lg 1 kohaselt ei tohi juht ohustada ega takistada teisi liiklejaid, vajaduse korral tuleb kasutada teise isiku abi. Võrreldes omavahel
sätteid, mis reguleerivad möödasõitu ja vasakpööret, on näha, et
paneb hoolsuskohustuse nii möödasõitu tegevale kui ka pööret sooritavale juhile. Ohtu liikluses on võimalik vältida, kui mõlemad juhid 2
(2)4-17-2650 täidavad talle pandud hoolsuskohustust. Väärteomenetluses lasub tõenadmiskoormus kohtuvälisel menetlejal. Politsei- ja Piirivalveamet ei kasutanud süü tõendamiseks videosalvestuse. Sündmus oli jäädvustatud Eesti Energia valvekaameras, mille salvestust kaebuse esitaja palus, kuid turvateenistuse juht oli nõus seda esitama ainult Politsei- ja Piirivalveametile. Tõendiks on elektronkiri manusena (Lisa 2). 29.03.07 kuulati teda üle kahtlustatavana. Ülekuulamise käigus selgusid uurija jaoks sündmuse uued faktid: 1) uurijale selgus, et avarii ei toimunud kohas mida ta senini teadis. Ometi oli ta väära teadmise alusel teinud minust juba kahtlustatava. 2) uurijal oli teadmine, et sündmusekoha pildid on tehtud autode siirdamist sõidutee avariikohalt tee äärele. Selle väära teadmise alusel oli teinud temast juba kahtlustatava. 3) uurijal oli olnud võimalus vaadata avarii videosalvestust turvakaamerates. Ülekuulamisel 29.03.17 juhtis kaebuse esitaja tähelepanu videosalvestusele, pöördus uurija Eesti Energia turvateenistuse poole palvega saada avarii videosalvestus, kuid video ei olnud enam saadav kuna 1,5 kuud hiljem oli video juba üle kirjutatud. Vaatamata uute faktide ilmnemisele ei kuulatud uuesti üle teist avariis osalejat ja tunnistajat, mis viitab uurimise ebaobjektiivsusele, uurimine toetud teise poole tunnistustele 1.2 Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kaebus ei kuulu rahuldamisele. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt heidetakse T.T-le ette
§ 223
lg 1 rikkumist, mis seisnes selles, et tema juhtides mootorsõidukit hakkas teostama möödasõidu pärissuunavööndis eessõitvast sõidukist paremalt kui eessõitva sõiduki manööver ei olnud selgelt arusaadav ning veendumata selles, et möödasõit ei ohusta ega takista teisi liiklejaid, mille tulemuseks toimus kokkupõrge mootorsõidukite Honda Accord reg. märgiga xxx ja Toyota Avensis reg. märgiga xxx vahel. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai tervisekahjustusi Toyota sõitja Xxxning said kahjustada mõlemad mootorsõidukid Toyota ja Honda, mille tulemuseks sõidukite omanikele oli tekitatud varaline kahju. Kohtuväline menetleja tutvudes väärteoasja materjalidega leidis, et õigusvastutust välistavad asjaolud puuduvad. Kohtuväline menetleja leiab, et süüteokoosseis käesolevas väärteoasjas on täidetud, et väärtegu on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta on süüdi. Kohtuväline menetleja, tutvudes väärteoasjas kogutud materjalidega jõudis seisukohale, et väärteoprotokoll on koostatud ja üldmenetluse otsus tehtud õigesti. T.T nägi, et tema ees toimub temale arusaamatu eessõitva sõiduki manööverdamine, kuid vaatamata sellele tema otsustas antud sõidukist paremalt mööda sõita, nähes, et eessõitev sõiduk kaldub tee suhtes paremale, kuid jätkas möödasõidu paremalt veendumata oma manöövri ohutuses. Materjalides olevatel fotodel võib näha, et sõidu tee ääres paremal pool asub hoone, seega T.T nähes, et Toyota liigub paremale, kus asub hoone,
§ 51lg 4 –le vastavalt pidi ta katkestama oma möödasõidu, kuid ta ei teinud seda.
