S § 121 lg 1 järgi ning mõista temale karistuseks rahaline karistus 30 päevamäära s.o. 2275,20 eurot.
lg 1 mõistes (
Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (
Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates kohtuotsuse ärakirja kättesaamisest. ASJAOLUD G.H süüdistatakse selles, et tema xxx esmalt käega alaealise Axxx Axxxjuustest ning tiris kahel korral viimast juustest, tekitades kannatanule oma tegevusega füüsilist valu. Seejärel haaras G.H Axxx Axxx rinnust riietest ning raputas teda. Seega pani G.H toime KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese kehalise väärkohtlemise. Süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör kohtus G.H süüditunnistamist KarS § 121 lg 1 järgi ning palub mõista karistuseks rahalise karistuse 30 päevamäära ulatuses (arvestades süüdistatava keskmiseks päevasissetulekuks miinimumpäevamäära 75,84 eurot) s.o. summas 2275 eurot ja 20 senti (kaks tuhat kakssada seitsekümmend viis eurot ja kakskümmend senti). KarS § 66 lg 1 alusel määrata rahalise karistuse, s.o 2275 eurot ja 20 senti (kaks tuhat kakssada seitsekümmend viis eurot ja kakskümmend senti), tasumine ositi 12 (kaksteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuistung Kohtuistungil tegi kohus kindlaks, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatav on selgitanud, et kokkulepet sõlmides väljendas ta oma tõelist tahet. Kõik menetlusosalised jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde ja taotlesid selle kinnitamist kohtu poolt. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et süüdistatav G.H on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid ning seega tuleb G.H süüdi tunnistada KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning mõista temale karistus vastavalt kokkuleppele. Menetluskulud 2
lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.
lg 1 p-dest 4,9 tulenevalt menetluskulud on määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.
lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus 1,5 kuupalga alammäära. 2015.aastaks kehtestatud kuupalga alammäära suurus on 390 eurot. Seega sundraha suurus teise astme kuriteo puhul on 585 eurot (390*1,5=585).
lg 1 alusel tuleb G.H-lt välja mõista riigituludesse menetluskulud, s.o kaitsjatasu 96 eurot ja sundraha 585 eurot. Menetluskulud tasuda 12 kuulise tähtaja jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.