← Eesti

4-15-5889/21

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. oktoober
  2. a, Tallinn Väärteoasja number 4-15-5889 Kohtukoosseis Meelika Aava, Ivi Kesküla ja Orvi Tali Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja 19.augusti
  3. a otsus I.R-i väärteoasjas Liiklusseaduse (LS) § 201 lg 2 järgi Apellatsiooni esitaja I.R (ik. xxx) Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Pärnu Maakohtu
  4. augusti
  5. a otsus väärteoasjas nr 4-15-5889 muutmata ja esitatud apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. PPA Lääne prefektuuri Paide politseijaoskonna poolt on
  7. juunil
  8. a koostatud väärteoprotokoll nr 2510,15,001567 selle kohta, et I.R juhtis samal päeval kella 00.54 ajal Järva maakonnas Imavere vallas Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia maantee
  9. kilomeetril mootorsõidukit Ford Torneo reg nr xxx xxx isikuna, kellel puudub vastava mootorsõiduki juhtimise õigus, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Sellega rikkus I.R LS § 90 lg 1 p 3 nõudeid ning väärtegu kvalifitseeriti LS § 201 lg 2 järgi. 1

(4)
  1. Leides, et I.R-i tuleb karistada arestiga, saatis kohtuväline menetleja väärteoasja arutamiseks Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale.
  2. Pärnu Maakohus mõistis I.R-i süüdi LS § 201 lg 2 järgi ning karistas teda 8 päeva pikkuse arestiga.
  3. augusti
  4. a kohtuotsuse resolutsiooni kohaselt kohustas kohus I.R-i ilmuma aresti kandma
  5. septembril
  6. a.
  7. septembri
  8. a põhistatud kohtuotsuse kohaselt märkis kohus, et kohtuotsus pööratakse täitmisele kohtuotsuse jõustumisest. Kohus asus seisukohale, et I.R-i tegevus on õigesti kvalifitseeritud. I.R pani teo toime otsese tahtlusega, puuduvad teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Puuduvad ka karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Karistuse mõistmisel arvestas kohus võimalusega mõjutada isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus märkis, et I.R-i on varem 11-el korral karistatud erinevate väärtegude toimepanemise eest, sealhulgas mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõiguseta isikuna 9-l korral. Seetõttu ei pidanud kohus põhjendatuks ka I.R-ile mõistetava aresti asendamist üldkasuliku tööga. Kohtu arvates on I.R-i karistuseks ainuvõimalik arest, kuid arvestades isikul väikeste laste olemasolu, pidas kohus võimalikuks määrata karistus sanktsiooni keskmisest määrast väiksemas määras.
  9. Pärnu Maakohtu otsuse peale esitas kaebuse I.R, kes palub temale mõistetud arest asendada üldkasuliku tööga, kuna tal on kolm alaealist last.
  10. Kuivõrd apellatsioon oli esitatud puudustega jättis Tallinna Ringkonnakohus
  11. septembri
  12. a määrusega apellatsiooni käiguta ning andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
  13. septembril
  14. a kõrvaldas I.R esialgses apellatsioonis olevad puudused ja selgitas täiendavalt, et ta peab 1,5 aastase pojaga käima vähemalt korra nädalas Tartu haiglas tervisekontrollis. Seoses sellega ei saa ta kodunt nii kaua eemal viibida ning palub jätkuvalt asendada temale mõistetud 8-päevane arest üldkasuliku tööga.