1.3 Toimikus kogutud tõendid. Vastavalt kaebuse esitaja taotlusele, millega nõustus ka kohtuväline menetleja, lahendas kohus asja kirjalikus menetluses. Väärteoprotokolli kohaselt (lk 17,18), 06.02.2017 kell 07:40 3
(2)4-17-2650 Elektrijaama tee 59 maja juures, Narva linnas, Ida-Viru maakonnas kaebuse esitaja, juhtides mootorsõidukit hakkas teostama möödasõidu pärissuunavööndis eessõitvast sõidukist paremalt kui eessõitva sõiduki manööver ei olnud selgelt arusaadav ning veendumata selles, et möödasõit ei ohusta ega takista teisi liiklejaid, mille tulemuseks toimus kokkupõrge mootorsõidukite Honda Accord reg. märgiga xxx ja Toyota Avensis reg. märgiga xxx vahel. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai tervisekahjustusi Toyota sõtja Xxxning said kahjustada mõlemad mootorsõidukid Toyota ja Honda, mille tulemuseks sõidukite omanikele oli tekitatud varaline kahju. T.T andis ütlusi protokolli juurde, kus väidab, et Toyota juht pettis teda sellega, et lülitas sisse vasaku pöörde signaali, kuid sõitis hoopis paremale, jättes vasaku pöörde signaali väljalülitamata. Seetõttu toimus liiklusõnnetus. Toyota juht oli kohapeal nõus sellega, et just tema on liiklusõnnetuses süüdi. See asend, mis kujutatud juhtumi skeemil ning pildistatud oli algusest peale, s.o. pärast kokkupõrget nende autod jäid seisma selles asendis ning keegi pole neid liigutanud pärast avariid. Sündmuskoha vaatlusprotokollist (lk 19-26) nähtub, et vaatlus on teostatud 06.02.2017 Elektrijaama tee juures päevasel ajal, selge ilmaga. Vaatluse objektiks on kaks mootorsõiduki Honda Accord 313 BBS ja Toyota Avensis Verso xxx. Mõlemas sõidukid on teepeenral ja osaliselt parkimisalal. Mõlemad on suunatud esiotsaga mõlemad on kahjustatud, mõlemal sõidukil rehvid vastavad nõuetele. Avariis sai tervisekahlustuse sõiduautos Toyota olnud kaasreisija Xxx (pea ja kaela põrutus). Indikaatrovahendi kasutamise protokollidest (lk 29, 30) tuleneb, et mõlemad autojuhid on kained. Narva Haigla väljastatud teatisest liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest (lk 31) nähtub et Xxx trauma on kerge, ta on kaine. Tunnistaja Vassili Xxxi ütlustest (lk 32,33) tuleneb, et 06.02.2017 kella 07.40 ajal ta juhtis Toyota Avensis Versot, reg nr xxx Narvas, Elektrijaama 59 maja juures. Ta lülitas sisse vasaku suunatule, vähendas kiirust, võttis sõidurajal äärmist vasakut asendit, kavatsedes keerata vasakule, kuid nägi, et parklas vasakul vabu kohti ei ole, ta lülitas sisse parema suunatule ning hakkas keerama paremale, kavatsedes parkida paremale. Enne nimetatud manöövreid ta nägi, et taga liikub mingi auto ning kaugus selleni oli suur. Keerates paremale ta juba sõitis teelt välja ning tundis lööki, kuna auto tagant vasaku eriosaga lõi vastu tema auto paremat esiosa. Löögist mõlemad autod keerasid ringi. Kokkupõrke hetkel tema auto liikus valveposti kõrval, kiirus oli umbes 5 km/h. Tema autos tema kõrval oli tema kolleeg Xxx. Neil mõlemal olid kinnitatud turvavööd. Ta ei saanud vigastada, aga Xxx sai kehavigastusi. Tema arvates nimetatud sündmuses on süüdi Honda juht, kes ei jälginud ohutut