4-17-4133/4

4-17-4133 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2017 Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja nr 4-17-4133 (2315,17,005232) Kohtunik Külli Iisop Väärteoasi S.K ema Xxxxkaebus PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 09.08.2017 otsuse peale Kohtumenetluse pooled Menetlusalune isik: S.K (isikukood xxx; elukoht: xxxx, õppeasutus: xxxx) Kaebuse esitaja: alaealise seaduslik esindaja Xxxx (xxxx: xxxx) Kohtuväline menetleja: PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalitus (asukoht: Rahumäe tee 6/1, Tallinn) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
2. Tühistada PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse 09.08.2017 otsus S.K-le KarS § 63 lg 1 alusel liiklusseaduse (LS) § 201 lg 1 järgi mõistetud rahatrahvi suuruse osas.
3. Karistada S.K liiklusseaduse (LS) § 201 lg 1 järgi rahatrahviga 70 trahviühikut, s.o 280 (kakssada kaheksakümmend) eurot.
4. KarS § 66 lg 2 alusel kohus määrab, et mõistetud rahatrahvi (280 eurot) on võimalik tasuda ositi igakuiste maksetena 10 (kümne) kuu jooksul (28 eurot kuus) alates kohtuotsuse jõustumisest. Trahv tuleb tasuda kohtuvälise menetleja otsuses näidatud Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 SEB pangas, arvele EE932200221023778606 Swedbank pangas, arvele EE403300333416110002 Danske pangas või arvele EE701700017001577198 №rdea pangas. Kohustuslik on märkida ka viitenumber
5. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (V™S) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest. Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad
6. Otsusega 09.08.2017 määras PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse menetleja S.K-le karistuseks KarS § 63 lg 1 alusel liiklusseaduse (LS) § 201 lg 1 järgi rahatrahvi 130 trahviühikut, s.o 520 eurot ning seda trahvi võimaldati tasuda ositi 8 kuu jooksul (viimane osamakse hiljemalt 01.04.2018). Otsuse kohaselt juhtis S.K 17.07.2017 kella 01.25 ajal Haabneeme alevikus Akategooria mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust; tal puudus esitamiseks mootorsõiduki registreerimistunnistus või selle koopia; ta juhtis korralist tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõidukit ja sõidukil puudus liikluskindlustus. Sellega rikkus ta liiklusseaduse (LS) § 90 lg 1 p 1, § 88 lg 1, § 73 lg 2 ja liikluskindlustusseaduse § 3 lg 2 nõudeid ning pani toime väärteod LS § 201 lg 1, § 242 lg 1, § 207 ja LKindlS § 81 järgi.
7. S.K ema Xxxxoma kaebuses kohtule taotleb pojale mõistetud rahatrahvi vähendamist ja märgib, et kasvatab poega üksinda. Poeg käib koolis ja rahalised sissetulekud alaealisel endal puuduvad. Isa poega materiaalselt ei toeta ning isegi kohtutäituri abiga ei ole võimalik olnud alimente kätte saada. Teisaldades politsei märkuse peale rannaäärsest keelualast sõbrale kuuluvat tsiklit 30 meetrit eemal asuvasse parklasse, käitus poeg mõtlematult, ta ei olnud teadlik, et sõidukil puudus ülevaatus ja kindlustus. Samuti taotletakse kaebuses võimalust trahvisummat maksta pikema aja jooksul. Kaebaja ei taotle asja lahendamist suulises menetluses.
8. Kohtuväline menetleja oma kirjalikus arvamuses ei nõustu rahatrahvi vähendamisega, kuid ei ole vastu sellele, et rahatrahvi tasumiseks antakse pikem tähtaeg. On nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Mõistetud karistust põhjendab menetleja süü suurusega: isik on toime pannud teo, mis vastab neljale kvalifikatsiooninormile, mistõttu süüd tuleb hinnata keskmisest suuremaks. Samuti on isikul kehtiv karistus varasema liiklusalase süüteo eest. Kergendava asjaoluna on menetleja juba arvestanud isiku puhtsüdamliku kahetsusega ning tema alaealisusega. Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused
9. Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse ning kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ning kontrollinud väärteoasja materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt V™S §-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses.
