120 eurot. Kohus avaldas väärteotoimiku materjalidest: tunnistaja Sigrid Sihveri ülekuulamise protokolli, millest nähtuvalt täites tööülesandeid Tallinnas Paldiski mnt. ja Pirni tn. ristmiku juures mõõtis ta mööduva takso VW Passat xxxx kiiruseks 74 +- 3 km/h. Sõidukit juhtis A.S, Sõiduk kiirendas mitmest autost mööda. Isik tunnistas, et kiirustas, sest kliendil oli kiire; menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis A.S selgitab teo toimepanemise asjaolusid, kahetseb tehtut, palub load alles jätta ;, kiirusemõõte seadme kasutamise protokoll, mille kohaselt oli sõiduki kiiruseks 74 +- 3 km/, vastulause ning karistusregistri väljavõtte. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kontrollinud väärteoasjas kogutud dokumentaalseid tõendeid, ära kuulanud kaebuse esitanud isiku ütlused kohtuistungil ning kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse, asub hinnates väärteoasja kogutud tõendeid seisukohale, et A.S-i kaebus tuleb jätta rahuldamata. V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Liiklusseaduse § 15 lõige 1 punkt 2 sätete kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis. Vastavalt liiklusseaduse § 227 lg 2 sätetele karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 kilomeetri tunnis rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.
lg 5 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist
Vaidlust ei ole selles, et A.S juhtis 27.06.2017.a. kell 12.00 ajal mootorsõidukit Volkswagen Passat Variant , registreerimismärgiga xxxx Harju maakonnas Tallinnas Paldiski mnt.l Pirni tn –Mustamäe tee vahel suunaga Mustamäe tee poole kiirusega 74 +- 3 km/h. Lubatud suurim sõidukiirus sellel teelõigul oli 50 km/h. Seega ületas ta suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 21 km/h. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 18.07.2017.a. otsuse alusel väärteoasjas 2317,17,005620 määrati A.S-ile liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine 2(kaheks) kuuks. 3 Kaebaja poolt liiklusseaduse § 15 lg 1 p 2 rikkumine, s.t asulasisesel teel suurima sõidukiiruse, 50 km/h, ületamine 21 km/h võrra on tõendamist leidnud lisaks menetlusaluse isiku süü omaksvõtule, ka kiirusmõõturi kasutamise protokolliga, millest nähtub, et politseiametnik täites tööülesandeid Tallinnas Paldiski mnt. ja Pirni tn. ristmiku juures ,mõõtis mööduva takso VW Passat xxxx kiiruseks 74 +- 3 km/h. Sõidukit juhtis A.S(ik.xxx), Sõiduk kiirendas mitmest autost mööda. Isik tunnistas, et kiirustas, sest kliendil oli kiire; menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis A.S selgitab teo toimepanemise asjaolusid, kahetseb tehtut, palub load alles jätta ;, kiirusemõõte seadme kasutamise protokoll, mille kohaselt oli sõiduki kiiruseks 74 +- 3 km/ . Menetlusalusele isikule näidati tabloole fikseeritud näitu. Kasutati kiirusemõõturit Kiirusemõõtur Stalker II MDR nr.AS008359 kiirusemõõtja taadeldud ja töökorras. Menetlusalune isik selgitas oma vastulauses, et ületas sõidukiirust, kahetseb, kuid palun mitte ära võtta mootorsõiduki juhtimisõigust. Tuginedes eelnenule ja antud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et A.S-ile süüksarvatud tegu, liiklusseaduse § 15 lg 1 p 2 nõuete rikkumine, on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud liiklusseaduse § 227 lg. 2 järgi, kui mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine on 21 kuni 40 km/h. Sõidukiirust oli ületatud tuntavalt ning isik pidi seda kindlasti tajuma. Eeltoodut arvestades on kohtu hinnangul väärtegu toime pandud otsese tahtlusega. Menetlusaluse isiku A.S-i asjaolud. teos puuduvad õigusvastasust ning süüd välistavad Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut
227 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega miinimummäära lähedasena s.o. 2 kuuks. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuväline menetleja on leidnud, et menetlusaluse isiku süü on suur