distantsi. Tunnistaja Xxx ütlustest (lk 36, 37) nähtub, et 06.02.2017 kella 07.40 ajal ta sõitis kaasreisijana juhi kõrval sõiduautos Toyota Avensis Verso, mille autojuhiks oli tema kolleeg Xxx. Vassili kavatses parkida auto valvepääsla kõrvale, tavaliselt laseb Vassili ta välja väravate kõrval valvepääsla juures, seejärel sõidab ära ja pargib auto. Mitrjuk vähendas kiirust, kavatsedes peatuda vätavate kõrval, ta valmistus välja minna, pööras pead, sel hetkel toimus löök, ta lõi pea vastu parema esiukse klaasi ära, mille järel sai kehavigastusi. Avarii hetkel ta oli kinnitatud turvavööga. 2. KOHTU SEISUKOHT 2.1. Olles võtnud arvesse kaebuse esitaja ning kohtuvälise menetleja esindaja seisukohad, uurinud 4
(2)4-17-2650 väärteoasja materjalides kogutud tõendid ning hinnanud neid kogumis, jõudis kohus järeldusele, et T.T tegevus on väärteoprotokollis õigesti kvalifitseeritud ning Liiklusseaduse §223 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemine T.T poolt on tõendamist leidnud. T.T süü on tõendatud väärteoprotokolli, sündmuskoha vaatlusprotokolliga ning samuti tunnistajate Xxxi ja Xxx ütlustega. Kaebuse esitaja väidab, et tema tegi endast olenevalt kõik, et saaks ohutult sõidukist mööda sõita. Selle väitega kohus ei nõustu. Kohus on seisukohal, et tunnistaja Xxxi ütlustega on tuvastatud, et enne seda, kui ta hakkas keerama paremale, ta lülitas sisse parema suunatule. See tähendab, et siis, kui kaebuse esitaja oleks jälginud ohutut distantsi, siis tal oleks piisavalt aega enda sõiduauto peatamiseks või möödasõitu vasakult tegemiseks. Ülaltoodu alusel nõustub kohus kohtuvälise menetleja seisukohaga, et kaebuse esitaja, juhtides mootorsõidukit hakkas teostama möödasõidu pärissuunavööndis eessõitvast sõidukist paremalt kui eessõitva sõiduki manööver ei olnud selgelt arusaadav ning veendumata selles, et möödasõit ei ohusta ega takista teisi liiklejaid, mille tulemuseks toimus kokkupõrge mootorsõidukite vahel, liiklusõnnetuse tagajärjel sai tervisekahjustusi Toyota sõitja Xxx ning said kahjustada mõlemad mootorsõidukid, mille tulemuseks sõidukite omanikele oli tekitatud varaline kahju. Antud tegevus moodustab
§ 223lg 1 ettenähtud väärteo koosseisu.
Samuti ei leidnud kinnitust kaebuse esitaja väide selle kohta, et Toyota juhi sõnade järgi sai naine tervisekahjustusi kuna turvavöö ei olnud kinnitatud. Mõlemad tunnistajad, nii Xxx, kui ka Xxx, kinnitasid, et avarii toimumise ajal neil mõlemal olid kinnitatud turvavööd. Kohus on seisukohal, et ei ole alust arvata, et Xxx ja Xxx andsid valeütlusi. Ei ole tuvastatud, et nendel oleks mingi alus valeütluste andmiseks. Enne ülekuulamist nad mõlemad olid hoiatatud vastutusest valeütluste andmise eest. Ülaltoodu alusel eelistab kohus kohtuotsuse tegemisel just Xxxi ja Xxx ütluseid. Samuti asub kohus seisukohale, et T.T etteheited kohtuvälisele menetlejale on alusetud. Nii, kaebuse esitaja väidab, et tema ülekuulamise käigus selgusid uurija jaoks sündmuse uued faktid:
- uurijale selgus, et avarii ei toimunud kohas mida ta senini teadis. Ometi oli ta väära teadmise alusel teinud temast juba kahtlustatava.
