4-17-4954/12

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2017.a. Tallinn Väärteoasja number 4-17-4954 Kohtukoosseis Kohtunik Meelis Eerik Kohtuistungi sekretär Ülle Karna Väärteoasi P.H (P.H) väärteoasi karistusseadustiku § 266 lg 1 järgi Vaidlustatud lahend Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseiosakonna ennetus- ja menetlustalituse süütegude grupi 04.09.2017.a. üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2317,17,005603 Asja läbivaatamise kuupäev
2. detsember 2017.a. Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja P.H Kaitsja advokaat Birgit Sisask Kohtuvälise menetleja ametnik Oleg Klok RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata ja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseiosakonna ennetus- ja menetlustalituse süütegude grupi 04.09.2017.a. üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2317,17,005603 muutmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates lõpposa kuulutamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Asjaolud ja menetluse käik Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseiosakonna ennetus- ja menetlustalituse süütegude grupi 04.09.2017.a. üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2317,17,005603 karistati P.H KarS § 266 lg 1 järgi rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses. Otsuse kohaselt viibis 27.06.2017 kell 06.30 Paldiski mnt 161 №rdecon halduses oleval aiaga piiratud ehitusalal ebaseaduslikult omamata selleks №rdeconi luba seltskond inimesi. Nendele oli politsei poolt tehtud kirjalik ettekirjutus vabastada territoorium hiljemalt 17.06.2017 kella 08.00-ks. Antud ettekirjutus oli nende poolt ignoreeritud. 27.06.2017 kella 06.30 paiku №rdecon esindajate poolt oli antud järjekordselt suuline nõue lahkuda piiratud territooriumilt, kuid P.H jättis antud lahkumisnõude tahtlikult täitmata. Antud tegevusega pandi toime lahkumisnõude täitmata jätmise väärtegu. P.H esitas Harju Maakohtule nimetatud otsuse peale kaebuse. Kaebuse kohaselt ei ole kaebuse esitaja käitumises võimalik tuvastada KarS § 266 lg 1 tunnuseid. Teokirjeldusest ei selgu, kes oli „seltskond inimesi“ kes viibis №rdecon halduses oleval ehitusalal ning kellele ettekirjutus lahkumiseks tehti. Kaebuse esitajale ei saa omistada anonüümse inimestehulga käitumist. Väärteomaterjalidest ei nähtu, et 27.06.2017 kell 06.30 oleks KarS § 266 lg 1 mõttes valdaja andnud kaebuse esitajale piirdega alalt lahkumise nõude, sest pole aru saada, kes on „№rdeconi esindajad“. Ei ole ka selge, millistele tõenditele on kohtuväline menetleja tuginenud. Kaebuse esitaja leiab, et väärteomenetlus tuleb V™S § 29 lg 1 p 1 kohaselt lõpetada. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja ka kaitsja kaebuse juurde, kohtuväline menetleja vaidles kaebusele vastu. Kohtu põhjendused Vastavalt V™S § 123 lg 2 arutab kohus väärteoasja täies ulatuses sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Vastavalt karistusseadustiku (KarS) § 2 lg 2 karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Vastavalt KarS § 266 lg 1 „valdaja tahte vastaselt hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseadusliku tungimise või valdaja poolt esitatud sealt lahkumise nõude ebaseadusliku täitmata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.“ KarS § 266 lg 1 sätestab süüteo koosseisu objektiivsete tunnuste alternatiivi: 1) ebaseadusliku sissetungimise või 2) lahkumisnõude ebaseadusliku täitmata jätmise. Käesoleval juhul heidetakse kaebuse esitajale ette viimast – lahkumisnõude ebaseaduslikku täitmata jätmist. Kohus nõustub osaliselt kaitsja kriitikaga otsuses kajastuva teokirjelduse osas. Nimelt on teokirjelduses kirja pandud antud asjas mitteolulist – nimelt seda, et seltskonnale inimestest oli tehtud politsei poolt ettekirjutus vabastada territoorium hiljemalt 17.06.2017 kell 08.
