4-17-5064/17

Väärteoasi 4-17-5064 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsembril 2017.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kohtukoosseis Kohtunik Piret Liivo Kohtuistungi sekretär Alisa Tõkke Tõlk Natalja Mehh Kaebuse esitanud isik L.O, isikukood xxx, elukoht xxxx, e-post: xxxx. Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja L.O ja tema esindaja ´Anatoli Orlovski. Kohtuväline menetleja – Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseiosakonna esindaja Eduard Blasko. LÕPPOSA Jätta L.O kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseiosakonna 05.09.2017.a. otsusele väärteoasjas nr: 2440,17,002278 tema karistamises LS§ 215 alusel rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata kassatsiooni korras Riigikohtule, teatades sellest seitsme päeva jooksul Harju Maakohtule arvates otsuse lõpposa kuulutamisest ning esitades advokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu kolmekümne päeva jooksul arvates otsuse tutvumiseks kättesaadavusest. Kassatsioonkaebuse teate esitamise korral on kohtuotsus tervikuna menetlusosalistele kättesaadav 03.01.2018.a.
2. Vaidlustatud otsuse sisu: L.O karistati Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse liiklusgrupi vanemliiklusametniku Eduard Blaško 05.09.2017.a otsusega väärteoasjas nr 2440,17,005578 selles, et ta rikkus LS § 131 lg 1; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 artikli 32 lg 3 nõudeid ning teda karistati LS § 215 rikkumise eest rahatrahviga 88 trahviühiku ulatuses, s.o 352 eurot. Otsuse kohaselt L.O juhtis 08.08.2017.a kl 13.24 Vestervalli tn 5, Narva linnas, Ida-Viru maakonnas mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut ning ajavahemikul 07.08.2017 kella 20:47 kuni 08.08.2017.a kella 07:37 vahel oli digitaalse sõidumeeriku ja käigukasti ühendava impulssandurile paigaldatud digitaalse sõidumeeriku tööd häirida võimaldav seade (magnet), mille tulemusel meerik salvestas tegeliku sõiduaja asemel puhkeaega.
3. Kaebuse sisu: Kaebaja vaidlustab tehtud väärteootsuse täies ulatuses, taotleb selle tühistamist ning väärteomenetluse lõpetamist, sest kaebaja teos puuduvad väärteo tunnused. Kaebaja leiab, et politseiniku järeldus s.o. käigukastile oli paigaldatud magnet, on ekslik, kuna rajaneb oletustel. Politsei töötaja, kohapeal visuaalsel vaatlusel (s.o. ilma elektroonilisi vahendeid kasutamata) jõudis järeldusele, et kaebaja teostas mingeid manipulatsioone impulssanduriga. Kaebajale jääb arusaamatuks, milleks oli tal vaja kasutada magnetit. 2016.a. teostati Lätis veoauto käigukasti vahetus s.o. veoautole paigaldati kasutatud käigukast, millel olid kriipsud, mis viisid politseiniku ekslikele järeldustele.
4. Kohtuvälise menetleja seisukoht: Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et menetlusaluse isiku süü õigusrikkumise toimepanemises on tõendatud ning põhjendatud on ka määratud karistuse suurus. Teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud ning isik on teo toimepanemises süüdi. Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et isikule koostatud väärteoprotokoll on koostatud õigesti ning otsust tehes on ametnik tuginenud kokku kogutud tõenditele. Väärteoasja materjalidest nähtub, et kauba laadimiskohast kuni piiripunktini kulub sõidukiga sõites 4 tundi ning see on kõige lühem teekond. Võrreldes vahemaad autojuhikaardil läbituga, kui ka sõidumeeriku andmetega, mis näitavad läbitud vahemaaks 253 km, on näha väga suur erinevus ja seda ligi 60 km. Sellist erinevust läbitud vahemaas ei saa normaalseks pidada. Politseiametnik kontrollib võimalikke eksimusi salvestatud andmetes. Esmalt kontrollitakse, kas sõiduki veoteljel olevad rehvid vastavad nendele mõõtmetele, mis olid sõidukil all sõidumeeriku kalibreerimisel (lisa 1 andmed sõidumeeriku korralisest kalibreerimisest ehk kontrollist). Samuti