  15. Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuur esitas
  16. oktoobril
  17. a ringkonnakohtule apellatsioonivastuse, milles palub jätta maakohtu otsus väärteoasjas nr 4-15-5889 muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Vastuses märgitakse, et I.R-i ei ole leebemad ega raskemad karistusliigid varasemalt preventiivset mõju avaldanud. Olles varem 11 korda karistatud, teab I.R milline on toimepandud teo ning süüteomenetluse tagajärg. Teda on ka varem juhtimisõiguseta juhtimise eest arestiga karistatud, mis on asendatud üldkasuliku tööga, kuid see ei mõjutanud teda hoiduma uute süütegude toimepanemisest. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  18. Ringkonnakohtu arvates ei anna kaebuses toodud asjaolud alust maakohtu seadusliku ja põhjendatud otsuse tühistamiseks. Käesoleval juhul on maakohus põhjalikult põhjendanud I.R-ile mõistetud karistust ja seda, miks tuleb I.R-i põhikaristusena karistada arestiga ning miks ei ole põhjendatud temale mõistetud karistuse asendamine üldkasuliku tööga. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab, et I.R-i poolt kaebuses välja toodud asjaolud ei ole sellised, mis võiks tingida maakohtu seadusliku ja põhjendatud otsuse tühistamise. Ringkonnakohtu arvates on maakohtu poolt mõistetud karistus vastavuses väärteo raskuse ja menetlusaluse isikuga. 2
(4)I.R ei vaidlusta apellatsioonis sisuliselt karistuse liiki, kuid leiab, et seoses vajadusega käia noorima lapsega arstlikus kontrollis, ei ole tal võimalik nii pikalt kodunt ära olla. Ringkonnakohtu arvates ei ole põhjendatud kaebuse väidete pinnalt asendada aresti üldkasuliku tööga. Maakohus on karistust mõistes juba arvestanud I.R väikeste laste olemasoluga ning seetõttu mõistnud talle aresti alla keskmist määra, kuigi maakohus sedastas, et karistust kergendavad asjaolud puuduvad. I.R-i on varasemalt korduvalt karistatud liiklusalaste süütegude eest. Ka viimati karistati teda 8-päevase arestiga samuti juhilubadeta sõidu eest ning 2013 a. mõistis Viru Maakohus ta süüdi lubadeta sõidu eest määrates talle karistuseks 15-päevase aresti, mille asendas üldkasuliku tööga. I.R ei ole talle varasemalt mõistetud karistustest mingeid järeldusi teinud ning on jätkanud süütegude toimepanemist. Riigikohtu
  1. juuni
  2. a lahendist nr 31-1-58-13 tulenevast seisukohast samalaadseid kuritegusid jätkuvalt toime panevale isikule järjest kergemate karistuste mõistmine ei kaitse õiguskorra huvisid ega mõjuta süüdlast hoiduma õigusrikkumiste toimepanemisest. Arvestades I.R-i järjepidevat lugupidamatut suhtumist õiguskorda, ei ole temale mõistetud karistusena aresti asendamine üldkasuliku tööga põhjendatud, kuivõrd talle ei ole juba varasemalt aresti asendamine üldkasuliku tööga mingit mõju avaldanud. Asjaolu, et I.R peab iganädalaselt väikese lapsega tervisekontrollis käima, ei ole ringkonnakohtu hinnangul selliseks möödapääsmatuks asjaoluks, mis tingiks aresti asendamise. Esiteks, oli I.R väikesed lapsed olemas ka süütegude toimepanemise ajal ning ta oli hästi teadlik tagajärgedest mis õigusrikkumised kaasa võivad tuua. Teiseks, saab 1,5 aastase lapsega tervisekontrollis käia ka keegi teine pereliikmetest. I.R ei ole kaebuses väitnud, et vaid tema on isikuks kes saaks lapsega tervisekontrollis käia. Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et isik on toonud ka rikkumise põhjenduseks laste transportimise. Ta on seadnud enda õigusrikkumisega ohtu oma laste heaolu. Kohtuvälise menetleja apellatsioonivastusest selgub, et I.R on varasemalt põhjustanud ka liiklusõnnetuse. Eeltoodust tuleneb, et isikul on tavaks oma rikkumisi põhjendada laste vajadustega ning ta võib seda teha ka temale mõistetud karistuse kergendamiseks asenduskaristusega. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida ka seda, et süütegude toimepanemine ja nende eest mõistetav karistus ei pea süüdlase jaoks olema mugav, vaid selle teatud määral elukorraldust muutev ja ebamugavust kaasa toov mõju peabki suunama isikut edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma. Seega on I.R-i elukorraldus mõnevõrra raskendatud just tema enda käitumisest tingitult. Nimelt, ongi I.R-i poolt süütegude järjepidev toimepanemine kaasa toonud tema karistamise vajaduse, mis mõnevõrra peabki mõjutama tema igapäevaseid tegemisi ja elukorraldust üldiselt. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Pärnu Maakohtu
  3. augusti
  4. a kohtuotsuse kui seadusliku muutmata ja apellatsiooni rahuldamata.
