Obsah (4)

§ 2612§ 261§ 80§ 238

4-17-6239 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09. jaanuaril 2018. a, Tartu kohtumajas, Kalevi 1 Väärteoasja number 4-17-6239 (2780,17,010039) kirjalikus m

§ 2612

lg 1 järgi rahatrahv 105 trahviühikut, s.o 420 eurot Kaebuse esitaja Kohtuväline menetleja O.H isikukood: XXX, elukoht: XXXX; e-post: XXXX; XXXX Lõuna prefektuur RESOLUTSIOON juhindudes V™S § 120 lg 1 ja § 132 p 2 Tühistada kohtuvälise menetleja Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna patrullitalituse liikluspolitseiniku Mario Kantsi 14.11.2017. a otsus väärteoasjas nr 2780,17,010039 osaliselt, karistuse osas ja teha uus otsus, mis ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Rahuldada O.H kaebus. 2 Mõista väärteoasjas 2780,17,010039 O.H-le

§ 261lg 1 järgi karistuseks rahatrahv 60 (kuuskümmend) trahviühikut, s.o 240 (kakssada nelikümmend) eurot. Kar

S § 66 lg 2 ja 3 alusel määrata rahatrahvi tasumine ositi 3 (kolme) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest tasumisega igakuiselt 80 (kaheksakümmend) eurot kuu

1. kuupäevaks. Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB pank, nr EE932200221023778606 Swedbank, nr EE403300333416110002 Danske Bank või EE701700017001577198 Lumonor Pank. Kohustuslik on märkida viitenumber
2. 1 KarS § 72 lg 1 järgi kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga KarS §-s 69 sätestatud korras. Kohtuotsuse koopia saata O.H-le ja Lõuna prefektuurile V™S §-s 41 sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Eesti Vabariigi Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kohtuvälise menetleja otsus Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna patrullitalituse liikluspolitseiniku Mario Kantsi 2 14.11.
3. a kiirmenetluses tehtud otsusega karistati O.H KarS § 63 lg 1 alusel

§ 261lg 1 ja § 238 järgi rahatrahviga 105 trahviühiku ulatuses, s.o 420 eurot.

Karistus määrati selle eest, et O.H 14.11.2017. a kell 18.36 ajal Alatskivi vallas Tartu maakonnas, Alatskivi-Varnja tee 2 juhtis mootorsõidukit Volvo VH (reg.nr XXX) koos haagisega Bodex (reg.nr XXX), teostas metsamaterjali veosevedu, juht toestades erivedu rikkus eriveoloal nr XXXX ja M™ 04.09.2015 määruse nr 114 § 4 sätestatud eriveo teostamise tingimusi. Autorongi tegelik mass oli 54 850 kg. Lubatud suurim tegelik mass 52 000 kg. Sellega rikkus O.H

§ 80

lg 1 ja 2 nõudeid ja pani toime

§ 2612lg 1 ja § 238 sätestatud väärteod.

Otsuses on märgitud muude tõendite ja andmete lahtris: koopia saatelehest, massimõõteseadme Evodata väljatrükk, menetluslause isiku ülekuulamise protokoll, blankett V™S § 19; massimõõteseadme kasutamise protokoll, eriveoluba nr XXX väljatrükk 1 lehel, väljatrükk sõidumeerikust. Karistust kergendavaks kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kaebuse esitaja taotlus ja põhjendused O.H esitas 27.11.