kontrollitakse, kas sõidumeerik on kontrollitud ja kõik vajalikud ühendused plommitud. Sõidumeeriku ja sõidukiga oli kõik korras ning kontrolli teostav ametnik välistas võimaliku sõidumeeriku eksimise. Juht ei osanud selgitada sedavõrd suurt erinevust läbitud vahemaast. Kulumise jäljed käigukastil oleval liikumisanduril on ilmselged tunnused sellele, et juht on andurile paigaldanud magneti, mis võimaldab sõiduki liikumise ajal salvestada sõidumeerikusse puhkeaega. Sõidumeerikust laeti andmed alla, kasutades 2 selleks vastavat seadet, mis võimaldab ametnikul näha tunduvalt rohkem andmeid, kui on salvestatud juhikaardil. Kasutati elektroonilist seadet, et veenduda selles, et sõidumeerik on nõuetekohaselt ja tähtajaliselt kontrollitud ning võrreldi juhikaardil olevaid andmeid tegelikkusega. Kohtuvälise menetleja esindaja leiab, et kindlasti vajab selgitust, miks kasutatakse sõidumeeriku tööd häirivaid seadmeid. Menetlusalusele isikule heidetakse ette, et ajavahemikul 07.08.2017 kella 20.47 kuni 08.08.2017 kella 07.37 vahel kasutas juht magnetit, mis võimaldas sõiduki liikumise ajal salvestada tegeliku liiklumise ajal puhkeaega. Juhil oli lubatud lühendada oma ööpäevast puhkeaega erandina 9 tunnini, mis tähendab seda, et katkematu puhkeaeg ühes ööpäevas peab olema vähemalt 9 tundi. Tavapäraselt peab see puhkepaus olema vähemalt 11 tundi. 07.08.2017 tahhograafi andmete aruandest nähtub, et juht tol päeval alustas oma tööpäeva kell 06:13 Soomes, seega algas juhi jaoks 24 tunnine tsükkel ehk tööpäev, mille jooksul peab olema vähemalt 9 tunnine katkematu puhkeaeg. Juht sõitis oma kauba laadimiskohta ning kell 16:24 alustas sõitu laadimiskohast (Priozersk, Leningradi oblast) Narva piiripunkti suunas. Antud vahemaa pikkuseks on 317 kilomeetrit. Kella 20:47-ks oli juht läbinud 253,2 kilomeetrit ning tööpäeva pikkus oli lõppemas. Kui juht oleks jätkanud sõitu veel 63 puuduolevat kilomeetrit, ei oleks mitte kuidagi tulnud 08.08.2017 kella 06:13ks katkematut 9 tunnist puhkeaega. Selleks, et varjata juhikaardil rikkumist, kasutataksegi sõidumeeriku tööd häirida võimaldavaid seadmeid ning et seeläbi pääseda karistusest. Käigukasti vahetamisel pidi toimuma uus kontroll anduri ja sõidumeeriku vahel. Fakti, et anduris ei saanud viga tekkida, kinnitab väljavõte sõidumeerikust, kus on selgelt näha, et andurit kalibreeriti sõidumeerikuga 18.08.2016 kell 12:41 (Lisa 1 Tahhograafi andmete aruanne lehekülg 3) Läti töökojas UAB SIAULIU SKUBA. Kui vahetati käigukasti
5. aastal, siis on arusaamatu, miks anduril on kulumisjäljed ja muudel osadel need puuduvad. Nii plommil kui mujal mutritel. Käigukastil olevat andurit ei saa vahetada sellisel viisil, et plommi ei rikuta. Kui käigukasti vahetati 2016 aastal ning 18.08.2016 teostati Lätis ka sõidumeeriku kalibreerimist, paigaldati seal ka uus plomm liikumisandurile. Kaitsja seisukoht selles osas, et käigukasti vahetamisel võisid tekkida andurile kriipsud ehk kulumisjälg ning see on siiani hästi näha, kuid samas muud detailid on aasta jooksul ühtlaselt mustusega kaetud. Selline väide ei ole usaldusväärne. Kontrolli teostav ametnik kontrollis käigukastil olevat liikumisandurit ning tegi sellest ka foto. Ning fotolt on selgelt näha, et liikumisanduril on ainult ühes kohas värsked kulumisjäljed. Anduril olev kulumisjälg viitab otseselt asjaolule, et sinna oli paigaldatud magnet, mis peale panemisel ja maha võtmisel antud kulumisjälje ka tekitas. Eeltoodule tuginedes kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et menetlusaluse isiku süü on tõendatud, rikutud ei ole menetlusõiguse- ega materiaalõiguse norme. Menetlusalusele isikule määratud karistus on põhjendatud ning see vastab toimepandud teo raskusastmele. Ülaltoodut arvesse võttes ning juhindudes V™S § 120 lg 1 ja § 132 p 1 palume kohtuvälise menetleja otsus jätta muutmata ja kaebus rahuldamata.
