4-17-6583/17

4-17-6583 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus (Liivalaia kohtumaja) Otsuse tegemise aeg ja koht 16.02.2018.a, Tallinnas Väärteoasja number 4-17-6583 (2317,17,008879) Kohtunik Violetta Kõvask Kohtuistungi sekretär Irene Valge Väärteoasi Z.B 22.12.2017.a kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse üldsüütegude grupi väärteomenetleja Kairi Hanson’i 14.12.2017.a otsusele väärteoasjas nr 2317,17,

1. Kaebuse esitaja Z.B Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse üldsüütegude grupp. Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja: Oleg Klok , isikukood: xxx; elukoht: xxxx. Kaebuse esitaja: Z.B RESOLUTSIOON Jätta Z.B 22.12.2017.a kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse üldsüütegude grupi väärteomenetleja Kairi Hanson’i 14.12.2017.a otsusele väärteoasjas nr 2317,17,008879 kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks rahuldamata. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse üldsüütegude grupi väärteomenetleja Kairi Hanson’i 14.12.2017.a otsus väärteoasjas nr 2317,17,008879 muutmata. Rahatrahv tuleb tasuda Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse üldsüütegude grupi väärteomenetleja Kairi Hanson’i 14.12.2017.a otsuses väärteoasjas nr 2317,17,008879 märgitud Rahandusministeeriumi arvele EE 891010220034796011 SEB Pangas, arvele EE 932200221023778606 Swedbank pangas, arvele EE 403300333416110002 Danske pangas või arvele EE 701700017001577198 №rdea pangas. Kohustuslik on märkida viitenumber
2. 1 4-17-6583 Kohtuotsuse ärakiri anda Z.B-le ning Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri LääneHarju politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse üldsüütegude grupile. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 (kolmekümne) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on 7 (seitse) päeva jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral on kohtuotsuse terviktekst kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 (viieteistkümne) päeva möödumisel alates kassatsiooniteate esitamisest. VAIDLUSTATAVA OTSUSE SISU Kaevatava otsusega karistati Z.B Karistusseadustik (edaspidi KarS) § 218 lg 1 alusel rahatrahviga 3 trahviühiku ulatuses, s.o 12 eurot. Otsusega tehti kindlaks, et Z.B 11.10.2017.a Kaasiku külas, Saue vallas murdis pooleks ca 20 kuuseistikut, kiskus maa seest välja lilled ning lõhkus kividest ehitatud piirde, rikkudes sellega väheväärtusliku võõra asja. Oma tegevusega tekitas menetlusalune isik varalise kahju kokku 600 eurot. Kohtuväline menetleja, olles tutvunud väärteoasjas kogutud materjalidega, asus seisukohale, et menetlusalune isik on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo, väärteoprotokoll on koostatud õigesti, isiku süü on leidnud tõendamist. Oma sellise tegevusega rikkus Z.B KarS § 203 lg 1 /Võõra asja rikkumise või hävitamise eest, kui sellega on tekitatud oluline kahju – karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega/ nõudeid, pannes toime väärteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 218 lg 1 / Varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu, välja arvatud arvutisüsteemile ebaseaduslikult juurdepääsu hankimine, arvutiandmetesse sekkumine, arvutisüsteemi toimimise takistamine, arvutikuriteo ettevalmistamine, röövimine, väljapressimine ja asja omavoliline kasutamine vägivalla abil ning tulirelva, laskemoona, lõhkeaine, kiirgusallika, narkootilise või psühhotroopse aine või nende lähteaine, suure teadusliku, kultuuri- või ajalooväärtusega eseme vargus või süstemaatiline vargus – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga/ järgi. Kohtuväline menetleja leidis, et Z.B käitumises karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad, isik on varasemalt samalaadsete süütegude eest karistamata Kohtuväline menetleja määras Z.B-le KarS § 56 lg 1 alusel karistuseks KarS § 218 lg 1 järgi rahatrahvi 3 trahviühiku ulatuses, s.o 12 eurot. KAEBUSE SISU 22.12.2017.a esitas Z.B kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse üldsüütegude grupi väärteomenetleja Kairi Hanson’i 2 4-17-6583 14.12.2017.a otsusele väärteoasjas nr 2317,17,008879 kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks ja väärteomenetluse lõpetamiseks. Kaebuse kohaselt ei ole politsei teinud oma tööd, paljud faktid puuduvad. Kaebus kuuskede ja istikute üle on laim. Tegemist on kahe krundi vahelise piiriga, kus ei olnud aeda. Krundil olid ehitusjäägid. Teine pool muutis piire. