lg 1 järgi Kaebuse esitanud isik L.I, isikukood xxx, elukoht Xxxx, epost xxxx Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 21.09.2017.a otsus väärteoasjas nr. 2315,17,006545 L.I karistamises
lg 1 järgi ja teha uus otsus, millega karistada L.I
Rahatrahv summas 80 eurot kuulub tasumise 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 SEB Pangas, arvele EE932200221023778606 Swedbank pangas, arvele EE403300333416110002 Danske pangas või arvele EE701700017001577198 №rdea pangas. Kohustuslik on märkida viitenumber 10220175147875. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata kassatsiooni korras Riigikohtule, teatades sellest seitsme päeva jooksul Harju Maakohtule arvates otsuse lõpposa kuulutamisest ning esitades advokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse Riigikohtule kolmekümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vaidlustatud otsuse sisu: Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 21.09.2017.a otsuse väärteoasjas nr. 2315,17,006545 kohaselt menetlusalune isik 31.08.2017.a kell 12:00 juhtides mootorsõidukit Laagna tee (Ümera 3 juures) Tallinnas, sõitis reguleeritud ülekäigurajale foori keelava punase tulega. Sellega rikkus L.I
lg 10 ning pani toime
Kaebuse sisu: Kaebuse esitaja leiab, et kohtuväline menetleja on rikkunud menetlusõigust. Protokollist nähtub, et kaebuse esitaja on tunnistanud rikkumist ning palub karistuse vähendamist. KarS § 57 lg 1 p 3 kohaselt on karistuse kergendavaks asjaoluks muuhulgas süü ülestunnistamine. Sisuliselt võib seda avaldust käsitleda ka puhtsüdamliku kahetsusena. Otsuse tegemisel ei ole arvestatud kaebuse esitaja ütlustega toimunu kohta. Kaebuse esitaja juhtis sõidukit, mille järel oli koormaga haagis. Haagises olid puidust kivialused (nn euroalused), mis olid kinnitatud koormarihmaga. Kuna rikkumise toimumise kohas on liikluse piirkiiruseks märgitud 70 km/h, ning foori töötsükkel üleminekul roheliselt tulelt punasele on antud fooris väga lühike ja kiire, siis kaebuse esitaja võttis otsuse äkkpidurduse asemel sõita foorist läbi. Kuna ülekäigu raja äärsed inimesed olid tee äärest, kus sõiduk liikus, piisaval kaugelt, siis foori ületades ei olnud kellegi elu ohus. Äkkpidurduse järel võib aga koorem ja koormatud haagis käituda oluliselt ohtlikumalt. Varasemad rikkumised puuduvad. Otsusest nähtub, et menetleja on otsuse tegemisel märkinud, et kergendavad ega raskendavad asjaolud puuduvad, ülekuulamisel antud selgitusi ei ole arvestatud ning karistus on määratud sanktsiooni keskmises määras. Kaebuse esitaja palub tühistada Politsei- ja Piirivalveameti otsus nr 2315,17,006545 ning vähendada karistusemäära. Kohtuvälise menetleja seisukoht: Kohtuväline menetleja, tutvunud L.I kaebusega ja väärteoasjas materjalidega, asub seisukohale, et alused kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks kaebuses toodud põhjendustel puuduvad. Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebuses toodud seisukohtadega.
lg 10 sätestab, et kui foori või reguleerija märguanne keelab juhil sõita reguleeritavale ülekäigurajale, peab juht seisma jääma stoppjoone või stoppjoonemärgi ees, nende puudumisel ülekäiguraja ees. Kuivõrd menetlusalune isik ei peatunud foori keelava tule süttimisel reguleeritud ülekäigu raja ees, viis ta, alustades reguleeritud ülekäiguraja ületamist foori keelava punase tulega, täide süüteo, milline on väärteokorras karistatav
Kaebuses menetlusalune isik selgitab, et foori töötsükkel roheliselt punasele oli väga lühike ja kiire seega otsustas ta äkkpidurduse asemel sõita foorist läbi, sest vastasel korral oleks koormatud haagis võinud käituda ohtlikult. 2 Kohtuväline menetleja peab oluliseks selgitada, et kuivõrd mootorsõiduk on kõrgendatud ohuallikas, on liiklusohutuse kohapealt selle juht kohustatud tee, ilmastiku ja veose iseärasusi arvestades valima sellise sõidukiiruse, millisega ta suudab sõiduki ootamatu või aimatava takistuse korral ohutult peatada.
