Vastavalt 22.08.2015 koostatud väärteoprotokollile nr AB1244182 (2317,15,008509) 22.08.2015 kell 04:12 Kajaka tn 33 Tallinnas suunaga Tondi tn juhtis R.V mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris juhi väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,70 mg. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,75 mg/l +/0,05 mg/l. Sellega rikkus R.V LS § 90 lg 1 p 3, § 69 lg 3 nõudeid ning pani toime LS §
Kohtuvälise menetleja esindaja taotles R.V-le karistuseks LS §
Menetlusalune isik tunnistas ennast süüdi, kahetses ja palus karistuseks rahatrahvi, mille tasub ositi. Seletas, et sai juhtimisõiguse alates 17.09.2015.a. Kohtule on esitatud väärteoasjas järgmised tõendid: - Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemuse väljatrükk (22.08.2015), millest nähtuvalt tuvastati 22.08.2015 kell 04:33-04:39 R.V alkoholijoove (lõplik lugem 0,75 mg/l, ± 0,05 mg/l, mõõtetulemus 0,70 mg/l; Dräger Alcotest 7110). - Tunnistaja Mark Lutsevitši ütluste kohaselt olles 22.08.2015 patrulltoimkonnas koos patrullpolitseinik Kristi Raamatuga ja abipolitseinik Mihkel Kasega (Kask) teostasid nad patrulltegevust Tallinnas Nõmme teel, kui ta märkas Nõmme teel liikumas kahte sõidukit, mis liikusid üksteisele väga lähedal ning tagumist sõidukit juhtis noormees, kes nägi uimane välja. Nad pidasid sõiduki VW Vento reg.nr XXX kell 04:12 Kajaka tn 33 juures. Sõiduk liikus Tondi tn suunas. Sõidukit juhtis R.V, kellel puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Juhil tuvastati joove 0,77 mg/l. Tõendusliku alkomeetriga tuvastati juhil joove 0,70 mg/l. R.V juhtis mootorsõidukit juhtimisõiguseta olles ka varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. - Menetlusaluse isiku R.V ütluste kohaselt juhtis ta 22.08.2015 autot reg.nr XXX olles tarvitanud enne alkoholi, samas ei olnud tal juhtimisõigust. - Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsused, mille kohaselt kõrvaldati R.V sõiduki juhtimiselt 22.08.2015, sest ta juhtis sõidukit VW Vento reg.nr XXX, kuigi tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ja oli alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus oli alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta oli joobeseisundis. Samuti kõrvaldati R.V sõiduki juhtimiselt 01.09.2008, sest ta juhtis sõidukit, kuigi tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. - Sõiduki hoiukohta teisaldamise akt; Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest nähtub, et R.V kehtivaid juhilube ei ole. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on R.V 1 kehtiv väärteokaristus ÜTS järgi, kehtivaid kriminaalkaristusi ei ole. Kohus leiab, et eelpool loetletud tõendid langevad omavahel kokku ning R.V süü rikkumistes on tõendatud: ta juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud ja ta juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,75 mg/l, ± 0,05 mg/l. R.V käitumine sisaldab LS §
R.V käitumine oli süüline, ta tegutses tahtlikult. Karistamise aluseks on KarS § 56 kohaselt isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus. Karistuse määramisel arvestab kohus asjaolu, et R.V omab töökohta ja tema varasem liiklusalane rikkumine (2008.a.) on kustunud. Samas arvestab kohus ka süü suurust – R.V alkoholijoove suurust. Kohus leiab, et R.V-le tuleb LS §
lg 2 rikkumiste eest mõista käesoleval juhul põhikaristusena rahatrahv, mis mõjutab teda edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma. Eeltoodud väärtegude puhul tuleb karistuse mõistmisel lähtuda KarS § 63 lg-st 1, sest tegemist on ideaalkogumiga ehk ühe teoga, mis täidab kaks väärteokoosseisu. Sellisel juhul mõistetakse karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KarS § 56, V™S §-de 107 lg 1 p 1, 136-139 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada R.V LS §
S § 63 lg 1 alusel mõista rahatrahv 200 trahviühiku ulatuses, so 800 eurot. KarS § 66 lg.2 kohaselt määrata, et rahatrahvi võib tasuda ositi võrdsetes osades 10 kuu jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt 80 eurot Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE873300333499990003 Danske Bank või EE401700017002872300 №rdea Pank. KrMS § 159 lg 3 alusel makseinfo rahatrahvi tasumiseks tasumiseks lisatakse kohtuotsusele eraldi dokumendina. Rahatrahvi tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega tehakse avalikult teatavaks kohtu kantselei kaudu ja kättesaadavaks e-toimiku süsteemi kaudu koos lahendiga. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse kuulutamise päevast, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtule 7 päeva jooksul kuulutamisest. Karin Olentšenko kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.