- uurijal oli teadmine, et sündmusekoha pildid on tehtud autode siirdamist sõidutee avariikohalt tee äärele. Selle väära teadmise alusel oli teinud temast juba kahtlustatava. Kohus ei saa nõustuda nende väidetega kuna T.T enda ütluste kohaselt (mis on antud väärteoprotokolli koostamise ajal) nähtub, et see asend, mis kujutatud juhtumi skeemil ning pildistatud oli algusest peale, s.o. pärast kokkupõrget nende autod jäid seisma selles asendis ning keegi pole neid liigutanud pärast avariid. Ka teised asjas kogutud materjalid ei kinnita kaebuse esitaja väidet, et enne sündmuskoha vaatlusprotokolli koostamist oli muudetud autode asend sündmuskohal. Kolmas kaebuse esitaja väide on see, et uurijal oli olnud võimalus vaadata avarii videosalvestust turvakaamerates. Kaebuse esitaja väidab samuti, et 29.03.2017 ülekuulamisel (st protokolli koostamise ajal) juhtis kaebuse esitaja tähelepanu videosalvestusele. Kohus peab vajalikuks 5
(2)4-17-2650 märkida, et protokollis või T.T enda ütlustes videosalvestusest pole sõnagi. Samas, nagu nähtub kaebusest, pöördus kohtuvälise menetleja Eesti Energia turvateenistuse poole palvega saada avarii videosalvestus, kuid video ei olnud enam kättesaadav kuna 1,5 kuud hiljem oli video juba üle kirjutatud. See tähendab, et uurija kohe pärast seda, kui sai teada salvestise olemasolust, tegi kõik temast oleneva, et hankida uus tõend, kuid see osutus võimatuks objektiivsel põhjusel. Ülaltoodu alusel jääb kohtule arusaamatuks, mis põhjusel kaebuse esitaja väidab, et oli vaja kuulata uuesti üle teist avariis osalejat ja tunnistajat. Kohus peab vajalikuks märkida ka seda, et kaebuse esitaja ei taotlenud tunnistajate korduvat ülekuulamist mitte ühtegi korda kogu menetluse kestel. 2.2. Kohus asub seisukohale, et T.T pani antud väärteo toime ettevaatamatusest kergemeelsuse vormis. Vastavalt KarS § 18 lg 2 isik paneb teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. Seega, T.T oma tegevusega on täitnud talle inkrimineeritava teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Vastavalt Liiklusseaduse § 51 lg-le 1, eesliikuvast sõidukist tohib juht mööda sõita vasakult. Kui eesliikuv sõiduk pöörab vasakule või tagasi ja see on selgelt arusaadav, tuleb sellest mööda sõita paremalt. Vastavalt sama paragrahvi lg-le 3 p-le 3, enne möödasõidu alustamist peab juht veenduma, et möödasõit ei ohusta ega takista teisi liiklejaid. Olles rikkunud ülalnimetatud liiklusseaduse sätet, pani T.T toime mootorsõidukijuhi poolt varalise kahju ja ettevaatamatusest tervisekahjustuse tekitamist, st
§223
lg 1 ettenähtud väärteo, mis on karistatav rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Kohtuvälise menetleja poolt oli T.T-le määratud karistuseks rahaline karistus 50 trahviühiku ulatuses, st oluliselt alla selle paragrahvi sanktsiooni keskmise määra. 2.
- Kohus asub seisukohale, et T.T süü pole suur, ta pani väärteo toime ettevaatamatusest, karistust kergendavad või raskendavad asjaolud puuduvad, T.T on varem karistamata. Ülaltoodu alusel asub kohus seisukohale, et kohtuväline menetleja on karistuse määramisel õigesti rakendanud Väärteomenetluse seadustiku ning Liiklusseaduse sätteid. Karistus on määratud sanktsioonide piires ning määratud karistus vastab nii toimepandud väärteo raskusele, kui ka T.T isiksusele. Seetõttu ei kuulu T.T kaebus rahuldamisele. Otsuse tegemisel kohus lähtub eeltoodust ning juhindub V™S § 132 lg 2; § 133; § 134; § 107-
- Innokenti Menšikov Kohtunik 6
(2)