1. a Tartu Maakohtule kaebuse Lõuna prefektuuri 14.11.
2. a otsuse peale. Kaebuse esitaja vaidlustab otsuse karistuse osas ja leiab, et temale määratud rahatrahv on ebaproportsionaalselt kõrge. Kaebaja peab antud juhtumit kahetsusväärseks. Koorem koosnes kasepaberipuidust. Üldiselt on võimalik silma järgi määrata koorma kaalu, tuginedes varasemale kogemusele. Tegemist oli värske lõikusega ja siis on koorma kaalu raskem hinnata, kuna nad veavad puitu erinevatest ladudest (seega ka erinevad kasvukohad ja sellest tulenev puidu erikaal). Kaebaja palub vähendada karistust, kuna ta ei ole selles ametis veel ka väga pikalt töötanud, aga töö talle meeldib. Määratud trahvisumma on liiga suur, kuna nii auto kui ka haagise teljekoormused ei olnud ületatud ja seega tema hinnangul teede lõhkumist ei esinenud. Trahvisumma moodustab tema igakuisest netosissetulekust üle neljandiku (lisatud tööandja poolne tõend). Ta elab maal ja taastab vana talumaja elamiskohaks, sellega seoses on tal kohustused SEB panga ees, lisaks ka muud rahalised kohustused, millest enamik on samuti seotud sama majaprojektiga. Ta eksis antud juhul koorma kaalu määramisel, kuid ei teinud seda tahtlikult. Samuti ei ületanud tema rikkumine 20% piiri, mida loetakse Maanteeameti poolt raskeks rikkumiseks, mis omakorda kinnitab tõsiasja, et tegemist ei olnud tema poolt tahtliku rikkumisega. Kaebusele on lisatud O.H tööandja OÜ XXX poolt koostatud väljavõte O.H neto töötasust perioodil mai kuni oktoober
3. a ning SEB panga väljavõte O.H pangatehingutest perioodil 01.06.2017 kuni 28.11.2017.a. 2 Kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht Lõuna prefektuur esitas Tartu Maakohtule 27.12.
4. a kirjaliku seisukoha, milles leiab, etO.H kaebus Lõuna prefektuuri 14.11.
5. a otsusele nr 2780,17,010039 tuleb jätta rahuldamata ning otsus muutmata. Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebaja väitega, et värskelt lõigatud puidu puhul on keeruline hinnata selle kaalu. O.H on kohtule esitanud lisadena tõendi, mis annab viite asjaolule, et ta on sarnast tööd teinud vähemalt pool aastat. See on piisav, et tekiksvilumus koormat hinnata. Menetlusalusel isikul on kehtiv samalaadne karistus
6. aasta augusti kuust, mistõttu varasemalt karistatud isikuna ning vähemalt pool aastat sarnast tööd teinud juhina pid temal olema teadmine autorongi võimalikust suuremast massist. Isik pidi endale teadvustama, et tema juhitav autoring võib olla lubatust raskem, kuid kergemeelsusest tuleneva otsusega alustas sõidukiga liiklemist. Eeltoodud olukorras oleks parim lahendus olnud laadida sõiduk selliselt, et see ei saaks ületada lubatud massi piiranguid. Menetlusalune isik on ka ise tunnistanud, et ta on alahinnanud puidu raskust. Tegemist on olukorraga, kus tal on olemas teadmine, et erinev puit omab erinevat kaalu, kuid koorma laadimisel pole sellele tähelepanu pööratud. Tähtsust omab ka asjaolu, et tavaolukorras on sarnase veose suurim lubatud tegelik mass 44000 kg. Käesolevas asjas olevale veosele laieneb eriluba kuni 52 000 kg. Tegemist on olukorraga, kus eriveosega lubatakse ületada tavapärast kehtestatud massi 8000 kg võrra.Seega on menetlusalusele isikule juba antud eriõigus liigelda lubatust raskema autorongiga. Maanteeamet on kergendanud juh ning ettevõtja võimalusi teenuse osutamiseks, kuid selle eelduseks on range ja konkreetn kinnipidamine vastava eriveoloa nõuetest. Tegemist võib olla ettevaatamatusest toime pandud teoga, millele peab paraku järgnema ka vastav karistus. Menetlusalust isikut on
7. a karistatud samalaadse süüteo eest 260 euro suuruse rahatrahviga, mis on tasutud. Asjaolu, et isik uuesti samalaadse süüteo sedavõrd lühikese aja jooksu toime on pannud, annab aimu tema hoiakutest määratavatesse karistustesse ning üldisesse liiklusohutusse. Karistusseadustikust lähtuvalt ei ole samalaadse süüteo toimepanemine lühikese aja jooksul küll raskendav asjaolu, kuid seeläbi saab hinnata tema suhtumist õigusaktide nõuetesse Karistuse määramisel peab juhinduma KarS §
8. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Arvestades ületatud kaalu ning metsamaterjali veoselehest lähtuvat lähte- ja sihtkoha asukohta, mis annavad aimu läbitavast trajektoorist, on menetlusaluse isiku süü keskmises madalam. Menetlusaluse isiku süüd ilmestab ka eeltoodud asjaolu eriveoloaga sätestatud massi ületamise kohta. Vedajale on pädeva ametiasutuse poolt väljastatud teenuse pakkumist lihtsustav luba ning selle tingimuse rikkumine on äärmiselt taunitav. Selline käitumine kahjustab võrdseid konkurentsi tingimusi. Lisaks kaasneb lubatust raskema autorongiga ka alati abstraktne oht üldisele liiklusohutusele. Võttes aluseks asjaolu, et menetlusalusel isikul on kehtiv rahatrahv summas 260 eurot, tuleb asuda seisukohale, et tema liiklusalaste hoiakute mõjutamine väiksema rahatrahviga ei ole võimalik mistõttu on välistatud vaadata mööda süü suurusele vastava karistuse määramisest.

