lg-s 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 115 trahviühiku ulatuses, s.o 460 eurot ning
lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks ja
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 85 trahviühiku ulatuses, s.o 340 eurot ning
Kohtuvälise menetleja esindaja: Jaak Paju Menetlusest osa võtnud isikud Menetlusalune isik: XXX, elukoht: XXX. O.P, ik Kaitsja: Olga Losseva, Õigusbüroo VK & Partnerid, asukoht: Kentmanni 8b, Tallinn, 10116 RESOLUTSIOON 1. Jätta O.P kaitsja kaebus Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse väärteomenetleja Omari Askileiskiri 10.07.2015 otsusele nr 2302,15,009140 O.P karistamises
lg-s 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 115 trahviühiku ulatuses, s.o 460 eurot ning
lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks ja
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 85 trahviühiku ulatuses, s.o 340 eurot ning
2. Jätta Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse väärteomenetleja Omari Askileiskiri 10.07.2015 otsus nr 2302,15,009140 O.P karistamises
lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks ja
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 85 trahviühiku ulatuses, s.o 340 eurot ning
lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks tühistamata.
lg 2 alusel määratud lisakaristuse, s.o mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise 2 kuuline tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb 2 kuulise tähtaja möödumisel.
lg 2 alusel määratud lisakaristuse, s.o mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise 4 kuuline tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb 4 kuulise tähtaja möödumisel. Vastavalt
sätetele tuleb pärast otsuse jõustumist viie tööpäeva jooksul juhiluba loovutada Maanteeametile. Vaidlustatud otsusega määratud rahatrahv kogusummas 800 (kaheksasada) eurot tuleb kassatsioonitähtaja, so 30 päeva jooksul tasuda vaidlustatud otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri
lg-s 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 115 trahviühiku ulatuses, s.o 460 eurot ning
lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks ja
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 85 trahviühiku ulatuses, s.o 340 eurot ning
lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks selles, et menetlusalune isik 08.06.2015 kell 02:25 XXX, Tallinnas juhtis mootorsõidukit, ei kohandanud oma sõiduki kiirust olukorrale vastavaks ehk sõidukiiruse valikul ei arvestanud kõiki liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama, mistõttu sõitis otsa tee äärde pargitud sõiduautole MB reg. märgiga XXX, mis omakorda paiskus saadud löögi tagajärjel vastu sõiduautot Audi reg. märgiga XXX, põhjustades liiklusõnnetuse ja varalise kahju AS-le №rdea Finance Estonia, XXXja XXX. Lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt liiklusõnnetuses osalenud juhina sellest politseile teatamata, kuigi teatamine oli kohustuslik. Nimetatud käitumisega rikkus menetlusalune isik 2
lg 3 p 1 ja § 169 lg 5 nõudeid ning pani toime
Otsusele esitas menetlusaluse isiku kaitsja kaebuse, milles märkis alljärgnevat. Kaebuse esitaja esindaja Olga Losseva leiab, et otsus kuulub tühistamisele täies ulatuses VäMS § 29 lg 1 p l alusel, kuna puudub õigusvastase teo koosseis. XXXseletustest tuleneb, et liiklusõnnetus toimus seoses kassi teele jooksmisega. Kassi elu päästmiseks, ta keeras rooli paremale, kuid ei arvestanud õigesti sõiduauto gabariite ning sõitis tee äärde pargitud sõidukile otsa. Ta oli väga ehmunud, tal tekkis hüsteeria. Autos istus tema endine abikaasa XXX, kes ajas XXXminema, öeldes, et ta sõidaks koju ja et ta teeb kõike mida vaja. Sellest, et XXXt süüdistatakse liiklusõnnetuse toimepanemises, sai ta teada endiselt abikaasalt, kui ta kutsuti politseisse ning kuhu ta tuli koos endise abikaasaga, et selgitada tekkinud olukorda. Kaitsja nõustub kohtuotsuse põhjendustega, et autojuht sõidu ajal peab arvestama
"Juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab: 1) sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Kuid kass ei istunud tee ääres, seega ei olnud XXXnähtavuse ulatuses, kass jooksis teele ootamatult ning XXXei saanud ette näha tema ootamatut ilmumist sõiduteele. Mingeid hoiatavaid liiklusmärke loomade ootamatu ilmumise kohta teelõigul, kus toimus liiklusõnnetus, ei ole paigaldatud. Seega, kaitsja arvates puudub O.P tegevuses väärteo koosseis, mida näeb ette
MS § 29 lg 1 p l alusel. Tunnistajana ülekuulatud XXX kinnitas XXXütlusi ning seletas, et liiklusõnnetus toimus teele ootamatult ilmunud kassi tõttu. Oksanat, kes oli roolis, ta ajas pärast kokkupõrget autost välja, kuna tal tekkis hüsteerika ning ta soovis teda asja arutamisest eemale hoida. Ta oli kindel, et lahendab ise olukorra. Ta tundis kannatada saanud sõiduauto omanikku ega vaidlustanud Oksana süüd toimunud liiklusõnnetuses, seetõttu kavatses ta hommikul koostada kõik vajalikud dokumendid toimunud liiklusõnnetuse kohta. Sellel eesmärgil läks ta koju ning kirjutas paberi peale oma andmed, mida soovis jätta sõiduauto esiklaasile. Ta ei saanud seda teha, kuna väljudes kodunt avastas, et kohale oli tulnud valvefirma. Valvefirma töötajatelt sai teada, et keegi, kes kuulis klaasi purunemist, helistas neile. Ta kinnitas, et tema sõiduautoga pandi toime liiklusõnnetus ning tema tuli selleks, et jätta oma andmed, et hommikul arutada probleemi kannatanuga, kuid valvefirma töötajad palusid tal jääda koha peale ning kutsusid välja politsei. Kohale tulnud politsei ei hakanud kuulama tema seletusi. Ta seletas, et viis sõiduki liiklusõnnetuse kohalt ära selleks, et vabastada sõiduteed, ajal, mil autot oli võimalik liigutada. Seoses toimunud liiklusõnnetusega oli kahjustatud täiendav radiaator ning oligi vaja sõiduauto eemale viia enne kui mootor sureb välja. Kuna kahjustatud sõiduauto omanik oli temale teada, siis ta leidis, et puudub vajadus teatada politseile toimunud liiklusõnnetuse kohta, sest tema arvates tähtsam oli viia sõiduauto sõiduteelt ära ajal, mil mootor veel töötas ning seejärel vormistada liiklusõnnetus. Kaitsja leiab, et formaalselt (liiklusõnnetuse toimumisest mitteteatamine) on O.P tegevuses väärteo tunnus, mida näeb ette
, kuna viimane isiklikult ei ole politseile helistanud ega teatanud liiklusõnnetuse toimumisest. Samas ei ole seadusega määratud, millisel viisil peab sõidukijuht teatama liiklusõnnetuse toimumisest (kas isiklikult, või kolmanda isiku vahendusel). Transpordivahendi omanik, kes liiklusõnnetuse toimumise ajal viibis autos ütles, et ajab ise kõik korda, seetõttu polnud XXXkahtlusi, et endine abikaasa teeb kõike, mida vaja on. Kaitsja leiab, et XXXtegevuse eest, (kes on transpordivahendi omanik), kes ei pidanud vajalikuks teatada politseile liiklusõnnetuse toimumisest, ei saa vastutada O.P. Lähtudes eeltoodust, kaitsja leiab, et O.P tegevuses puudub väärteo koosseis, mida näeb
MS § 29 lg 1 p 1 alusel. 3 Juhul kui kohus leiab, et O.P tegevuses on temale inkrimineeritud väärteo koosseis ja ta on süüdi, siis kaitsja palub tühistada temale määratud täiendav karistus, s.o. transpordivahendi juhtimisõiguse äravõtmise. Kaitsja leiab, et võttes arvesse väärteo toimepanemise asjaolusid, süüdi olevat isikut ja süüd kergendavaid asjaolusid, põhikaristuse määramist