sätestatud väärteokoosseisu silmas pidades ning see tingis ka põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmise . Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohtuvälise menetluse jooksul on tuvastatud kergendava asjaoluna kahetsuse , tuvastatud ei ole raskendavaid asjaolusid. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku poolt süü tunnistamist ja kahetsust luges kohtuväline menetleja põhjendatult karistust kergendavaks asjaoluks, samas nähtub kaebuse esitaja karistusandmetest , et isikul on kolm kehtivat väärteokaristust liiklusseaduse sätete rikkumise eest nin kõik rikkumised on seotud mootorsõiduki juhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamise eest , isikut on karistatud rahatrahviga ja ka juhtimisõiguse äravõtmisega.Kohtule esitatud kaebuses on A.S märkinud, et vajab juhtimisõigust, kuna töökohustuste täitmiseks on hädavajalik autoga liikumine, samuti on juhtimisõigust vaja liikumispuude tõttu. Mootorsõiduki juhtimisõigus on eriõigus, mille kasutamisel tuleb järgida liiklusreegleid. Liikluskultuuri tõstmise ja turvalisuse tagamise eesmärgil on seadusandja pidanud vajalikuks ohtliku rikkumise toime pannud juhtide teatud ajaks liiklusest kõrvaldamise. 4 Teatavasti on mootorsõiduki juhtimisõiguse saamise ja säilitamise eelduseks liiklusseaduse sätete tundmine ning nende järgimine. Seega on juhtimisõiguse saanud isik teadlik nii liiklusnõuetest, juhi kohustustest kui ka võimalikest karistustest nende nõuete ja kohustuste rikkumiste eest. Käesoleval juhul võib § 227 lg.2 järgi kvalifitseeritud õiguserikkumise (kiiruse ületamine 21 kuni 40 km/h) määra arvestades öelda, et menetlusaluse isiku süü on keskmine. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et kõnealust väärtegu saab toime panna vaid tahtlikult, sest sellisel määral kiiruse ületamist tajub iga sõidukijuht. Kohus leiab, et iga isik peab ise oma elu korraldama viisil, mis ei tingi tema suhtes piirangute kehtestamist ja hoolitsema, et tema enda käitumise tõttu ei halveneks senini väljakujunenud elulaad. Juhtimisõiguse saanud isik peab olema teadlik liiklusseaduse nõuetest ja liiklusseaduses sätestatud sanktsioonidest. Samas märgib kohus, et olukorras, kus seadusandja on kehtestanud kiiruse ületamise eest põhikaristusena muuhulgas ka juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni , tuleb põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist eriti põhjalikult kaaluda. Arvestades eeltooduga nõustub kohus kohtuvälise menetleja seisukohaga, et A.S-i karistamisel toimepandud väärteo eest tuleb kohaldada põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Kohus juhib jätkuvalt tähelepanu Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-122-13, mille kohaselt tuleb põhikaristust mõista KarS § 56 alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele. See tähendab, et karistamise aluseks on isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada selle iseloomuga: karistus ei täida mitte ainult süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamine juhtudel, mil rahatrahv põhikaristusena ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Põhikaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub (võttes seejuures arvesse, kas tegemist oli harjumus- või juhusesüüteoga). Kuivõrd sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise esmane eesmärk on tagada, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna, tuleb karistuse määramisel näidata, millistele asjaoludele tuginevalt ta sellise ohu olemasolu tuvastatuks loeb. Korduvalt rikkumise toime pannud isiku puhul on ohu olemasolu tuletatav juba korduvuse faktist, siis esmakordse rikkumise puhul peaksid esinema kas isiku süüd (nt täiendavate liiklusnõuete rikkumine) või tema isikut (hoolimatu suhtumine oma teosse) iseloomustavad asjaolud, mis muudavad selle võimaluse tavapärasest suuremaks. Kohus leiab, et A.S on küllaltki lühikese aja jooksul pannud toime kolm Liiklusseaduse § 227 lg.2 järgi kvalifitseeritud õiguserikkumist ,lisaks 27.juuni 2017.a.
