← Eesti

4-15-8198/12

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 03.november 2015 Jõhvi kohtumajas Väärteoasja number 4-15-8198 Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu Kohtuasi Politse

§ 224lg 2 järgi karistuseks rahatrahv 200 trahviühiku ulatuses, s.o summas 800 eurot. Liiklusseaduse § 224 lg 1

(3)3 p 2 alusel võeti lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3-ks kuuks. Otsus jõustus 21.02.
  1. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 08.02.2013 määrusega lükati rahatrahvi täitmisele pööramine edasi kuni 21.08.
  2. Täitemenetlus nr 095/2013/2828 on võlgniku N.O suhtes algatatud 07.10.
  3. Täitmisteade oli võlgnikule kätte toimetatud 10.11.
  4. Rahatrahv summas 800 eurot on kuni käesoleva ajani tasumata. Täitemenetlus on kohtutäitur Kristel Maalmani menetluses. Kohtutäitur on kontrollinud võlgniku vara olemasolu ning temale teadaolevatel andmetel puudub võlgnikul registrijärgne vallas- ning kinnisvara, millele sissenõuet pöörata või ei ole olemasoleva vara väärtus küllaldane katmaks vara realiseerimisega tekkivaid kulutusi. Võlgnikule kuuluvad pangakontod on arestitud, kuid neil puuduvad piisavad rahalised vahendid. Täitemenetluse seadustiku § 201 lõike 1 teatas kohtutäitur Kristel Maalman 25.08.2015 täiteasjas täitmise võimatusest. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuur esitas 30.09.2015 Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale avalduse N.O-le asenduskaristuse kohaldamiseks väärteoasjas nr 2780,13,
  5. Taotluse kohaselt ei tasunud menetlusalune isik rahatrahvi õigeaegselt vabatahtlikult ja kohtutäitur alustas täitemenetluse väärteoasjas nr 2780,13,000087 mille käigus laekumisi ei olnud. Seisuga 30.09.2015 on rahatrahvi võlgnevusest tasutud 98,15 eurot, rahatrahvi jääk 701,85 eurot. 25.08.2015 teavitas kohtutäitur eelnimetatud rahatrahvi täitmise võimatusest. Seoses eeltooduga ja juhindudes KarS § 72 ning täitemenetluse seadustiku § 201 taotles kohtuväline menetleja otsustada väärteoasjas nr 2780,13,000087 rahatrahvi tasumata osa summas 701,85 eurot asendamine arestiga. Tartu Maakohtu 01.10.2015 määrusega edastati Lõuna Prefektuuri taotlus N.O-le asenduskaristuse kohaldamiseks kohtualluvuse korras Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajale. Kohtumääruse kohaselt on N.O elukoht Ida-Viru maakonnas, mistõttu on kohtu hinnangul menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt kõige otstarbekam antud küsimust arutada süüdlase elukohajärgses maakohtus. Menetlusalune isik N.O selgitas, et maksekorralduse. ta tasub trahvi osadena ja esitas kohtule Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud käesoleva asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse menetlusteenistuse teenistuse vanema Urmas Solovjovi 01.02.2013 üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2780,13,000087 määrati N.

§ 224lg 2 järgi karistuseks rahatrahv 200 trahviühiku ulatuses, s.o summas 800 eurot.

Liiklusseaduse § 224 lg 3 p 2 alusel võeti lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3-ks kuuks. Otsus jõustus 21.02.2013. 2

(3)Jõhvi kohtutäitur Kristel Maalmani 28.05.2015 teatest Id a Prefektuurile nähtub, et rahatrahvi sissenõudmine ei ole võimalik. Maksu- ja Tolliameti maksekohuslaste registri andmetel töötab N.O ettevõttes xx. Vastavalt Täitemenetluse seadustiku § 201 lg 1, kui rahatrahvi tervikuna määratud tähtpäevaks ei tasuta või kui osastatud rahatrahvi tasumise tähtaega ei järgita ja rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ning võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teatab kohtutäitur hiljemalt ühe aasta möödumisel rahatrahvi kohtutäituri menetlusse võtmisest, kuid mitte hiljem kui kolme aasta möödumisel väärteootsuse jõustumisest, sissenõudjale täitmise võimatusest. Kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, saadab sissenõudja avalduse rahatrahvi asendamiseks arestiga vastavalt karistusseadustiku §-s 72 sätestatule kohtuotsuse täitmisele pööranud maakohtule. Sissenõudja teatab avalduse esitamisest võlgnikule ja kohtutäiturile Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku § 211 lg 1 teeb maakohus sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga vastavalt Karistusseadustiku §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, vastavalt sama sätte lg 2 arvestatakse rahatrahvi osalise tasumise korral tasutud osa asendusaresti või üldkasuliku töö pikkuse määramisel proportsionaalselt tasutud summa suurusega. Vastavalt Karistusseadustiku § 72 lg 1, kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus rahatrahvi arestiga ja vastavalt sama sätte lg 2 vastab rahatrahvi kümnele trahviühikule üks päev aresti. KarS § 69 lg 1 kohaselt ühele päevale arestile vastab üks tund ÜKTd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse menetlusteenistuse teenistuse vanema Urmas Solovjovi 01.02.2013 üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2780,13,000087 määrati N.

§ 224lg 2 järgi karistuseks rahatrahv 200 trahviühiku ulatuses, s.o summas 800 eurot.

Politsei- ja Piirivalveameti taotlusest nähtub, et rahatrahvi jääk on 701,85 eurot, so 175 trahviühikut, millele vastab 17 päeva aresti või 17 päeva ÜKT-d. Kohtuistungil esitas süüdlane kohtule maksekorralduse, millest nähtub, et 16.10.2015 maksis süüdlane täiteasjas 095/2013/2828 trahvi tasumiseks 500 eurot, seega rahatrahvi jääk on nüüd 201,85 eurot. Sellest nähtub, et isik tegeleb trahvi täitmisega aktiivselt ja nõude täitmine on täiesti reaalne mõisliku aja jooksul. Isikul on olemas ka töökoht ja sellega sissetulek. Taotlus jäetakse rahuldamata kui põhjendamatu. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.