4-16-3673 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht 11. oktoober 2016. a, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-16-3673 Kohtunik Urmas Reino

§-st 198 tulenevalt lõplik ja ei kuulu edasikaebamisele. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu
2. mai
3. a määrusega jäeti M.E kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 05.04.
4. a otsuse peale väärteoasjas nr 2317,16,000949 M.E karistamises LS § 224 lg 1 järgi mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks

§ 126lg 2 alusel läbi vaatamata.

Kohus põhjendas oma seisukohta alljärgnevalt. Kaebuse kohtulik arutamine määrati 30.05.

1. a kell 09.
2. Kaebuse esitanud isikule saadeti kohtukutse käsipostiga kaebuses märgitud kaebuse esitaja elukoha aadressile XXX Tallinnas ning kaebuse esitaja sai kohtukutse allkirja vastu isiklikult kätte. 30.05.
3. a kell 09.00 kaebuse esitaja kohtuistungile ei ilmunud ega teatanud ka ilmumata jäämise põhjustest. Seejuures ei ole kaebuse esitaja taotlenud ka kaebuse arutamise edasilükkamist. Arvestades eeltoodud asjaolusid leidis kohus, et esitatud kaebus tuleb jätta läbi vaatamata, kuivõrd vastavalt

§ 126

lg 2 sätetele jätab kohus määrusega kaebuse läbi vaatamata kui kaebuse esitanud isik ei ilmu kaebuse arutamisele, kuigi talle on kohtukutse edastatud ning temale on teatatud kohustusest kaebuse kohtulikust arutamisest osa võtta ja kaebuse arutamist ei ole edasi lükatud vastavalt

§ 125sätetele.

Antud juhul on kohus kaebuse esitajale kutse edastanud ja kaebuse esitaja on kutse vastu võtnud ning kaebuse arutamist ei ole

§ 125sätete kohaselt edasi lükatud.

Seega on kaebuse esitaja kohtuistungi ajast ja kohast piisava ajavaruga teadlik ega ole taotlenud kaebuse arutamise edasilükkamist. Kuivõrd kaebuse esitaja ei ilmunud kohtuistungile, leidis kohus, et kaebus tuleb

§ 126lg 2 alusel jätta läbi vaatamata.

1. M.E esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu 30.05.
2. a määrus väärteoasjas nr 4-16-3673, millega jäeti tema kaebus läbi vaatamata. M.E väidab esitatud määruskaebuses, et ta ei saanud ilmuda 30.05.
3. a toimunud kohtuistungile, kuna oli haigestunud. Haigestumisest proovis kohtule teatada telefoni teel, aga ei saanud sekretäri kätte. M.E palub uuendada menetlust ja määrata uus kohtuistungi aeg, millest soovib kindlasti osa võtta. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja seda alljärgneval põhjusel. Maakohus jättis M.E kaebuse läbi vaatamata viitega

§ 126

lg 2.

§ 126

lg 2 kohaselt, kui kaebuse esitanud isik ei ilmu kaebuse arutamisele, kuigi talle saadetud kutses on teatatud kohustusest kaebuse kohtulikust arutamisest osa võtta ja kaebuse arutamist ei ole

§ 125alusel edasi lükatud, jätab kohus kaebuse läbi vaatamata.

Maakohus märkis määruses, et M.E-le edastati kohtukutse istungile ilmumiseks, mille isik ka kätte sai. Vaatamata sellele M.E ei ilmunud istungile ja ei teatanud ka ilmumata jäämise põhjustest. M.E ei ole antud juhul esitatud kaebuses eitanud seda, et kohtukutse talle saadeti, mille ta ka kätte sai ehk et ta oli teadlik kohtuistungi toimumise ajast

1. mail
2. a algusega kell 9.00, kuid määruskaebuses märgitu kohaselt ei saanud ta kohtuistungile ilmuda haigestumise tõttu, millest proovis kohut teavitada ka telefoni teel, kuid ei saanud sekretäri kätte. Kohtuistungi protokollist nähtub, et istungi toimumise ajaks M.E kohtuistungile ei ilmunud ja samuti ei teavitanud ta kohut sellest, et tal ei ole võimalik kohtuistungile ilmuda haigestumise tõttu, samuti ei esitanud ta vastavasisulist arstitõendit. Seega ei esitanud ta enne kohtuistungit ega ka selle toimumise järgselt kohtule mitte mingit informatsiooni või tõendeid selle kohta, et tal oli mõjuv põhjus kohtuistungile mitteilmumiseks, mistõttu maakohtul esines seaduslik alus jätta M.E kaebus läbi vaatamata. Kuivõrd istungi alguseks ei olnud kaebaja istungile ilmunud ja ei olnud kohut teavitanud ka ilmumise võimatusest või mõjuvast põhjusest mitteilmumiseks, siis oli kohtul küllaldane alus arvata, et kaebaja jättis istungile ilmumata ja esines alus