3. KarS § 266 lg 1 ei sea väärteo toimepanemist sõltuvusse ettekirjutuste esitamisest või täitmata jätmisest, samuti väljub nimetatu otsuses etteheidetava teo ajalistest raamidest (otsuses etteheidetav tegu on dateeritud 27.06.2017, s.o 10 päeva hiljem). Samuti on selline teokirjeldus ebaselge – kellele ja milline ettekirjutus tehti. Selles osas tuleb kaitsja argumentatsiooniga nõustuda. Samas leiab kohus, et nimetatud tarbetu tekst teokirjelduses ei anna alust otsust tühistada. Kaebuse esitajale on arusaadav, millist tegu temale ette heideti, s.o 27.06.2017 kell 06.30 Nordecon halduses olevalt ehitusalalt lahkumisnõude täitmata jätmist. Kuivõrd etteheidetav tegu on teokirjeldusest arusaadav, ei ole tegemist väärteomenetluse olulise rikkumisega. Põhjendatuks ei pea kohus ka 2 väidet, et pole arusaadav, millistele tõenditele on kohtuväline menetleja tuginenud, sest tõendid on otsuses loetletud. Järgnevalt tuvastab kohus süüteokoosseisu objektiivsete tunnuste esinemise. Kaebuse esitaja kohtus antud ütluste kohaselt viibis ta 27.06.2017 Paldiski mnt 161 juures, kus ööbis telgis. Hommikul kuulis ta häiret ja jooksis kiiresti puu otsa. Seega puudub vaidlus selles, et kaebuse esitaja viibis 27.06.2017 kell 06.30 Paldiski mnt 161 juures. Seda kinnitavad ka 27.06.2017 kaebuse esitaja kinnipidamise ja isikusamasuse tuvastamise protokollid (väärteotoimik lk 18, 26-27) ning tunnistajate Xxxxja Xxxxütlused. Vaidlus puudub ka selles, et antud objekt oli ehitusobjekt ning selle valdajaks oli №rdecon AS. Ehitusobjekt vaidlusaluse puu juures oli aiaga piiratud. Kohus loeb need asjaolud tuvastatuks. Kaebuse esitaja vaidlustab selle, et territooriumi seaduslik valdaja andis talle lahkumisnõude. Kohus leiab, et lahkumisnõude andmine on järgnevate tõenditega tuvastamist leidnud. Tunnistajana üle kuulatud Xxxx andis ütlusi, mille kohaselt viibis ta vaidlusalusel objektil №rdecon AS-i objektijuhina. 27.06.2017 pidid nad tööde käigus hõberemmelga maha võtma, kuid see oli takistatud, kuna inimesed olid puul ees ja puu otsas. Kaebuse esitaja oli tunnistaja Otsa ütluste kohaselt puu otsas kuni kell 14-15-ni. Tunnistaja ütluste kohaselt palus tunnistaja ise, politsei ja ehitaja kaebuse esitajal lahkuda. Kuna läbirääkimiste käigus see ei õnnestunud, kutsus politsei spetsialisti, kes tõi kaebuse esitaja puu otsast alla. Tunnistaja Xxxx ütluse kohaselt viibis tema objektil Lääne-Harju politseijaoskonna juhina ja andis ise kaebuse esitajale selge korralduse lahkuda, seda tegi ka ehitaja. Läbirääkimised kaebuse esitaja allatulekuks kestsid 4 tundi ning seejärel toodi kaebuse esitaja jõuga puu otsast alla. Ka kaebuse esitaja ütluste kohaselt ütlesid politseinikud talle, et ta alla tuleks. Tunnistaja Xxxx, kelle ülesanne oli toetada politsei tegevust, nägi, kuidas mehi toodi puu otsast alla, kuid ei osanud öelda, kas lahkumisnõue anti. Kohus leiab, et nimetatud tõenditega (v.a tunnistaja Xxxx ütlused) on tuvastatud, et kaebuse esitajale anti lahkumisnõue. Selle andis nii territooriumi valdaja Xxxxkui ka politseiametnikud. Kohus leiab, et valdaja palvel politseiametniku poolt antud lahkumisnõuet tuleb käsitada valdaja lahkumisnõudena. Ka tunde kestnud läbirääkimisi tuleb käsitada lahkumisnõudena. Samuti ei pea lahkumisnõue olema antud selgesõnaliselt, vaid võib olla antud ka kaudse tahteavaldusega, s.o tegudega – ka jõuga kaebuse