6. Kohtuistungil kohus tuvastas: Kohtuistungil jäid kaebaja ja tema kaitsja kaebuses avaldatud seisukohale. Kaebaja leiab, et kohtuvälise menetleja tehtud otsus on rajatud oletustele, et menetlusalune isik kasutas sõidumeerikul magnetit. Väärtegu pole tõendatud, magneti kasutamiseks puudus vajadus. 3 Kaebaja selgitas kohtuistungil, et talle heideti ette seda, et tal jääb kilomeetreid puudu selle koha vahel, mis on märgitud kauba saatelehel kuni selle kohani, kus teda kontrolliti. Auto käigukasti on remonditud ning samuti autot kontrolliti Soomes – soome politsei kriimustab andurit, puhastades seda eelnevalt mingi harjaga, et panevad mingi puru n-ö laastudest anduri peale. Selleks, et jõuda piirini, oli aega piisavalt. Üldine aeg hakkas jõudma lõpu poole. Spidomeeter näitab kiirust valesti, see orienteerub rehvi pöörete järgi, ning kuna spidomeeter näitab kiirust valesti, siis ühtlasi on ka kilometraaž vale. Kaebaja plaanis ööbida piiril ning pärast piiri ületada. Kohtuväline menetleja oli oma seisukohal, et vahemaa Venemaalt koorma laadimiskohast kuni Narva piiripunktini peaks olema 317-320 km, kuid menetlusaluse isiku juhikaardile kontrollimise hetkel oli salvestatud 253 km. Seega nimetatud kilometraaž erineb 63km võrra. Lisaks oli käigukast kriibitud. Sõidumeerikut kalibreeritakse koos anduriga. Kõik plommid ning ühendused on terved, sõidumeeriku üks külg on tolmuvaba. Need asjaolud viitavad sellele, et menetlusalune isik paigaldas andurile magneti, mis nullib spidomeetri ära. See näitab, et isik puhkab, kuigi tegelikult liigub. Magneti paigaldamise vajadusele viitas see, et menetlusaluse isiku üldine tööaeg 15 tundi hakkas lõppema. Viieteistkümnest tunnist tohib sõita 10 h ning minimaalselt võib puhata 9 tundi, mis peab olema katkematu. Kui ta oleks edasi sõitnud, siis ei tuleks kokku minimaalset seaduses ettenähtud puhkeaega. Menetlusalune isik saaks arvutuste kohaselt puhata 8 tundi, mis on aga rikkumine. Menetlusalune isik ei oleks jõudnud piiripunkti, vaid tööaeg oleks enne läbi saanud, seepärast oli vajalik varjata oma tegelikku tööaega. Selliste seadmete kasutamine on aina levinum, ning tegemist on ohtliku rikkumisega, sest juht pole puhanud. On arusaamatu, miks peaks Soomes raskeveokeid kontrollides keegi andurit hõõruma ning katma mingi metallpuruga või millegagi. Oluline on see, et plomm on terve ning poleks rikutud. Juhil on lihtsam panna magnetit sõidumeerikule ühele ja samale kohale. Antud juhul sellele viitab ka jälg (väärteotoimikus olev foto), muidu oleks kõik ühtlaselt porised. Ei ole loogiline, et sõites 300 km auklikel teedel, on andur puhas ühest kohast. Kuivõrd andur on ühendatud käigukastiga ning see asub rekka taga, kuhu viskub pori, on absurdne väita, et sõidumeerik on puhas vaid ühest kohast.