lg 1 ja 2 järgi rahatrahvi näol summas 460 eurot ning täiendava karistuse määramist juhtimisõiguse äravõtmise näol 2 kuuks,
lg 1 ja lg 2 järgi karistuse määramist rahatrahvi näol summas 340 eurot ja täiendava karistuse määramist juhtumisõiguse äravõtmine 4 kuuks on alusetult range ja ei ole adekvaatne toimepandud väärteoga. Vastavalt KarS § 56 karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Samuti tuleb arvestada süüdi olevat isikut. Kergendavaks asjaoluks on see, et XXXtunnistas oma süüd toimunud liiklusõnnetuses, väga kahetseb tehtut. Otsuses on märgitud kergendavate asjaolude olemasolu kuid kaitsja arvates ei ole see karistuse määramisel arvesse võetud. Vastutust raskendavad asjaolud ei ole tuvastatud. Mis aga puudutab süüdistatava isikut, siis tema juhtimisstaaž on üle 8 aasta ning selle aja jooksul tal polnud ühtegi liikluseeskirjade rikkumist (lisa nr. 1). Leiab, et põhikaristus, rahatrahvi näol esmakordse rikkumise eest, võttes arvesse liiklusõnnetuse toimepanemise asjaolusid, on piisav selleks, et mõjutada O.P edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Ta ei ole kuritahtlik liikluseeskirjade rikkuja. Ta sai oma tegudest aru ja siiralt kahetseb toimepandut. Lisakaristus, s.o. mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise näol, on preventiivne vahend, mis on suunatud isiku (kes pani toime ühiskonnale ohtliku teo) ohtliku tegevuse kõrvaldamisele. Teiste sõnadega, alandab minu kaitsealusel transpordivahendi juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks riski sõiduteel (temalt sõidu teel tuleneva riski). Kuid antud konkreetsel juhul rikkumised olid seotud seoses ülaltoodud asjaoludega, aga mitte autojuhi distsiplineerimatusega. Leiab, et antud konkreetsel juhul puudub vajadus lisakaristuse kohaldamiseks võttes arvesse kõiki toodud asjaolusid. Vastavalt KarS § 66 lg 2 ja 3 kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja võib mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi. Ositi tasutava või ärakantava karistuse täitmise tähtaeg ei tohi ületada ühte aastat. XXXmäärati rahatrahv summas 800 eurot, mida tal ei ole võimalik koheselt välja maksta täies ulatuses, seetõttu palub XXXmäärata temale rahatrahvi tasumist ositi. Lähtudes eeltoodust palub tühistada otsus väärteoasjas nr. 2302,15,009140 ning lõpetada menetlus seoses väärteotunnuse puudumisega. Alternatiivselt, s.o juhul kui kohus leiab, et väärtegu leidis aset ja XXXon süüdi, siis palub tühistada otsus väärteoasjas nr. 2302,15,009140 lisakaristuse määramise osas ja määrata rahatrahvi tasumist ositi. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde ja selgitas, et sõitis mööda teed, nägi, mingisugust pisikest looma, vist kass, üritas mööda sõita, aga ei arvestanud sõiduki gabariitidega ning riivas pargitud sõidukit. Jätkas liikumist, kui endine abikaasa hakkas karjuma, et peataksin sõiduki ja et ta ise klaarib selle asja ära. Tegi järelduse, et ta tunneb selle sõiduki omanikku ja karjudes ajas ta välja. Ütles, et vaja on helistada politseisse, väljus sõidukist ja läksin oma sõidukisse. Nägi, et mees tegi tagasipöörde ja sõitis koju. Järgmisel päeval helistas endisele abikaasale, kes ütles, et ise klaarib kõik ära. Nädal hiljem sai teada, et teda süüdistatakse toimunud liiklusõnnetuses. Otsustas, et läheb politseisse ja tunnistab oma süüd. Oli öine aeg, alustas liikumist väga kiiresti ja kohe nägi vasakul kassi ja pööras paremale, tundis