KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27.11.2017, Rakvere kohtumajas Väärteoasja number 4-17-2513 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Keili Rosar Raiko Paas Kaitsja Väärteoasi E.N kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonna 19.04.2017 kiirmenetluse otsuse nr 10220152744291 peale Kaebuse esitaja E.N, isikukood xxx, elukoht xxxx, varem väärteokorras karistamata Kohtuväline menetleja Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskond, esindaja Ave Uue 27.11.2017, avalikul kohtuistungil Asja läbivaatamise kuupäev Juhindudes VTMS § 132 p1, § 135; § 155, 156, kohus o t s u s t a s: Jätta E.N kaebus rahuldamata. Jätta muutmata kohtuvälise menetleja, Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonna 19.04.2017 kiirmenetluse otsus nr 10220152744291, millega E.N karistati liiklusseaduse § 50 lg 5 p 3 nõuete rikkumise eest liiklusseaduse § 227 lg 2 alusel rahatrahviga 13 trahviühikut, s.o 52,00 eurot. Kohtumenetluse pool võib loobuda kassatsiooniõigusest kohe. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule vandeadvokaadist kaitsja vahendusel Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates 20.12.2017, mil kohtuotsus tervikuna on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsuse 16.01.
- terviktekst on I TUVASTATUD ASJAOLUD menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadavaks tehtud Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseinik Dmitri Dalke 19.04.2017 kiirmenetluse otsusega nr 10220152744291 määrati E.N-ile LS § 227 lg 2 järgi karistuseks rahatrahv 13 trahviühiku ulatuses, s.o 52 eurot selles, et tema 19.04.2017 kell 21.52 Haljala vallas Rakvere-Haljala tee 9.km.-l juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel, kus lubatud suurimaks sõidukiiruseks on 70 km/h, kiirusega 94 +/- 3 km/h, millega ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 21 km/h. 04.05.2017 esitas E.N kaitsja Viru Maakohtule kaebuse, milles taotles viidatud otsuse tühistamist ja väärteoasjas menetluse lõpetamist VTMS § 29 alusel, viidates asjaolule, et väärteo toimepanemise koht ei ole väärteoprotokollis õigesti märgitud. Kohtuvälise menetleja esindaja avaldas seisukoha, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata, kuna väärteoasja on menetletud vastavalt väärteomenetluse seadustikus sätestatule. Menetlusaluse isiku õigusrikkumine on tõendatud ja karistuse määramisel on arvestatud kõiki karistamise kohaldamise aluseid ning määratud karistus on proportsionaalne. Sama seisukohta väljendas kohtuvälise menetleja esindaja ka kaebuse kohtulikul arutamisel. II UURITUD TÕENDID JA KOHTU PÕHJENDUSED VTMS § 123 lg 2 sätestab, et kohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohtuistngil jäi kaitsja esitatud kaebuse juurde seletades, et jääb arusaamatuks see, kus kohas fikseeriti rikkumine tollel õhtul. E.N kinnitas, et ei ole seda rikkumist toime pannud. Tunnistajate ütlustes on vastuolud ning tõendite kogumine on olnud ühekülgne. Põhiküsimuseks on see, mis kilomeetril oli rikkumine toime pandud. E.N seletas kohtuistungil, et tuli 19.04.2017 Tallinnast töölt, Haljala ringil, enne 70 km/h ala lõppu, lükkas püsikiirusehoidja peale. Nägi, et politsei auto hakkab järgi tulema. Politsei pidas kinni ja öeldi, et ületas kiirust. Politseinik hakkas dikteerima, et kirjutaks seletusse seda, et sõitis 70 km/h alas sellise kiirusega. Politseinik ärritus selle peale, kui ütles, et oma sõnadega tuleb ütlused kirja panna mitte seda, mida politsei ütleb. Küsis videopilti, mille peale öeldi, et ei ole, et nemad seda ei kasuta. Küsis kas mõõtevahend on taadeldud, mille peale vastati, et vajalik paber on jaoskonnas. Tookord