§ 2612

lg 1 karistus 420 eurot on sanktsiooni keskmises määras olev karistus,kuid tuleb arvestada ka asjaolu, et menetlusalust isikut on üritatud mõjutada keskmisest määrast madalama trahviga Seeläbi e suurene küll menetlusaluse isiku süü konkreetse teo toimepanemisel, kuid varasem karistatus annab menetlejale viite võimaliku uue karistuse osas. Süütegude eest määratava karistuse mõte on mõjutada menetlusaluse isiku hoiakuid selliselt, et ta tulevikus samalaadseid süütegusid enam toime ei paneks. Käesoleva süüteo toimepanemisega on O.H andnud signaali, et keskmisest madalama karistusega tema liikluskäitumist mõõta ei saa, mistõttu ei jäänud kohtuvälisel menetleja muud seadusest tulenevat võimalust, kui karistuse määra suurendada. Kiirmenetluse otsuses lähtuvalt ei ole O.H soovinud rahatrahvi tasuda ositi, kuid koh tuväline menetleja peab võimalikuks rahatrahvi täitmisele pööramist lükata edasi kuni 12 kuud. 3 Kohtus tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused Kohus lahendab O.H kaebuse kohtuvälise menetleja 14.11.2017. a otsuse peale kirjalikus menetluses V™S § 120 lg 1 alusel. Mõlemad kohtumenetluse pooled on oma seisukoha avaldanud ega soovi asja arutamist kohtuistungil. V™S § 123 lg 2 järgi maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus, uurinud väärteotoimikusse kogutud tõendeid ja materjale ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et O.H poolt

§ 80

lg 1 ja 2 rikkumine on tõendatud, kuid temale määratud karistust tuleb vähendada ja kaebus tuleb rahuldada.

§ 80

lõikes 1 sätestatu kohaselt ei tohi sõiduki tegelik mass ületada registermassi ja mis tahes telje koormus registriteljekoormust.

§ 80

lõikes 2 sätestatu kohaselt, kui veosega või veoseta sõiduki mis tahes mõõde, mass või teljekoormus ületab kehtestatud suuruse, võib sõidukit liikluses kasutada

§-s 341 kehtestatud korras. Majandus- ja taristuministri 04.09.2015. a määruse nr 114 „Eriveo tingimused ning eriveo teostamise ja erilubade väljaandmise kord ning tee omanikule tekitatud kulutuste hüvitamise, eriloa menetlustasu ja eritasu määrad“ § 4 sätestab eriveo teostamise erandjuhud. § 4 lg 1 kohaselt on erivedu lubatud, kui autorongi tegelik mass ei ületa 52 t.