10. Vaidlust ei ole teo toimepanemise tehioludes. S.K on ise tunnistanud, et oma tuttava valesti pargitud tsiklit läks ta rumala peaga mujale parkima, kahetses oma tegu siiralt ja kinnitas “ rohkem rooli/lenksu ei lähe, kuni load kätte saan“ (lk 3). Väljavõtted maanteeameti liiklusregistrist (lk 5, 6), sõiduki põhiandmed (7-9), kindlustuskaitse kehtivuse kontroll (lk 10), sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (lk 11), samuti tunnistaja H. Lemberi ütlused (lk 2) kinnitavad väärteoprotokollis ja otsuses kirjeldatud väärtegude toimepanemist: S.K puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, tal ei olnud esitada tema poolt juhitud mootorratta registreerimistunnistust, sõidukil oli tegemata tehnoülevaatus ja puudus liikluskindlustus. Õigesti on kvalifitseeritud S.K käitumine ning tema süü toimepandus on tõendamist leidnud eelnimetatud tõenditega. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Asudes oma tuttava mootorratast juhtima, et seda parklasse viia, S.K teadis, et ta seda teha ei tohi, sest tal puudus juhtimisõigus ning antud väärteo (LS § 201 lg 1) on ta toime pannud otsese tahtlusega. Teised põhiteoga kaasnenud väärteod on ta toime pannud ettevaatamatusest hooletuse vormis. Ühe teoga on S.K realiseerinud nelja väärteo koosseisu ning karistus on talle KarS § 63 lg 1 nõuete kohaselt mõistetud seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse, s.o LS § 201 lg 1 järgi.
11. KarS § 56 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü, arvesse tuleb võtta ka karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning karistuse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Kohtupraktikas väljakujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 3-1-1-77-11, p 11; 31-1-52-13, p 19 ja 3-1-1-58-13, p 7). Klassikalise arusaama kohaselt on karistusõigus suunatud esmajoones teole, mitte aga täideviijale – karistusõigusliku hinnangu andmise aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ja karistamise aluseks on esmajoones isiku süü. Alaealiste poolt toimepandud süütegude korral on rõhuasetus teistsugune – esmatähtis on täideviija isik, mitte tema poolt toimepandud tegu ja selle raskus. Alaealiste puhul on esmatähtsad just eripreventiivsed (kasvatuslikud) eesmärgid. Karistusõiguse ülesandeks on alaealise puhul just uute süütegude toimepanemise ärahoidmine, tema sotsiaalne järeleaitamine ning integratsioon. Alaealise mõjutamise eesmärgiks on esmajoones tema kasvatamine, aga mitte karistamine (Riigikohtu otsused nr 3-1-1-43-06, p 13.1; 3-1-1-77-11 p 10.1). Arvestades teo toimepanemise asjaolusid, seda, et juhtimisõiguseta isik sõitis mootorrattaga vaid mõnikümmend meetrit, see ei toimunud suure liiklusintensiivsusega ajal aja kohas, võib menetlusaluse isiku süüd pidada keskmisest väiksemaks. Arvestades samuti tema alaealisust, puhtsüdamlikku kahetsust ja raskendavate asjaolude puudumist, tuleb kohtu arvates temale mõistetud karistust vähendada. Ka oluliselt väiksem rahatrahv on kohtu arvates piisav selleks, et isik saaks aru oma käitumise lubamatusest ning hoiduks edaspidi uute süütegude toimepanemisest. Kuna S.K on varem juba kahel korral väärtegude eest karistatud ning viimane karistus oli samuti liiklusalase süüteo eest (trahv LS § 234 lg 1 järgi 65 päevamäära ehk 260 eurot), peab kohus põhjendatuks karistada teda uue süüteo eest veidi suurema trahviga, mis oleks 70 päevamäära ehk 280 eurot. Trahv sellises määras on vajalik ja piisav karistuse eri- ja üldpreventiivsete eesmärkide saavutamiseks. Seega tühistab kohus 09.08.2017 otsuse osaliselt, s.o määratud rahatrahvi suuruse osas.
12. Arvestades S.K ja tema perekonna majanduslikku olukorda, annab kohus KarS § 66 lg 2 alusel võimaluse rahatrahvi tasuda osade kaupa, s.o. 10 kuu jooksul igakuiste maksetena alates kohtuotsuse jõustumisest (28 eurot kuus). Kohus selgitab täiendavalt, et rahatrahvi tasumine 10 kuu jooksul on kaebaja õigus, mitte kohustus. Kaebajal on alati õigus võimaluse korral trahv enne otsusega määratud tähtaega ära maksta. Väärteo eest mõistetud karistused kantakse karistusregistrisse ning kustutatakse sealt aasta möödumisel alates trahvi täielikust tasumisest. Menetlusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on V™S § 132 p 2, 133-
13. Külli Iisop Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/