nr.2317,17,005620) veel ka 22.10 2017.a. kiirmenetluse otsus
lg.2 rikkumises , siis selline käitumine liikluses näitab tema üldist suhtumist liiklusohutusse, tema enese ja kaasliiklejate tervisesse ja varasse, tema enda ja lähedaste heaolusse ,samuti näitab isiku igapäevast liikluskäitumist . Tulenevalt sellest, et juhtimisõiguse äravõtmise esmane eesmärk on tagada, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna, tuleb A.S-i puhul seega tuvastada tema suuremale süüle viitavad asjaolud, mis annaks alust arvata, et teda on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest üksnes põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamise teel. Kohus leiab, et A.S-ile määratud varasemad rahatrahvid ning ka juhtimisõiguse äravõtmine ei ole mõjutanud teda uute süütegude toimepanemisest hoiduma. Järelikult ei täidaks uue rahatrahvi kohaldamine eripreventiivset 5 eesmärki ja see on ennast konkreetse isiku puhul karistusliigina ammendanud. Liiklussüüteo toime pannud isikute hulgas ning antud juhul on ka kaebajal arusaam, nagu kujutaks juhtimisõiguse äravõtmine endast võimalikest enim piiranguid kaasa toovat karistusliiki, mida tuleks kohaldada üksnes erandjuhtudel. Tegelikkuses on olukord selline, et KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. A.S-i puhul ei ole välistatud eeltoodud alusel temalt juhtimisõiguse äravõtmist, kuna ta pole KarS § 50 lg-s 2 märgitud isik, kuigi oma kaebuses väitis, et tal on liikumispuue, kuid vastavaid kirjalikke tõendeid ei esitanud kohtule.. Kohus leiab, et A.S on pärast varasemaid karistusi sama liiklusseaduse §-i ja lõike järgi, jätkanud liiklusalaste rikkumiste toimepanemist, seega on ta ise asetanud ennast olukorda, kus muu karistusliigi kohaldamine pole kohtu arvates otstarbekas , kuivõrd see ei aitaks ära hoida uute süütegude toimepanemist. Riigikohus on lahendis 3-1-1-6-17 märkinud „ Ka üldpreventiivseid eesmärke silmas pidades ei tohi kohaldatav karistus anda ühiskonnale signaali, justkui ei taunitaks õiguskorras süütegude korduvat toimepanekut oluliselt rangemal viisil. Lubatud sõidukiiruse ületamine suurendab liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust ja võib liiklusõnnetuse korral põhjustada raskemaid tagajärgi. Seetõttu on paslik osutada Maanteeameti avaldatud liiklusõnnetuste statistikale, mille kohaselt oli liiklusõnnetuste arv 2016. aastal võrreldes 2015. aastaga suurem. Võrdluses 2015. aasta andmetega oli suurem ka liiklusõnnetustes vigastatute ja hukkunute arv. Politsei- ja Piirivalveameti statistika, mis kajastab aastatel 2012–2015 toimepandud väärtegusid, võimaldab samuti järeldada, et kiiruse ületamisega seotud väärtegude arv ületas 2015. aastal 2013. a ja 2014. a vastavaid näitajaid. Võrreldes kahe varasema aastaga moodustasid 2015. aastal toimepandud väärtegudest suurima kasvu just vahemikus 21–40 km/h toime pandud kiiruse ületamised.“ A.S-i poolt on lühikese aja jooksul toime pandud mitu sõidukiiruse ületamist
kiiruse ületamine 21- 40 km/h võrra ning kõigest eelnevast tulenevalt leiab kohus, et A.S-ile kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 2-ks kuuks on põhjendatud ning menetlusaluse isiku kaebus ei kuulu rahuldamisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Leili Raedla Kohtunik 6 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.