  5. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et Pärnu Maakohus on kuulutanud kohtuotsuse lõpposa
  6. augustil 2015, mille kohaselt tuleb I.R asuda LS § 201 lg 2 alusel määratud 8 päevast aresti kandma
  7. septembrist
  8. septembril 2015 on kohus avaldanud sama kohtuotsuse tervikteksti, milles on muuhulgas märgitud, et kohtuotsus pööratakse täitmisele kohtuotsuse jõustumisel. Kohtuotsuse terviktekst kannab
  9. septembri kuupäeva. VTMS §-s 2 märgitakse, et kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse 3
(4)erisusi. Seetõttu on võimalik ka väärteomenetluses juhinduda Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahenditest nendes küsimustes, mida väärteomenetluse seadustik otseselt ei reguleeri. Kohus võib vastavalt VTMS § 113 lg-le 2 kuulutada üksnes otsuse resolutiivosa, millele tuleb kohtumenetluse poole soovil lähtuvalt VTMS § 113 lg 4 p-st 3 ja lg-st 6 lisada põhiosa. Riigikohtu kriminaalkolleegium on
  1. oktoobri
  2. a otsuses nr 3-1-2-3-09 märkinud, et seadusandja on kohtute töö hõlbustamiseks ja kohtuotsuste kvaliteedi tõstmiseks näinud ette võimaluse, et kohtuotsuse erinevate osade vormistamisel võivad olla erinevad tähtajad. See aga ei tähenda, et ühes kriminaalasjas tehakse kaks kohtuotsust. Kuna üks ja seesama kohtuotsus võib olla vormistatud kahe erineva dokumendina, siis ei ole välistatud, et nende vormistamisel võivad tekkida vead ja sellest tulenevalt ka erinevused. Vastuolu korral kohtuotsuse erineval ajal vormistatud resolutiivosade vahel tuleb lähtuda sellest resolutiivosast, mis on kuulutatud KrMS § 315 lg 4 kohaselt. Seda põhjusel, et kohtunik teeb sisulise otsustuse kõikide kriminaalasjas tähtsate faktiliste ja juriidiliste asjaolude kohta juba kohtuotsuse resolutiivosa vormistamisel, vastates KrMS §-des 313 või 314 sisalduvatele küsimustele. Kui kohtumenetluse pooled seejärel teatavad, et nad soovivad kasutada apellatsiooniõigust, tuleb kohtul lähtuvalt KrMS § 315 lg-st 8 koostada kohtuotsus tervikuna, s.t lisada eelnevalt juba tehtud otsusele KrMS §-s 312 sätestatu. Seega, vaatamata asjaolule, et käesoleval juhul kannavad kohtuotsused erinevaid kuupäevi ja nende resolutsioonid osaliselt erinevad, ei ole ringkonnakohtu hinnangul siiski tegemist kahe erineva kohtuotsusega. Kuna vastuolu korral kohtuotsuse erineval ajal vormistatud resolutiivosade vahel tuleb lähtuda resolutiivosast, mis on kuulutatud VTMS § 113 lg 2 kohaselt, siis tuleb käesolevas asjas lähtuda
  3. augustil
  4. a koostatud kohtuotsuse resolutiivosast. Seega on
  5. septembril
  6. a koostatud kohtuotsuse tervikteksti resolutiivosa õigustühine ja tuleb jätta tähelepanuta. Tõsi, Pärnu Maakohtu
  7. augusti
  8. a kohtuotsuses on kohustatud I.R-i ilmuma aresti kandmiseks Viljandi arestikambrisse
  9. septembril 2015, s.o ajal, mis on käesolevaks ajaks möödunud. Ringkonnakohus on seisukohal, et sellel asjaolul ei ole käesoleval juhul tähtsust, sest VTMS § 205 lg 2 kohaselt saadab kohtulahendit täitmisele pöörav maakohus vabaduses viibivale süüdlasele määruse, mis ajaks ja millisesse arestimajja ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. VTMS § 201 lg 1 kohaselt pööratakse kohtuotsus täitmisele, kui see on jõustunud ja kui täitmisele pööramist ei ole edasi lükatud vastavalt VTMS §-le
  10. Seega saadab kohtulahendit täitmisele pöörav maakohus I.R-ile määruse aresti kandmise koha ja tähtaja kohta pärast Pärnu Maakohtu
  11. augusti
  12. a kohtuotsuse jõustumist. Meelika Aava /allkirjastatud digitaalselt/ Ivi Kesküla /allkirjastatud digitaalselt/ Orvi Tali /allkirjastatud digitaalselt/ 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.