7. Kohtu järeldused: Kohus, tutvunud kaebuse sisu ja menetlusosaliste seisukohtadega ning uurinud antud asjas olevaid materjale, leidis, et L.O kaebus ei kuulu rahuldamisele, kohtuvälise menetleja otsus ja määratud rahatrahv tuleb jätta muutmata, ning seda alljärgnevatel asjaoludel. Vastavalt V™S § 123 lg-le 2 kontrollib maakohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, s.o selgitab välja, kas isik on pannud toime teo, mille eest kohtuväline menetleja teda karistas. Seejuures tugineb kohus talle esitatud tõenditele, hindab tõendeid nende kogumis. Kaebuse lahendamiseks selgitab kohus välja V™S § 133 sätestatud küsimused. Ühtlasi kontrollib kohus, kas kohtuväline menetleja on järginud väärteomenetlusõigust V™S § 133 p 6 kohaselt. Kaebaja on seisukohal, et ta pole väärtegu toime pannud ning see on tõendamata. Kohus sellise käsitlusega ei nõustu ning leiab, et L.O poolt toime pandud väärtegu, mis on kvalifitseeritud LS § 215 järgi, on tõendamist leidnud. Oma seisukohta põhjendab kohus järgnevalt. Liiklusseaduse §131 lg 1 sätestab, et mootorsõidukijuhi sõidu- ja puhkeaja arvestus toimub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 kohase analoogsõidumeeriku 4 salvestuslehtede või sama määruse kohase digitaalse andmesalvestusega sõidumeeriku (edaspidi digitaalne sõidumeerik) korral mällu salvestatud andmete järgi. Viidatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 165/2014 artikkel 32 sätestab sõidumeeriku nõuetekohase kasutamise, ning sama artikli lõike 3 salvestuslehele kantud andmete või sõidumeerikule või juhikaardile salvestatud andmete või sõidumeerikust välja trükitud andmete võltsimine, varjamine, esitamise takistamine või hävitamine on keelatud. Keelatud on ka sõidumeeriku, salvestuslehe või juhikaardi mis tahes manipuleerimine, mille tulemus võiks olla andmete ja/või prinditud andmete võltsimine, esitamise takistamine või hävitamine. Ühtegi sellisel eesmärgil kasutatavat seadet ei tohi sõidukis olla. Liiklusseaduse § 215 näeb ette vastutuse sõidumeeriku tööd häirida võimaldava seadme kasutamise ja selliselt varustatud mootorsõiduki juhtimise eest – ning karistamise rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Menetlusalusele isikule heideti ette, et ta 08.08.2017.a kl 13.24 Vestervalli 5 Narvas, s.o tema kinnipidamise ajal – juhtis mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut ning ajavahemikul 07.08.2017 kella 20:47 kuni 08.08.2017 kella 07.37 vahel oli digitaalse sõidumeerik ja käigukasti ühendava impulssandurile paigaldatud digitaalse sõidumeeriku tööd häirida võimaldav seade (magnet), mille tulemusel meerik salvestas tegeliku sõiduaja asemel puhkeaega. Juhil on lubatud lühendada oma ööpäevast puhkeaega erandina 9 tunnini, mis tähendab seda, et katkematu puhkeaeg ühes ööpäevas peab olema vähemalt 9 tundi. Tavapäraselt peab puhkepaus olema vähemalt 11 tundi. Kohtule esitatud 07.08.2017 tahhograafi andmete aruandest nähtub, et menetlusalune isik alustas 07.08.2017 oma tööpäeva kell 06:13 Soomes (tahhograafi andmete aruanne, igapäevased tegevused, toimingu nimistu jrk 2). Seega sel hetkel algas juhi jaoks 24-tunnine tsükkel ehk tööpäev, mille jooksul vastavalt peab olema vähemalt 9-tunnine katkematu puhkeaeg. Juht sõitis oma kauba laadimiskohta ning kell 16:24 alustas sõitu laadimiskohast (Priozersk, Leningradi oblast) Narva piiripunkti suunas (sama aruanne, toimingu nimistu jrk 22). Antud vahemaa pikkuseks on 317 kilomeetrit. Kella 20:47-ks oli juht läbinud 253,2 kilomeetrit ning tööpäeva pikkus oli lõppemas (sama aruanne, toimingu nimistu jrk 22 kuni jrk 24). Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et kui juht oleks jätkanud sõitu veel 63 puuduolevat kilomeetrit Narva piiripunktini, ei oleks mitte kuidagi tulnud täis 08.08.2017 kella 06:13ks katkematut 9-tunnist puhkeaega. Kohtuistungil ei osanud menetlusalune isik loogiliselt selgitada, miks erineb juhikaardile politsei poolt kontrollimise hetkel salvestatud 253 km veose algkoha (Priozersk, Venamaa) ja lõppsihtpunkti – Narva piiripunkt – vaheline tegelik kilometraaž (vahemaa GoogleMaps’i andmetel 317-320 km, toimikumaterjalide hulka lisatud väljatrükk kaardist) 63 km võrra. L.O püüdis väita, et auto spidomeeter näitab kiirust valesti, see orienteerub rehvi pöörete järgi, ning kuna spidomeeter näitab kiirust valesti, siis ühtlasi on ka kilometraaž vale. Selline väide ei ole eluliselt usutav just seetõttu, et sõltumata auto liikumiskiirusest on vahemaa kahe punkti vahel ikkagi sama, erinev on vaid sõiduks kuluv aeg. Vahemaa ei saa väheneda seetõttu, et spidomeeter näitab liikumiskiirust tegelikust erinevalt. Samas ei osanud menetlusalune isik ka usutavalt selgitada kohtule, miks on tema poolt kasutatud veduki MAN TGA 18.440 4x2 BLS reg.nr 590MKO digitaalse sõidumeerikut ja käigukasti ühendava impulssanduril näha ühte puhast kohta, kui kogu ülejäänud autoosa on porine (toimikumaterjalides olev foto). Kohtu hinnangul on menetlusaluse isiku väited Soome politsei poolt anduri hõõrumisest selle kontrollimisel metallharja/puruga arusaamatud. Kohtuvälise menetleja esindaja selgitas, et selliseks tegevuseks puudub igasugune vajadus. 5 Kohus, analüüsides tõendeid, nõustub kohtuvälise menetleja käsitlusega. Menetlusaluse isiku ütlused on aga ennast õigustavad ning kantud soovist pääseda vastutusest ning karistusest. Asjaolu üle, et menetlusaluse isiku kasutuses olev veoauto on käinud remondis ning sellel on vahetatud käigukast, ei ole vaidlust. Nimetatut on kinnitanud ka tunnistaja Xxxx kohtuistungil, muus osas tuleb tema ütlused jätta kõrvale, sest need ei oma asjas tähtsust. Nagu kohtuvälise menetleja esindaja selgitas kohtus, pidi käigukasti vahetamisel toimuma uus kontroll anduri ja sõidumeeriku vahel. Samuti on kohtuvälise menetleja esitanud kohtule koos kirjalike seisukohtadega tahhograafi andmete aruanne, välja trükitud 10.10.2017, mille leheküljelt 3 nähtub, et andurit kalibreeriti sõidumeerikuga 18.08.2016 kell 12:41 Läti töökojas UAB SIAULIU SKUBA. Käigukastil olevat andurit ei saa vahetada sellisel viisil, et plommi ei rikuta. Kui käigukasti vahetati 2016.aastal ning 18.08.2016 teostati Lätis ka sõidumeeriku kalibreerimist, paigaldati seal ka uus plomm liikumisandurile. Küll aga ei ole kohtule usutav kaebaja ega tema kaitsja väide, et käigukasti vahetamisel võisid tekkida andurile kulumisjäljed ehk kriipsud ning seda on siiani hästi näha, samas on aga muud detailid aasta jooksul ühtlaselt mustusega kaetud. Kaitsja püüdis ka istungil tõstatada võimaliku variandi, et sõidumeeriku anduris on viga. Sellise vea esinemise võimalikkuse on kohtuväline menetleja välistanud, kontrollides eelnevalt käigukastil olevat liikumisandurit, ning ühendusi ja plomme. Need vastasid nõuetele. Kui kasutada Google’i otsingumootoris märksõnu „sõidumeerikul magneti kasutamine“, tuleb välja hulgaliselt artikleid, milles muuhulgas on käsitletud veoki- ja bussijuhtide poolt töö- ja puhkeaega arvestavate sõidumeerikutega manipuleerimist, milleks kasutatakse nii võõraid juhikaarte kui ka näiteks magneteid, mis segavad sõidumeeriku tööd (nt artiklid kättesaadavad arvutivõrgus http://pr.pohjarannik.ee/?p=13164 ja http://maaleht.delfi.ee/news/eestielu/arhiiv/veokijuhtide-trikid-karmis-turukonkurentsismagnetid-ja-valed-soidumeerikud?id=70576169 ). Magnet, mis pannakse käigukasti juurde, ajab sõidumeeriku segadusse – kuigi auto sõidab, salvestab aparaat puhkeaega. Ühtlasi ilmneb artiklitest, et ka näiteks Vene-Eesti piiriületus võtab veoautojuhil aega tunde ning on väsitav (artikkel kättesaadav arvutivõrgus https://www.err.ee/507608/too-japuhkeajast-ei-pea-sageli-kinni-nii-eesti-kui-valismaa-veokijuhid ). Kohus leiab, et eelnevale tuginedes on L.O süü talle etteheidetud väärteo toimepanemises tõendatud, tema tegu on kvalifitseeritav LS §215 ettenähtud väärteona. Asja arutamise käigus ei ole kohus tuvastanud väärteomenetlusõiguse olulist rikkumist kohtuvälise menetleja poolt ning kohtu hinnangul on menetlusaluse isiku tegu õigesti kvalifitseeritud. Sõidumeerikutega manipuleerimine on kohtu hinnangul väga vastutustundetu ja lubamatu käitumine arvestades kehtestatud nõudeid töö- ja puhkeajale ning üldist liiklusohutust. Selliste manipulatsioonide kasutamine toobki teedele autojuhid, kes on üleväsinud ja seega liikluses ohtlikud nii iseendale kui ka teistele liiklejatele. Asjaolu, et üleväsinud juhid on liikluses suureks ohuks, on üldteada.