§ 2612

lg 1 sätestab, et sõiduki, autorongi või masinrongi juhtimise eest, mis ei vasta lubatud mõõtmetele, massile või teljekoormusele või mis muul viisil ohustab tee püsivust või liiklusohutust, samuti sõiduki, autorongi või masinrongi juhi poolt eriveo tingimuste rikkumise eest või sõiduki, autorongi või masinrongi juhtimise eest liiklemiseks suletud teel või liiklemiseks mitteettenähtud teerajatisel karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

§ 238

kohaselt mootorsõiduki- või trammijuhi poolt sõitjate- või veoseveo nõuete rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et 14.11.

1. a kell 18.36 juhtis O.H Tartumaal Alatskivi vallas Alatskivi-Varnja tee 2 mootorsõidukit Volvo VH (reg.nr XXX) koos haagisega Bodex (reg.nr XXX), kui politsei poolt teostatud liiklusjärelevalve käigus teostati O.H juhitud autorongi kaalumist. Massimõõtmise protokolli kohaselt oli autorongi tegelik mass oli 54 850 kg (üle 2850 kg, s.o 5,5%), lubatud suurim kogumass 52 000 kg. Mootorsõiduki Volvo FH haagisega Bodez kaalumisel on kasutatud mitteautomaatkaalusid Evocar 2000 nr 201878, 201879, 201880, 201881, 201884, 201885, 201886, 201887, st kaheksat kaalu. Kohtu hinnangul tõendavad kaebemenetluse kohtule esitatud tõendid, et O.H juhitud autorong on 14.11.
2. a kaalutud pädeva ametiisiku poolt, kaalumine on toimunud kaalude kasutusjuhendi kohaselt ja vastavalt kehtestatud mõõtemetoodikale ning mõõtetulemus on jälgitav ja usaldusväärne. Evocar-2000 kaalude kasutusjuhendi p 1.2 kohaselt on neljateljelise sõiduki kaalumiseks vaja kaheksat kaalu. Olemas on kehtivad kaalude taatlustunnistused. 14.11.
3. a menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli kohaselt andis O.H ütlusi, et ta juhtis Volvot numbriga XXX ja haagist numbriga XXX. Ta vedas kasepaberi koormat. Koorem oli liiga raske, sest materjal on värske. 4 Maanteeameti poolt on väljastatud eriveoluba nr XXX, millest nähtub, et osaühingul XXX on lubatud perioodil 06.03.2017 kuni 05.03.2019.a teostada sõidukiga Volvo FH (XXX) ja haagisega Bodex (XXX) erivedu suur- ja/või raskeveose tegeliku massiga 52 t, s.o 52 000 kg. Vaidlus on selles, kas O.H-le väärteo eest määratud karistus on vastav tema süüle. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Ka väärteomenetluses karistuse määramisel tuleb lähtuda KarS § 56 lg
4. Menetlusalust isikut on karistatud

§ 238ja § 2612 lg 1 eest Kar

S § 63 lg 1 alusel raskema karistuse, s.o

§ 2612

lg 1 rikkumise eest rahatrahviga 105 trahviühikut, mis jääb sanktsiooni keskmise määra lähedale üle keskmise määra. Õige on kohtuvälise menetleja seisukoht selles, et KarS § 15 lg 3 järgi on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatusest toime pandud tegu ning asjaolu, et O.H on teo toime pannud ettevaatamatusest. Riigikohus on mitmetes lahendites selgitanud karistuse mõistmist. 17.05.

1. a Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuses nr 3-1-1-52-13 punktis 19 selgitatakse järgmiselt: „Karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (nt süüdistatava teoeelne ja -järgne käitumine, kannatanu käitumine jms) ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra. Selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. oktoobri
3. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-77-11, p 11). Ka väärteomenetluses karistuse määramisel tuleb lähtuda KarS § 56 lg
4. Riigikohtu 03.04.
5. a otsuses nr 3-1-1-2-06 punktis 9 on see selgelt väljendatud järgmiselt: „Karistuse mõistmisel või määramisel tuleb lähtuda KarS § 56 lg 1 kohaselt isiku süüst ning võimalusest mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvidest. Seega peaks KarS § 57 lg-s 1 nimetamata asjaolu arvestamine kergendava asjaoluna tähendama seda, et see asjaolu on isiku süüd vähendav või näitab, et isiku mõjutamiseks edasistest rikkumistest hoiduma on põhjendatud kergema karistuse kohaldamine.“ Kohus ei nõustu kohtuvälise menetleja seisukohaga selles, et kohaldatud karistus on kooskõlas menetlusaluse isiku süü raskuse ja karistuse eesmärgiga. Hinnates O.H süü suurust talle inkrimineeritud süüteo toimepanemisel, leiab kohus, et teo tehiolud annavad aluse asuda seisukohale, et süüdistatava süü pole sedavõrd suur, et tingiks karistuse mõistmise sanktsiooni keskmise määrast ülespoole. Kohus on teo subjektiivset külge hinnates leidnud, et

