4-16-7540/5

Väärteoasi nr 4-16-7540 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober
2. a Jõgeva kohtumaja Väärteoasja number 4-16-7540 Kohtunik Raina Pärn Taotlus P.R taotlus 23.11.2015.a tasumiseks Taotluse esitaja P.R (isikukood xxx, e-post). Menetlustoiming Taotluse läbi vaatamata jätmine ja pädevale menetlejale edastamine Politseiotsusega ja Piirivalveameti määratud rahatrahvi ositi RESOLUTSIOON
3. Jätta P.R taotlus läbi vaatamata.
4. Edastada P.R taotlus koos lisadega kohtuvälisele menetlejale seisukoha võtmiseks. Käesolev määrus toimetada kätte P.R-ile ja kohtuvälisele menetlejale ning edastada teadmiseks kohtutäitur Jane Rumjantsevale. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalikult määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Politsei- ja Piirivalveameti 23.11.
5. a otsusega väärteoasjas nr 2510,15,002729 määrati P.R-ile karistuseks rahatrahv 1200 eurot. 01.08.
6. a on kohtutäitur Jane Rumjantseva alustanud täitemenetlust nr 189/2016/
7. 22.09.
8. a kirjutas P.R kohtule, et alates 21.09.
9. a on tema arve arestitud ja sealt võetud 410 eurot. Ta soovib esitada avaldust arve aresti alt vabastamiseks ja maksegraafiku sõlmimiseks. Asi registreeriti kriminaalasjana, kuna P.R suhtes on tehtud Pärnu Maakohtu 23.09.
10. a otsus kriminaalasjas nr 1-15-
11. Kohus edastas P.R-ile selgituskirja ja nõudis täiendavaid dokumente. 17.10.
12. a saabus kohtule P.R kiri, milles P.R viitab täiteasjale nr 189/2016/773, mille raames on kohtutäitur Jane Rumjantseva arestinud pangakonto ja töötasu. P.R kordab soovi maksegraafiku koostamiseks. KOHTU SEISUKOHT
13. Kohus leiab, et P.R taotlus tuleb jätta läbi vaatamata ja edastada seisukoha võtmiseks pädevale asutusele, s.o kohtuvälisele menetlejale.
14. P.R on avaldanud soovi sõlmida maksegraafikut. Täitemenetluse registri andmetel toimub täitemenetlus nr 189/2016/773 Politsei- ja Piirivalveameti 23.11.
15. a otsuse alusel (väärteoasi nr 2510,15,002729). Olukorras, kus täitemenetlust viiakse läbi Politsei- ja Piirivalveameti otsuse alusel, ei saa ositi tasumise võimaldamise üle otsustada kohus. Kohus leiab, et rahatrahvi ositi tasumise taotluse puhul on tegemist kohtuvälise menetleja lahendi täitmisel tekkinud küsimusega VTMS § 212 lg 1 kohaselt. Seda põhjusel, et P.R suhtes on Politsei- ja Piirivalveamet teinud otsuse, millega on määratud rahatrahv, nimetatud otsus on jõustunud ja kohtuvälise menetleja poolt vastavalt VTMS §-le 204 täitmisele pööratud. Eraldi aluseid rahatrahvi tasumise ajatamiseks või pikendamiseks VTMS ette ei näe. Seega tuleb kohaldada VTMS §-s 212 sätestatut. VTMS § 212 lg 1 sätestab, et VTMS
16. peatükis reguleerimata küsimused ning muud kohtuvälise menetleja lahendi või kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendab lahendi teinud kohus või kohtuväline menetleja või lahendit või kohtulahendit täitmisele pööranud kohtuväline menetleja või maakohtu kohtunik oma määrusega menetlusosalisi kohtusse kutsumata kirjalikus menetluses. Seega on P.R taotluse pädevaks lahendajaks VTMS § 212 lg 1 järgi kohtuväline menetleja, kes vastavalt VTMS § 202 lg-le 1 pööras täitmisele P.R suhtes 21.11.
17. a tehtud otsuse väärteoasjas nr 2510,15,
19. Kohus on seisukohal, et vastavalt VTMS §-le 2 on kohtuvälisel menetlejal võimalik taotlust lahendades tugineda analoogia korras KrMS §-le 424, mis sätestab rahalise karistuse tasumise tähtaja pikendamise ja ajatamise alused. Siinjuures ei takista või piira kohtu arvates kohtuvälisel menetlejal analoogia korras KrMS-i vastavale regulatsioonile tuginemast ka asjaolu, et KrMS § 424 annab otsustamise pädevuse sõnaselgelt kohtule. Kohtu hinnangul on oluline, et KrMS § 424 reguleerib rahalise karistuse tasumisega seonduvat ja rahalise karistuse mõistmise pädevus on KarS § 44 lg 1 alusel üksnes kohtul. Seega ei saa ainuüksi KrMS § 424 sõnastusest tuletada, et ka väärteomenetluses rahatrahvi ositi tasumise korra määratlemise pädevus on kohtul. VTMS § 2 kohaselt tuleb KrMS-i kohaldades arvestada väärteomenetluse erisusi. Rahatrahvi määramine on KarS § 47 lg 1 kohaselt nii kohtu kui ka kohtuvälise menetleja pädevuses. Võttes arvesse, et vastavalt VTMS § 212 lg-le 1 on kohtuväline menetleja pädev võtma vastu otsustusi, mis puudutavad kohtuvälise menetleja lahendi täitmisel tekkinud küsimusi (milleks on ka rahatrahvi tasumise määramine osade kaupa), on kohtu arvates kohtuväline menetleja pädev lahendama ka P.R esitatud taotlust, tuginedes sealjuures analoogia korras KrMS § 424 regulatsioonile. Kohtu sellesisulist seisukohta toetab ka asjaolu, et KarS § 66 lg 2 kohaselt on ka kohtuvälisel menetlejal õigus määrata mõjuvatel põhjustel rahatrahvi tasumise ositi. Seega 2 puudub igasugune loogiline põhjus, miks kohtuvälise menetleja pädevuses ei peaks olema rahatrahvi tasumise ositi määramine lahendi täitmise staadiumis.
20. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kohtu pädevuses ei ole otsustada P.R taotlust rahatrahvi ositi tasumiseks, mistõttu tuleb esitatud taotlus jätta läbi vaatamata ja edastada taotlus seisukoha võtmiseks pädevale asutusele, s.o kohtuvälisele menetlejale.
21. Puutuvalt P.R taotlusesse vabastada tema arvelduskonto aresti alt, peab kohus oluliseks selgitada järgmist. Täitemenetlust viib läbi kohtutäitur, sh arestib sissetulekut. Kõik kaebused, mis puudutavad täitemenetlust (ja mitte rahatrahvi ennast), tuleb seega esitada kohtutäiturile. Sellest tulenevalt, kui P.R ei ole rahul kohtutäituri tegevusega tema arveldusarve ja töötasu arestimisel, tuleb esitada kaebus kohtutäiturile. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik 3