ei saanud ta sellest asjast aru, et seisis autoga tunduvalt kaugemal. Kiirusemõõturi näitu näidati talle alles peale seda kui protokoll oli koostatud. Sai aru, et 90 km/h alas rikkus piirkiirust. Oli väsinud, kuna oli 12 tundi tööl olnud ja ei viitsinud asjaga tegeleda. Ei süvenenud protokolli teksti, kirjutas alla ja nõustus kiirmenetlusega. Sellise toimimise viisi kohta kohtuistungil selgitusi anda ei osanud. Tunnistaja D. D, kes on Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseinik, seletas kohtuistungil, et 19.04.2017 töötas õhtuses vahetuses koos A. T ja nende tööülesandeks oli kiiruse mõõtmine, milleks valisid koha Rakvere-Haljala maanteel, enne Haljala viadukti, kus on 70 km/h ala. Oli pime aeg. Politseisõiduki parkisid 70 km/h ala mõjupiirkoda, suunaga viadukti poole, paremale poole teel tee äärde kohta, mis ületab kergliiklustee ja suundub põllul olevala alale, kus teedevalitsus hoiab killustikku ja muud sellist. Politseisõidukis on kiiruse mõõtevahend statsionaarselt kinnitatud. Autos on kaks mõõteseadet, ees ja taga. Armatuuril kinnitatud tabloo, mis näitab eest kui ka tagant tuleva auto kiirust. E.N-i juhitud sõiduk lähenes intensiivselt kiirendades Haljala ringi poolt, mis oli kiirusemõõtja tabloolt näha, et numbrid kasvasid, mis kasvasid lubatust suuremaks. Mõjuala oli 70 km/h, kiirus kasvas üle 70 km/h. Fikseeris kiiruseks 94 km/h ja peale lukustamist sõiduk lähenes ja möödus politseisõidukist. Peale kiirust ületanud sõiduki möödumist pööras politseiauto ringi ja sõitsid sellele sõidukile koheselt järgi. Andsid peatumismärguande sinise-punase vilkuriga. Sõiduk peatati 70 km/h alast väljas, s.o kui see oli juba jõudnud 90 km/h alasse. Umbes 200 -300 meetrit jõudis sõiduk sõita. Sõidukis oli kaks isikut, kellest üks oli E.N, kes oli nõus kiirmenetluseotsusega, selgitades, et tuli mujalt, kus kasutas püsikiirusehoidjat ja siis seetõttu ka kiirus kasvas. Oli teadlik, et mingi lõik viaduktil on 70 km/h. Isik kahetses tegu, tunnistas süüd, mida ka trahvi määramisel arvesse võeti, s.o määras väiksema trahvi. Seletas, et kiirmenetluseotsuse teeb vaid siis, kui isik tunnistab oma süüd ja on nõus kiirmenetluseotsusega. Seletas samuti, et karistuse määramisel on oluline kas isikul on olnud kehtivaid või samalaadseid rikkumisi. E.N kehtivaid rikkumisi ei olnud. Kohus uuris dokumentaalseid tõendeid: Kiirusmõõturi kasutamise protokolli, mille kohaselt 19.04.2017 kell 19.20 Haljala vallas Rakvere-Haljala tee 9.km.-l, asulavälisel teel, kus lubatud suurimaks sõidukiiruseks on 70 km/h, juhtis E.N xxxx reg nr xxxx kiirusega 94 +/- 3 km/h, millega ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 21 km/h. Kiirus mõõdetud kiirusmõõturiga Stalker DSR 2X nr DP019599 /tl 17/. Kohtule on esitatud mõõtevahendi Stalker DSR 2X nr DP019599 taatlustunnistus nr TTRS-16/00239 /tl 71/. Maanteeametile tehtud päringust selgub, et riigiteel nr 23 Rakvere-Haljala km 8,0-8,64 suunaga Rakvere poole kehtis 19.04.2017 kell 21.52 suurim lubatud sõidukiirus 70 km/h /tl 27/. Karistusregistri registriteate kohaselt puuduvad E.N kehtivad karistused /tl 19/. Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku ja tunnistajad ning uurinud vahetult asjas kogutud kirjalikke tõendeid ning hinnates neid kogumis, on seisukohal, et E.N kaebus tuleb jätta rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kaebuse esitaja seisukohta, et rikkumise toimepanemise asukoht ei ole selge, ei saa pidada õigeks. Kiirusmõõturi kasutamise protokollist nähtuvalt oli sõiduauto xxxx registreerimismärgiga xxxx sõidusuund Rakvere ning kiiruse mõõtmise kohaks RakvereHaljala tee
- km ja protokolli koostamise kohaks Rakvere-Haljala tee