§ 80lg 1 ja 2 nõuete rikkumine on toimunud ettevaatamatusest hooletuse vormis.

Menetlusalune isik teostas vedu eriloaga, mille tõttu tal oli õigus vedada tavapärasest raskemat veost. Veoseks oli metsamaterjal, mis laaditakse koormasse metsast, looduses ja kus ei ole materjali kaalumise võimalust. Veose kaalu tuleb hinnata kaudselt hinnates materjali kaalu mahu, s.o kuupmeetri järgi. Arvestades asjaolu, et ülekaalu ulatus on väga väike, ei näinud veose juht ette koorma ülekaalulisust, kuigi ta oleks pidanud seda ette nägema. Veoki juhil puudus teadmine sellest, et tema käitumine võib vastata süüteokoosseisule. Ettevaatamatuse korral on väiksem ka toimepanija teo ebaõigsussisu ja süü suurus. Kohus arvestab samuti seda, et kuigi autorongi kogumass on lubatust suurem 2850 kg võrra, ei olnud tegu märkimisväärse ülekaaluga (5,5%) ning eraldivõetuna veduki ja haagise massi ei 5 ületatud. Märkimisväärne on ka see, et sõiduki teljekoormusi eraldivõetuna ületatud ei olnud. Kohtu hinnangul ei ole kohtuvälise menetleja poolt nimetatud asjaolu, et menetlusaluse isiku tööandjale oli antud eriveoluba, millega on luba sõita autorongiga kogumassiga kuni 52 000 kg ja mitte tavapärase 44 000 kg, antud juhtumi puhul asjakohane, kuivõrd vedu teostav isik ei pea sõitmisel pidama pidevalt meeles, et tema tööandjale on juba maanteeameti poolt nö vastu tuldud eriveoloa väljastamisega. Vedaja peab jälgima vaid seda, et autorongi lubatava kogumassi ülempiiri ei ületataks ning antud juhul oli selleks ülempiiriks 52 000 kg, mida ületati 5,5% võrra. KarS § 56 lg 1 teine lause teeb otsese viite sellele, et karistuse mõistmisel tuleb arvestada sellega, et mõistetav karistus peab mõjutama süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, mistõttu tähendab see üheselt mõistetavalt, et karistuse mõistmisel, s.o nii liigi kui määra kujundamisel evib mõju ka menetlusaluse isiku senine elukäik, sh tema eelnev karistatus – märgitu võimaldab prognoosida määratava või mõistetava karistuse eripreventiivset toimet (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06). Väärteomaterjalide hulgas on menetlusaluse isiku karistusregistri väljavõte (tl 47), 2 millest nähtuvalt on O.H karistatud 22.08.2017. a KarS § 63 lg 1 alusel

§ 238ja § 261 lg 1 järgi rahatrahviga 260 eurot, karistus täidetud 06.09.2017.