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Toimunud kohtuistungil jäi kaebaja esitatud kaebuse juurde. Selgitas, et katkised kivid olid tema maal, ta lükkas need eest ära. Puid ei kasvanud, ainult naadid olid. Piiri peal kuuseistikuid ei näinud. Ei lõhkunud istikuid. Tunnistaja Xxxxselgitas kohtuistungil, et tema pandud kuuseistikud olid välja tõmmatud ning 2 suuremat istikut olid murtud. Istikud asusid tema maal, piiri peal kasvab ainult 1 kadakas. 35 m kiviaeda oli segi paisatud, hostad, lilled, lillesibulad mullaga ja kividega segi paisatud. Tunnistaja Xxxxmärkis kohtuistungil, et 29.09.2017.a oli enamus aiast segi paisatud. 27.09.2017.a nägi Z.B rehaga toimetamas aia juures, sai temaga vesteldud, tunnistas lõhkumist, hiljem enam ei tunnistanud. Vallale tehti ehitusteatis ning otsustati rajada aed. Kuuseistikud pandi juhindudes Z.B kollasest nöörist. Ükski asi ei olnud Z.B maal. Kuuseistikud on murtud ja trambitud, sama on lillesibulatega. Kohtuväline menetlaja asus seisukohale, et väärteoasjas kogutud tõenditega on leidnud tõendamist, et taimed on murtud Z.B poolt. Kohtuväline menetleja palus jätta otsus muutmata ning kaebus rahuldamata. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et Z.B kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse üldsüütegude grupi väärteomenetleja Kairi Hanson’i 14.12.2017.a otsusele väärteoasjas nr 2317,17,008879 kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks, tuleb jätta rahuldamata ning seda järgnevatel põhjustel. V™S § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama V™S § 133 loetletud küsimused. V™S § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas V™S § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele V™S § 30 sätestatud alustel (p 8), kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid (p 9) ning kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Kaebusest nähtub, et Z.B ei tunnista oma süü, selgitas et tema pole midagi teinud. Kohus aga leiab, et Z.B-le inkrimineeritud väärtegu on tõendamist leidnud muuhulgas järgmiste uuritud tõenditega: fotodega (t.l 10-14), millest nähtuvad istikud ja kivist ning rehvidest tehtud aed; kirjadega (t.l 6-9), millest nähtub Z.B poolt tunnistaja Saksile edastatud kirjad ja lubadus jätkata oma tegevust; kuriteoteatega (t.l 2-3), mille kohaselt Z.B jäetud kirjadest nähtub et isik saab aru et ta lõhub teise 3 4-17-6583 isiku kinnistul asuvaid istikuid. Z.B-le ei meeldi lillepeenraid piiravad kivid, kuna ta peab neid ehitusprahiks ning seetõttu arvab et tal on õigus need kivid maa seest välja kiskuda ning fotoga (t.l 18), millelt nähtuvad murtud ja väljakistud kuuseistikud. Seega kohus leiab, et väärteoasja materjalidega on täielikult tõendatud, et Z.B murdis pooleks ca 20 kuuseistikut, kiskus maa seest välja lilled ning lõhkus kividest ehitatud piirde. Kohus on seisukohal, et Z.B poolt toimepandud väärtegu on tuvastamist leidnud ning tema tegu vastab KarS § 218 lg 1 sätestatud väärteo objektiivsetele tunnustele /Varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu, välja arvatud arvutisüsteemile ebaseaduslikult juurdepääsu hankimine, arvutiandmetesse sekkumine, arvutisüsteemi toimimise takistamine, arvutikuriteo ettevalmistamine, röövimine, väljapressimine ja asja omavoliline kasutamine vägivalla abil ning tulirelva, laskemoona, lõhkeaine, kiirgusallika, narkootilise või psühhotroopse aine või nende lähteaine, suure teadusliku, kultuuri- või ajalooväärtusega eseme vargus või süstemaatiline vargus/. Kohus leiab, et Z.B teadlikult ja tahtlikult otsustas minna Xxxxkinnistule ning kiskuda ja murda seal olevad kuuseistikud ning lilled, kuna talle ei meeldinud et need asusid liialt tema piiri läheduses. Kohus on seisukohal, et õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine ning kohtuväline menetleja ei ole rikkunud väärteomenetluse sätteid. Kohus märgib, et määratud karistus on kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Karistuse mõistmisel arvestatakse süüdlase isikut, süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalusega mõjutada isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistusseadustiku §-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb sellise hinnangu andmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks. Samas peab kohus vajalikuks selgitada mõnda kaebuses esitatud väidet. Kaebaja on seisukohal, et Xxxxkinnistu piir on vales kohas ning seega olid istikud ja kiviaed tema maal. Kohus märgib, et tunnistajana ülekuulatud Xxxxon selgitanud kohtus, et piir on sellisena eksisteerinud juba 40 aastat ning varem ei ole probleeme olnud. Samuti on tunnistaja Xxxxmärkinud, et kõik istikud ja kiviaed pandi enda kinnistule juhindudes Z.B poolt tõmmatud kollasest nöörist. Samas on kohus seisukohal, et piiriküsimuse vaidlust ei ole kohus pädev lahendama. Sellise probleemiga on kõige õigem pöörduda kohalikku omavalitsuse poole. Seega kohus rohkem antud asjaolule tähelepanu ei pööra. Kaebaja väide, et tema pole midagi teinud on paljasõnaline. Väärteotoimiku materjalides on esitatud kirjad, millest nähtub üheselt et Z.B tunnistab oma tegu ning lubab jätkata. Näiteks on kirjas (t.l lk 7) Z.B kirjutanud, et: „Ma olen nii kange inimene, et ma ei karda kedagi. Jätkan“. Kirjast (t.l lk 8) nähtub järgmist: „Ma ei taha neid kive. Ma pean neid koristama hakkama“. Kirjast (t.l 9) nähtub: „Kui neid kuuski ja prahti ära ei võeta /…. / tehakse piir puhtaks“. Seega juba kirjadest nähtub üheselt, et Z.B on esitanud, n.ö ultimaatumi oma naabritele, et kui kuuski ja „prahti“ ära ei koristata on ta sunnitud ise neid koristama hakkama. Samuti on tunnistaja Xxxxkohtus selgitanud, et 27.09.2017.a käis ta kinnistul, nägi Z.B ning lõhutud müüri kive. Rääkis Z.B-ga, et ta ei tohi lõhkuda teiste asju. 29.09.2017.a nägi ta, et enamus kive ja asju olid segi paisatud ning istikud ja lilled olid ära lõhutud. Oluline on märkida, et kohtuistungil Z.B märkis, et: „ ... tegin puhtaks, maapiir läks segi ja võsa oli seal“. Kohtu hinnangul on väärteoasjas kogutud tõenditega tõendatud, et Z.B otsustas asuda Xxxx kinnistul asuvaid kive ja istikuid „nihutama“, kuna talle ei meeldinud et need on liialt tema piiri läheduses. Väärteoasja materjalidega nähtub et Xxxx kinnistul olid istutatud kuuseistikud ning need olid lõhutud ning 4 4-17-6583 Xxxx kinnistu piirneb Z.B kinnistuga. Samuti on kohtus menetlusosalised selgitanud, et Xxxx ja Z.B vahel on olnud juba pikemalt n.n „piiritüli“ on kohtu hinnangul põhjendatud järeldada, et Z.B pani toime talle väärteootsuses inkrimineeritud teo. Kaebuses esitatud väide, et politsei on asja halvasti uurinud ja paljud faktid on puudu, on paljasõnaline. Kohtus ei ole Z.B esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaksid kaebuses esitatud väidet. Riigikohus on korduvalt öelnud, et kui kohtualune otsustab ennast aktiivselt kaitsta, peab ta kas ise esitama tõendid oma väidete õigsuse kinnitamiseks või vähemalt looma menetlejale reaalse võimaluse nende väidete kontrollimiseks. Kui end aktiivselt kaitsev kohtualune jätab esitamata oma väidete õigsust kinnitavad tõendid ega loo reaalset võimalust nende väidete kontrollimiseks, pole alust rääkida süüdistusversiooni suhtes tekkinud kahtlustest, mida tuleks tõlgendada kohtualuse kasuks (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.10.2005.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-104-05, p 6.3). Kohus jätab sellise kaebaja väite tähelepanuta. Mis puudutab karistust, siis KarS § 218 alusel on võimalik isikut karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. KarS § 47 lg 1 kohaselt võib kohtuväline menetleja väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on 4 eurot. Z.B-le määrati karistuseks 3 trahviühikut, s.o 12 eurot. Tegemist on minimaalse seadusest tuleneva karistusega. Z.Beos ei esinenud karistus kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Seega kohtu hinnangul vastab määratud karistus isiku süü suurusele, mis on väike. Kohus on seisukohal, et Z.B-le määratud karistuse näol ei ole tegemist ebaproportsionaalse karistusega, õiguserikkumise iseloomu arvestades. Kohus leiab, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuses ei osutatud sellistele minetustele, millega võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Kohtul puudub seega alus tühistada kohtuvälise menetleja seaduslik ja põhjendatud otsus. Kohus juhindus V™S § 132 p 1, § 133, § 134, § 135, §
3. Violetta Kõvask Kohtunik /Digitaalselt allkirjastatud/ 5