lg 1 p 4 kohaselt on foori punane tuli ilma igasuguste eranditeta liikumist keelav tuli. Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebaja väitega, et menetleja on rikkunud menetlusõigust, kuivõrd ei ole karistust kergendava asjaoluna süü tunnistamist samastanud puhtsüdamliku kahetsusega. Kohtuväline menetleja viitab RK lahendile asjas nr 3-1-1-23-96, kus kriminaalkolleegium on asunud seisukohale, et vastutust kergendav asjaolu on süüdlase selline käitumine, mis annab alust järeldada, et ta on oma teoohtlikkusest ja tagajärje kahjulikkusest aru saanud. Käesolevas väärteoasjas ei ole L.I oma teo ohtlikkusest ega sellega kaasneda võivatest tagajärgedest aru saanud, vastupidi ta on asunud õigustama oma käitumist. KarS § 56 sätestatu kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Süü suurust käesoleval juhul mõjutab suuresti tegu, mille isik on toime pannud. Mootorsõiduki juhtimise eest, kui juht eirab temale liikumist keelavat foorituld, karistuse määramisel ei saa ega peagi alati arvestama tagajärjega selles mõttes, et kas konkreetse teo toimepanemisele järgnes raske tagajärg liikluses või mitte. Kuivõrd liiklusseaduses on karistusraamid laia vahemikuga, arvestades alam ja ülemmäära, tuleb karistuse määramisel lähtuda erinevate liiklusalaste rikkumiste taunitavusest ning rikkumise võimalikest tagajärgedest. Sõidukitega Tallinna linnas liiklusõnnetuste ja selles hukkunud ning vigastada saanute arvu seostatakse suures osas keelavate fooritulede eiramisega, mida ilmestavad ka sagedased meediakajastused. Menetlusalusele isikule ei ole määratud ülemäära karm karistus. Rahatrahv
lg 10 nõuete rikkumise eest
lg 1 alusel 25 trahviühiku s.o 100 euro ulatuses vastab isiku süü suurusele ning karistuse üld- ja eripreventiivsetele eesmärkidele, kitsendab mõõdukalt isiku võimalusi heaolu saavutamisel ja aitab mõista toime pandud väärteo olemust ja süü suurust ning
Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetleja poolt ei ole menetluse käigus rikutud väärteomenetlusõigust ja menetlusalusele isikule määratud karistus vastab üleastumise raskusele ning on põhjendatud. Kohtu järeldused: Kohus, tutvunud kaebuse sisu ja menetlusosaliste seisukohtadega ning uurinud antud asjas olevaid materjale, leidis, et L.I kaebus kuulub rahuldamisele ning kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada, teha uus otsus ja karistada L.I rahatrahviga 20 trahviühiku ulatuses. Vastavalt V™S § 123 lg-le 2 kontrollib maakohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, s.o selgitab välja, kas isik on pannud toime teo, mille eest kohtuväline menetleja teda karistas. Seejuures tugineb kohus talle esitatud tõenditele, hindab tõendeid nende kogumis. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku väärtegu on õigesti kvalifitseeritud
Menetlusalune isik ei ole vaidlustanud punase tulega reguleeritud ülekäiguraja ületamist. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. L.I leidis, et talle tuleks määrata kergem karistus. 3 Kohus on seisukohal, et kaebajale mõistetud karistust on võimalik vähendada, küll aga mitte oluliselt alla sanktsiooni keskmist määra. Ehkki kaebaja püüdis selgitada, miks ta otsustas siiski sõita foori keelava punase tulega, hoolimata asjaolust, et
Kohus leiab, et kaebaja väited äkkpidurduse võimaliku vältimise kohta on ennast õigustavad. Kaebaja küll juhtis sõiduautot, mille järel oli koormaga haagis, kuid see ei põhjenda liiklusnõuete eiramist. Kaebaja peab valima sobiva sõidukiiruse lähtuvalt mh ilmastikust, teistest liiklejatest ning oma võimalikust veosest, sh arvestama koormatud haagisega. Kaebajale ei ole ette heidetud foori keelava kollase tulega sõitmist
lg 1 p 3 kohaselt, vaid keelava punasega reguleeritud ülekäigurajale sõitmist.
lg 1 p 3 kohaselt lubab kollane tuli sõidukijuhil peatumiseks ettenähtud kohast edasi tib hetkel, mil juht on ristmikul või ülekäigurajal, tuleb liikumist jätkata. On üldteada, et enne foori punase tule süttimist roheline lubav tuli valgusfooris vilgub, seejärel läheb kollaseks ning viimaks punaseks. Kaebusest nähtub, et Laagna tee Ümera 3 juures asuv foor ei ole kaebajale võõras. Seda enam, kui liiklusolud on tuttavad, tulebki sõidukiiruse valikul arvestada mh valgusfooride eripäradega. Kohus nõustub täielikult kohtuvälise menetleja seisukohaga, et sõidukitega Tallinna linnas liiklusõnnetuste ja selles hukkunud ning vigastada saanute arvu seostatakse suures osas keelavate fooritulede eiramisega, mida ilmestavad ka sagedased meediakajastused. Selline käitumine ei saa olla tolereeritav. Karistuse mõistmise üks eesmärk on ka ära hoida menetlusalust isikut edaspidi toime panemast mistahes liiklusalased ja teisi õigusrikkumisi, seega peab olema karistus proportsionaalne võrreldes rikkumisega. Teiseks karistuse mõistmise eesmärgiks on ühiskonna kaitsmise huvid. Õigusalastesse rikkumistesse ei saa suhtuda kergekäeliselt, kuivõrd selliselt saaks kahjustuda ühiskonna õiglustunne. Kohus leiab, et arvestades kaebaja isikut (varem karistamata), samuti kaebaja poolt väljendatud puhtsüdamlikku kahetsust KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes, tuleb kaebus rahuldada ning teha uus otsus. Põhjendatud on
lg 1 rikkumise eest mõista kaebajale rahaline karistus, mis jääb pisut alla sanktsiooni keskmise määra. Kohus leiab, et kohaseks ja proportsionaalseks karistuseks L.I-le on rahatrahv 20 trahviühiku ulatuses ehk 80 eurot. Rahatrahv tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kohus juhindub Väärteomenetluse seadustiku § 111; §132 p 2; § 133-135. Piret Liivo Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.