a. Karistatus näitab, et O.H on varasemalt samalaadse rikkumise toime pannud, kui iseloomustab isikut õiguskuulekana. Ta on määratud karistuse vabatahtlikult tasunud ole rikkumisega kaasnenud vastutusest kõrvale hoidnud. Rikkumise eest vastutuse võtmisest on alust järeldada, et isik käitub õiguskuulekalt. Tema karistamisel ei ole vajadust arvestada üldpeventiivsete eesmärkidega. Isikut karistusega mõjutades piisab arvestamisest eripreventiivsete eesmärkidega. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Peale eelmärgitu tuleb karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kahtlematult kuulub õiguskorra alla ka teerajatiste püsivus. Kaebaja on oma teoga ohustanud teerajatise püsivust, liikudes autorongiga, mille tegelik mass oli lubatust 2850 kg võrra suurem ja see mass jaguned teljekoormuste vahel, on ohustamise võimalus minimaalne. Kaebuse esitanud isiku väärteoasja materjalidest nähtuvalt kaebuse esitaja teerajatise püsivust ohustada ei soovinud. Seda kinnitab ka kohtuvälise menetleja seisukoht - rikkumine on toimunud ettevaatamatusest. Kohus peab vajalikuks märkida, et alati tuleb kaaluda ka karistamise otstarbekust. Arvestades asjaolu, et O.H pani väärteo toime ettevaatamatusest, on alust karistuse mõistmisel liikuda karistuspiiride keskmisest määrast allapoole, mida kohtuväline menetleja ei ole teinud. Kohtuväline menetleja on leidnud, et menetlusaluse isiku süü ei ole suur, kuid karistuse mõistmisel on jätnud selle arvestamata.

§ 2612

lg 1 näeb ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut, seega on keskmiseks määraks 100 trahviühikut. Kohtuväline menetleja on kõiki asjaolusid arvesse võttes pidanud 2 võimalikuks karistada O.H

§ 261

lg 1 ja § 238 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemise eest rahatrahviga 105 trahviühikut, mis on üle keskmise määra. Tegemist on karistusliigi keskmise määra lähedale jääva karistusmääraga, mis ületab keskmist määra. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus ei vasta menetlusaluse isiku süü suurusele, kuigi arvestatud on muid karistuse määramisel olulisi asjaolusid. Nagu eelpoolmärgitud Riigikohtu otsustes tuleneb, tuleb karistuse mõistmisel või määramisel lähtuda eelkõige süü suurusest. Käesoleval juhul on kohtuväline menetleja leidnud, ei isiku süü ei ole suur, kuid karistuse on määranud keskmisest määrast kõrgemas määras. Arvestades ka asjaolu, et teo toimepanemisel puudus tahtlus ja tegu on toime pandud ettevaatamatuse nõrgemas vormis, hooletusest, on teole vastav karistus alla keskmise määra. Seadus ei kohusta varem samasuguse teo eest karistatud isikut karistama eelmise karistusega võrreldes raskema karistusega. Seetõttu, arvestades menetlusaluse isiku poolt toimepandud teo iseloomu, süü suurust ning teo toimepanemist ettevaatamatusest ja õiguskorra kaitsmise huvisid, on kohus jõudnud järeldusele, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada määratud karistust kergendades, kuna karistusena kohaldatud rahatrahv keskmisest määrast kõrgemas määras, on ülemäära range. Kohus leiab, et süüdlast on võimalik edaspidi mõjutada hoiduma samasugustest tegudest

§ 2612g 1 sätestatud 6 sanktsiooni keskmisest madalamas määras.

Karistuse vähendamine täidab O.H suhtes eripreventiivset eesmärki, hoiab teda edaspidi samasugustest tegudest. Karistuse määramise ja mõistmise aluseks ei süüdlase perekondlik, tööalane ega majanduslik olukord. Seetõttu ei saa karistuse mõistmisel arvestada laenu tagastamise kohustustega. Kuigi kaebuses ei ole otseselt taotlust karistuse ositi tasumiseks, viitavad sellele esitatud tõendid kaebuse esitaja igakuise sissetuleku ja väljaminekute kohta (tl 3 – 30). Karistuse ositi tasumist on pidanud võimalikuks ka kohtuväline menetleja. Kohus leiab, et perekondlikud ja majanduslikud võimalused ei võimalda menetlusalusel isikul rahatrahvi koheselt tasuda. KarS § 66 lg 2 ja 3 alusel määrab kohus karistuse tasumise ositi kolme kuu jooksul võrdsetes osades. Ene Muts kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 7