esitaja puu otsast allatoomist tuleb käsitada lahkumisnõudena, sest kaebuse esitajal pidi olema selge, et viibib võõral territooriumil valdaja tahte vastaselt. Lahkumisnõude all tuleb mõelda ka olukorda, kus isikule saab muul viisil selgeks, et tema viibimine teatud kohas ei ole kooskõlas valdaja tahtega. Antud ala oli ümbritsetud aiaga ning aial olid paigaldatud sildid „kõrvalisel isikul ehitusobjektil viibimine keelatud“. Seda kinnitas kohtule tunnistaja xxxx ja seda kinnitavad ka kohtuistungil toimikusse lisatud fotod (t lk 39). Kaebuse esitaja keelavaid silte ei näinud, kuid kinnitas aia olemasolu, märkides, et seal oli kolm ava, kust sisse tulla. Kohus leiab, et kui territoorium on piiratud aiaga, peab olema kolmandale isikule arusaadav, et sellel territooriumil viibimine on valdaja tahte vastane isegi juhul, kui aial on avaused, kus saab sisse tulla. Kohus leiab, et kaebuse esitajale lahkumisnõude andmine on tuvastamist leidnud. Kohtu hinnangul on otsuses õigesti märgitud, et lahkumisnõude andsid „№rdeconi esindajad“. Vastuseks kaebuses esitatud väitele märgib kohus, et füüsilist isikut ei oleks olnud õige märkida, sest valdajaks oli juriidiline isik ning korralduse tegelikult andnud füüsiline isik oli №rdecon AS-i esindaja. Kaebuse etteheited on seetõttu põhjendamatud. Puudub vaidlus selles, et kaebuse esitaja jättis lahkumisnõude täitmata ning eeltoodud tõendite järgi viidi ta territooriumilt ära politsei poolt jõudu kasutades. Seaduslikku alust alal viibimiseks kaebuse esitajal ei olnud. 3 Kohus leiab, et kaebuse esitaja käitumises esineb KarS § 266 lg-s 1 sätestatud väärteo objektiivne koosseis. Kohus leiab, et kaebuse esitaja on teo toime pannud kavatsetult. Kohtuistungil antud ütluste kohaselt oli kaebuse esitaja eesmärk takistada tema arvates ebaseaduslikku puuraiet. Seega oli kaebuse esitaja eesmärgiks territooriumil viibimine ning sealt mittelahkumine. Seetõttu on tegu toime pandud kavatsetult. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. Sellega on kohus tuvastanud, et tegu, milles menetlusalust isiku süüdistati leidis aset, ta on selle teo toime pannud, väärtegu on õigesti kvalifitseeritud ning puuduvad menetlust välistavad asjaolud. Väärteomenetlusõiguse rikkumist kohus ei tuvastanud. Viitamata tõendid ei oma asja lahendamisel tähtsust. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada KarS § 56 lg 1, mille kohaselt „karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.“ Karistuse mõistmine on kohtuvälise menetleja diskretsioon, millesse kohus sekkub juhul, kui diskretsioonipiire on ületatud. Antud juhul puuduvad vastutust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Kaebuse esitajat on karistatud rahatrahviga 100 eurot. Tegemist on karistusega alla sanktsiooni keskmist määra. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja ei ole karistuse mõistmisel diskretsioonipiire ületanud ning karistus on mõistetud seaduslikult. Kuivõrd kaebuse esitaja on talle süüks arvatud väärteo toime pannud, väärtegu on õigesti kvalifitseeritud, kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on seaduslik ja põhjendatud, siis puudub kohtul alus kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks. Kohus jätab kaebuse rahuldamata. Kaebuse rahuldamata jätmise tõttu kaitsjatasu hüvitmisele ei kuulu. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik kohtunik 4