KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- oktoobril 2015 Jõhvi kohtumajas Väärteoasja number 4-15-8250 Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu, tõlk Riina Palmi Kohtuasi Maksu- ja Tolliameti taotlus M.L-ile asenduskaristuse kohaldamiseks (väärteoasjas 930014000984, rahatrahvi 520 eurot) Võlgnik M.L, isikukood xxx, töökoht xxx, elukoht xxxx RESOLUTSIOON Juhindudes TMS § 201; V™S § 211 lg 1, kohus MÄÄRAS Jätta Maksu- ja Tolliameti taotlus M.L-ile Maksu- ja Tolliameti 23.05.2014 otsusega väärteoasjas nr 930014000984 määratud rahatrahvi summas 520 eurot, asendamiseks, rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse varasem käik Maksu- ja Tolliameti 23.05.2014 otsusega väärteoasjas nr 930014000984 määrati M.L-ile Tolliseaduse § 73 lg 1 järgi karistuseks rahatrahv 130 trahviühiku ulatuses, s.o summas 520 eurot. Otsus jõustus 10.06.
- Trahviotsus on võlgnikule VTMS §70 lg-st 4 tulenevalt loetud kätte toimetatuks 23.05.
- Täitemenetlus on võlgniku M.L-i suhtes alustatud 25.06.
- 23.09.2015 edastas kohtutäitur Kristel Maalman avalduse asenduskaristuse määramiseks kohtuvälisele menetlejale. 1
(3)Võlgnikul on 30.09.2015 seisuga tasumata trahvinõue summas 520 eurot. Maksuhaldur on kontrollinud võlgniku vara olemasolu: võlgnikule kuulub ühisomandis olev korteriomand (registriosa nr xxx) aadressil xxx. Maksuhalduri hinnangul ei ole proportsionaalsuse printsiipi järgides otstarbekas rahuldada sissenõudja nõuet nimetatud kinnisasja realiseerimisega. Lisaks on kõnealune korteriomand võlgniku elukoht. Võlgnikule tehakse väljamakseid käesoleva aasta juulikuust xxx summas xxx eurot, millest ei ole Maksukorralduse seaduse § 131 lg 3 alusel võimalik kinnipidamisi teostada. Võlgniku pangakontod on arestitud alates 14.02.2014, kuid arestimise tulemusena laekumisi rahatrahvi nõude katteks toimunud ei ole. Kohtutäitur Kristel Maalman on kontrollinud võlgniku vara olemasolu 04.08.2014 alustatud täitemenetluse raames ning leidnud 23.09.2015 maksuhaldurile saadetud avalduses, et talle teadaolevatel andmetel puudub võlgnikul vara või ei ole selle väärtus küllaldane, et katta vara realiseerimisega tekkivaid kulusid. Maksu- ja Tolliamet esitas 01.10.2015 Viru Maakohtule avalduse M.L-ile asenduskaristuse määramiseks. Avalduse kohaselt ei tasunud menetlusalune isik M.L rahatrahvi õigeaegselt vabatahtlikult ja maksuhaldur alustas 25.06.2014 täitemenetluse väärteoasjas nr
- Seoses eeltooduga ja juhindudes KarS § 72 ning täitemenetluse seadustiku § 201 lg 1 taotles kohtuväline menetleja otsustada väärteoasjas nr 930014000984 rahatrahvi summas 520 eurot asendamine arestiga. Menetlusalune isik M.L selgitas kohtuistungil, et ta teab, et seaduse alusel on rahatrahvi täitmiseks 4 aastat. Ta palub, et talle oleks see võimalus võimaldatud. Ta pidas läbirääkimise maksuhalduriga ja pakkuski, et ta maksab 50 eurot kuus trahvide tasumiseks, vaatamata sellele, et tal on minimaalne palk. Kokkuleppele ei jõutud. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud käesoleva asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et Maksu- ja Tolliameti 23.05.2014 otsusega väärteoasjas nr 930014000984 määrati M.L-ile Tolliseaduse § 73 lg 1 järgi karistuseks rahatrahv 130 trahviühiku ulatuses, s.o summas 520 eurot. Otsus jõustus 10.06.
- Maksuhalduri ja kohtutäituri avaldusest nähtub, et rahatrahvi sissenõudmine ei ole võimalik. Vastavalt Täitemenetluse seadustiku § 201 lg 1, kui rahatrahvi tervikuna määratud tähtpäevaks ei tasuta või kui osastatud rahatrahvi tasumise tähtaega ei järgita ja rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ning võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teatab kohtutäitur hiljemalt ühe aasta möödumisel rahatrahvi kohtutäituri menetlusse võtmisest, kuid mitte hiljem kui kolme aasta möödumisel väärteootsuse jõustumisest, sissenõudjale täitmise võimatusest. Kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, saadab sissenõudja avalduse rahatrahvi asendamiseks arestiga vastavalt Karistusseadustiku §s 72 sätestatule kohtuotsuse täitmisele pööranud maakohtule. Sissenõudja teatab avalduse esitamisest võlgnikule ja kohtutäiturile 2
(3)Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku § 211 lg 1 teeb maakohus sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga vastavalt Karistusseadustiku §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, vastavalt sama sätte lg 2 arvestatakse rahatrahvi osalise tasumise korral tasutud osa asendusaresti või üldkasuliku töö pikkuse määramisel proportsionaalselt tasutud summa suurusega. Vastavalt Karistusseadustiku § 72 lg 1, kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus rahatrahvi arestiga ja vastavalt sama sätte lg 2 vastab rahatrahvi kümnele trahviühikule üks päev aresti. KarS § 69 lg 1 kohaselt ühele päevale aresti vastab üks tund ÜKTd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi. M.L-ile oli Maksu- ja Tolliameti 23.05.2014 otsusega karistuseks määratud rahatrahv 130 trahviühiku ulatuses, s.o summas 520 eurot. Rahatrahv on kuni käesoleva ajani tasumata. Kohus peab vajalikuks märkida, et kohtuvälise menetleja taotluse esitamine asenduskaristuse kohaldamiseks on ilmselgelt ennatlik. Kohtuvälise menetleja otsus on tehtud 23.05.
- Otsus jõustus 10.06.
- Vastavalt KarS § 82 lg 4 kohaselt aegub rahatrahvi sissenõue, kui seda ei ole sisse nõutud nelja aasta jooksul alates väärteoasjas tehtud otsuse jõustumisest. Nimetatud nõude aegumiseni on veel ligikaudu kolm aastat. Kohus on seisukohal, et nõude täitmine ei ole nii lootusetu nagu avaldaja seda näitab. Isikul on kindel töökoht ja rahatrahvi nõude aegumiseni on aega veel piisavalt (veidi vähem kui kolm aastat). Kuna isikul on kuni nõude aegumiseni veel piisavalt aega rahatrahvi tasumiseks, jätab kohus taotluse asenduskaristuse kohaldamiseks rahuldamata. Kohis tuvastas, et isikul on aeg- ajalt töökohti ja sissetulekuid. Samuti on ta ise nõus maksma riigile igakuiselt 50 eurot trahvide tasumiseks. Kohus leiab, et juhul, kui isikul on minimaalne palk ja vara olemasolu tuvastatud ei ole, on isiku poolt pakutud variant mõistlik. Sellises olukorras ei pea kohus põhjendatuks rahatrahvi asendamist arestiga. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 3
(3)