- km. Tunnistaja D. D ütluste kohaselt oli kiiruse mõõtmise ja rikkumise toimepanemise kohaks Rakvere-Haljala tee 9.km. Tunnistaja sõnul oli politseisõiduk suunaga Haljala poole ning xxxx registreerimismärgiga xxxx kiirus mõõdeti üheksandal kilomeetril, sõiduautol lasti politseisõidukist mööduda ning peale seda sõideti xxxx järele, anti peatumismärguanne ja peatati Rakvere-Haljala tee kaheksandal kilomeetril, kus koostati muuhulgas kiirmenetluse otsus nr
- E.N vastuolulised ütlused, et tema ei saanud täpselt aru millist rikkumist temale ette heidetakse ja et oli väsinud, mistõttu ta ei viitsinud asjaga rohkem tegeleda ning nõustus seetõttu kiirmenetlusega, on kohtu hinnangul ebausaldusväärsed ja ilmselgelt kantud vaid soovist vabaneda vastutusest. Kohtuistungil antud ütlusi, et tema arvates rikkus ta piirkiirust 90 km/h alas, ei saa pidada tõeseks. E.N poolt juhitud sõiduki kiiruseks fikseeriti 94 +-3 km/h, mis tähendab seda, et kui nimetatud kiirus oleks fikseeritud asulavälisel teel, alas kus lubatud suurimaks sõidukiiruseks on 90 km/h, ei oleks olnud põhjust temale rikkumist üldse ette heita. Tema enda poolt kiirmenetluse protokolli koostamisel antud ütlused kinnitavad, et ta sai aru, millist rikkumist temale ette heidetakse ja ta tunnistas oma süüd ning nõustus kiirmenetlusega. Kohtuistungil ei vaidlustanud ta mingil määral tunnistaja ütlusi, mis olid ilmselgelt vastupidised tema enda poolt antud ütlustele ja põhjendas seda vaid nii nimetatud kaitsetaktigaga. Hinnates kogutud tõendeid kogumis, s.o nii tunnistaja D. D ütlusi kui ka kohtule esitatud kirjalikke tõendeid, mis kinnitavad tunnistaja ütlusi, on kohus seisukohal, et on tõendatud, et E.N 19.04.2017 kell 21.52 Haljala vallas Rakvere-Haljala tee 9.km.-l juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel, kus lubatud suurimaks sõidukiiruseks on 70 km/h, kiirusega 94 +/- 3 km/h, millega ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 21 km/h. E.N rikkus LS § 50 lg 5 p 3 nõudeid, pannes seega toime väärteo, milline on õigesti kvalifitseeritud liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi. Kohus ei tuvastanud teo õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus on seisukohal, et E.N rikkus liiklusnõudeid ettevaatamatult. Karistus on määratud selleks pädeva kohtuvälise menetleja, so Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonna poolt, järgides väärteomenetlusõigust. Karistuse mõistmisel on kohtuväline menetleja arvestanud karistuse kohaldamise alustega, milleks KarS § 56 lg 1 kohaselt on isiku süü. Karistuse mõistmisel on arvestatud karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. E.N karistust raskendavad asjaolud KarS § 58 mõttes puuduvad. Kohtuväline menetleja on kiirmenetluse otsuses E.N süüd kergendavaks asjaoluks arvestanud puhtsüdamliku kahetsuse. Liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest, s.o mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Nimetatud väärteo eest mõistis kohtuväline menetleja E.N-ile karistuseks rahatrahvi 13 trahviühiku ulatuses, s.o summas 52,00 eurot., mis on oluliselt alla selle keskmise määra, s.o sisuliselt miinimumile lähedases määras. Kohtuväline menetleja on karistuse mõistmisel võtnud ilmselgelt arvesse asjaolu, et tegemist on ettevaatamatult toimepandud väärteoga. Määratud karistust ei ole alust pidada liigselt karmiks ning seega puudub alus ka trahvi vähendamiseks. Kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on põhjendatud ja proportsionaalne E.N poolt toime pandud väärteoga ning tema süü suurusega ning seda tuleb pidada piisavaks, et mõjutada menetlusalust isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer kohtunik