8. aastal valminud internetis kättesaadavas uurimustöös, mis puudutab liiklusõnnetuste põhjuseid raskeveokitega (kättesaadav arvutivõrgus https://www.mnt.ee/sites/default/files/contenteditors/Failid/Liiklusohutus/konverents/ahti_jakson_loputoo.pdf ), on leitud, et 10-20% veokiga toimunud liiklusõnnetustest juhtub tänu juhi väsimusele. Enamus juhtudel toimuvad väsimuse tagajärjel liiklusõnnetused teekonna lõpus või varajastel hommikutundidel. 2012.a Euroopa Transporditöötajate Föderatsiooni korraldatud uuring veoautojuhtide hulgas tõi välja fakti, et 80% juhtidest töötavad püsivas väsimusseisundis. Väsimusest välja puhkamiseks on 6 aga vaja normaalseid tingimusi ja piisavalt aega. Ehk teisisõnu antakse võimalus end taastada. Väsimuse tagajärjel on sõiduki roolis olev juht ebaadekvaatne. Seoses sõidukijuhi väsimusega aeglustub ka tema otsustamise- ja tegutsemisvõime. Liiklusohutuse kontektsis on antud juhul tegemist kriitilise asjaoluga, mida ei tohiks võtta kui paratamatust (viidatud uurimustöö lk 9). Olles tuvastanud, et menetlusalune isik on toime pannud talle etteheidetava väärteo, ning õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad, analüüsib kohus ka L.O-le määratud karistuse suurust. Karistamise aluseks on isiku süü. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei esine. Mõistetud karistus on proportsionaalne ja piisav, et motiveerida teda hoiduma edasiste rikkumiste toimepanemisest. Raskeveokid ja nende väsinud juhid on liikluses kõrgendatud ohu allikad ning seetõttu on liiklusohutuse tagamiseks kehtestatud õigusaktid, mis reguleerivad, millist autovedudele kulutatud aega käsitatakse tööajana ja millist ei käsitata tööaja, vaid vaheaja, puhkeaja või valmisoleku ajana. Raskeveoki juhile ettenähtud kohustuslikke puhke perioode eirav juht ohustab liikluses teadlikult ja tahtlikult nii ennast kui ka teisi liiklejaid sh ka jalakäijaid, sest sellise väsinud juhiga sõiduki käitumine liikluses on ettearvamatu. Korrektselt töötav sõidumeerik võimaldab kontrollida juhtide sõidu- ja puhkeajast kinnipidamist ning parandada töötingimusi ja liiklusohutust. KarS § 56 mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama toimepandud teo eest. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt LS § 215 järgi mõistetud rahatrahv 88 trahviühiku ulatuses ehk 352 eurot, milline on oluliselt alla sanktsiooni keskmise määra., on proportsionaalne. Selline karistus omab menetlusaluse isiku suhtes kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses. Kuivõrd mootorsõiduk on kõrgendatud ohu allikas, nõuab selle juhtimine juhilt erilist hoolsust ja vastutustunnet liiklusohutust tagavate reeglite järgimisel. Mootorsõiduki juhi hoolimatus liiklusohutust tagavate õigusaktide täitmise suhtes võib varem või hiljem viia traagiliste tagajärgedeni nii juhi enda kui ka kaasliiklejate suhtes. Seetõttu on ka avalikkuse taluvuspiir põhjendatult madal liiklusreegleid eiravate raskeveokeid juhtivate juhtide suhtes ning taolistele isikutele mõistetud karistusel on laiem tähendus, kui ainult konkreetse süüdlase teole riikliku hukkamõistu avaldamine. Kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata. Kohus juhindub Väärteomenetluse seadustiku § 111; §132 p.1; § 133-
9. Piret Liivo Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 7