§ 126lgst 2 tulenevalt jätta kaebus läbi vaatamata.

Seda enam, et M.E-le saadetud kohtukutses on märgitud, et mõjuval põhjusel kohtuistungile mitteilmumisest tuleb õigeaegselt teatada, mida aga M.E ei teinud. Seega oleks pidanud ta takistuse ilmnemisest kohtuistungile ilmumiseks kohut õigeaegselt teavitama, mida ta aga ei teinud. Samuti väidab isik, et üritas teavitada kohut telefoni teel, aga ei saanud sekretäri kätte, kuid kutsest nähtuvalt oli võimalik kohut sellest teavitada ka muul moel – elektrooniliselt, sest kahtlemata kohtuistungi toimumise ajal sekretär telefoni teel kättesaadav ei ole ega saagi olla. M.E väited selle kohta, et ta üritas kohtuga ühendust saada ja teavitada mitteilmumisest ja selle põhjustest, on paljasõnalised, kuivõrd materjalidest ei nähtu, et M.E oleks kohtuga ühendust võtnud. Haigestumisest ta õigeaegselt kohut ei teavitanud, kohtuistungi protokollist nähtuvalt mitteilmumise põhjustest isik ei teatanud ja samuti ei esitanud ta väidetava haigestumise kohta arstitõendit, mis oleks võinud kinnitada tema ilmumise võimatust. Seega esines maakohtul seaduslik alus jätta M.E kaebus läbi vaatamata, mistõttu puudub ringkonnakohtul alus seadusliku ja põhjendatud maakohtu määruse tühistamiseks. Märkimist väärib seegi, et M.E-le edastatud kohtukutsest nähtub sedagi, et isikut on teavitatud ka sellest, et ta on kohustatud ilmuma kohtukutses märgitud ajal, ja kui isik ei ilmu kaebuse arutamisele, jätab kohus määrusega kaebuse läbi vaatamata.

§ 42

lg-st 1 tulenevalt, kui isikul ei ole võimalik kutses märgitud ajal menetleja juurde ilmuda, peab ta sellest viivitamata teatama.

§ 42

lg 2 kohaselt on ilmumata jäämise mõjuvad põhjused: väljakutsutu äraolek, mida ei saa käsitada väärteomenetlusest kõrvalehoidumisena; kutse kättesaamise hilinemine; või muu asjaolu, mida menetleja peab mõjuvaks. Käesoleval juhul nähtub, et M.E kohtuistungile ei ilmunud ja mitte ilmumisest ega väidetavast haigestumisest kohut ei teavitanud, samuti ei esitanud oma väidetava haigestumise kohta kohtule arstitõendit ei enne ega ka pärast kohtuistungit, mis ühest küljest muudab tema väited haigestumise ja sellest tingitult kohtuistungile ilmumise takistuse esinemise kohta paljasõnaliseks ja teisest küljest võimaldab jõuda järeldusele, et kohtul esines seaduslik alus jätta isiku kaebus läbi vaatamata. Ringkonnakohtu arvates esines maakohtul käesoleval juhul

§ 126

lg 2 tulenevalt seaduslik alus jätta kaebus läbi vaatamata, sest M.E ei ilmunud kaebuse arutamisele, kuigi talle oli asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud ning talle saadetud kutses oli teatatud kohustusest kaebuse kohtulikust arutamisest osa võtta ja kaebuse arutamist ei olnud ka edasi lükatud, mistõttu maakohus jättis seaduslikult ja põhjendatult määrusega kaebus läbi vaatamata. 4. Eeltoodu alusel ning juhindudes

§-dest 42, 126 lg 2, 194, 196, 198, jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu

1. mai
2. a määruse muutmata ja M.E esitatud määruskaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Urmas Reinola