lööki, sõitis 20-30 m edasi. Auto vigastusi ei näinud ja siis lahkus autost, kuna mees karjus ja ütles, et klaarib ise kõik ära. Jalutas oma autoni ja sõitis minema. Tunnistajana üle kuulatud XXX selgitas, et leppisid endise abikaasaga kokku, et kohtuvad. Oksana istus rooli, hakkas sõitma, jõudsid paarkümmend meetrit sõita, kui toimus kokkupõrge autoga. Nägi, et armatuurlaua näidud läksid kõik punaseks, kui auto jääb seisma, siis ei saa isegi käigukasti neutraalasendisse panna, et seda teisaldada. Oksana oli hüsteerias, palus, et ta teeks tagasipöörde lähedal parkimisplatsil, kuhu Oksana sõitis ja ajas ta autost välja. Istus ümber, parkis auto kodu juurde enda parkimiskoha peale. Teadis, kes on sõiduki omanik, tüdruk, kes elab korrus kõrgemal. Läks koju, et võtta pastakas ja jätta 4 kontaktandmed. Ei teadnud, mis korteris tüdruk täpselt elab, öisel ajal ei tahtnud tervet korrust üles ajada. Kui läks parklasse, kohtas patrulli, patrull kustus välja liikluspolitsei. Teatas, et selles liiklusõnnetuses on süüdi tema sõiduk. Oksana palus tal politseisse helistada, kuid kuna ta teadis sõiduki omanikku, lubas asja ise ära klaarida, sest nii saab kiiremini kui politsei abiga. Tunnistajana üle kuulatud XXXselgitab, et ta parkis oma auto Audi reg märgiga XXX XXX, öösel kell 3 paiku helistati politseist, et sõiduk sattus liiklusõnnetusse. Läks välja ja nägi, et esistange, esitiib, latern ja kapott läks löögi tõttu viltu. Ise ei näinud, kes liiklusõnnetuse põhjustas, nägi, kuidas meesterahvas, kes elab kõrvalmajas, väljus teisest politseisõidukist. Kahju põhjustanud sõidukit sündmuskohal ei olnud. Vigastada sai ka Mercedes, kuid mudelit ei mäleta. Helistas kindlustusse, kus öeldi, et tuleb kooskõlastada liiklusõnnetuse põhjustajaga ja umbes 2 kuu möödudes tehti sõiduk korda. Taastamismaksumus oli umbes 1000 eurot. Tema sõiduki vigastused tekkisid sellest, et BMW sõitis Mercedesele sisse, mis omakorda sõitis tema Audile sisse. Keegi ei ole tema poole pöördunud sooviga kokku leppida kahju hüvitamises. Tunnistajatest nägi tütarlast, kelle Mercedes seal oli, väljus ka tol päeval tänavale. Tunnistajana üle kuulatud XXXselgitab, ta parkis oma MB 180 275 AXX XXX, öösel helistati politseist, et sõiduk sattus liiklusõnnetusse. Läks välja ja nägi, et esiots on viga saanud. Liiklusõnnetuse põhjustajat sündmuskohal ei olnud. Liikluskindlustus maksis välja 5700 eurot, auto läks maha kandmisele. Keegi ei pöördunud ta poole sooviga hüvitada kahju. XXXga sai tuttavaks 2 päeva peale liiklusõnnetust, kuna tema auto kojamehe vahele oli ta jätnud oma telefoninumbri. Nii Oksana kui XXX palusid andeks, sai aru, et Oksana oli roolis ja XXX kõrval, kui sõitsid öösel tema autole sisse. Tunnistajana üle kuulatud XXXselgitab, et oli 8.06.2015 tööl turvafirmas Securitas patrullis Valgel tänaval EMT parkla kõrval. Öösel oli autos, kui kuulis lööki, puruneva klaasi heli. Nägi, et auto sõitis pargitud sõidukitele sisse ja koheselt sõitis sealt ära. Käivitas mootori, sõitis Valgele tänavale, hakkas autot jälitama, sõitis Uuslinna tänavale. Siis enam autot ei näinud ja sõitis edasi Uuslinna tänavat mööda. Helistas dispetšer ja ütles, et üks Valge tänava maja elanik helistas ja kuulis lööki, purustati sõiduk, et ta käiks kohal ja kontrolliks. Näha oli, et 2 sõidukit on viga saanud, näha oli jahutusvedeliku jälgi. Parklasse võib sõita Uuslinna tänavalt ja väljuda saab Valgele tänavale. Sõidukit ei näinud, kuna keeras Valgele tänavale, seal see auto keeras juba tagasi parklasse. Kui jõudis maja juurde, nägi jahutusvedeliku jälgi, mis viisid väljas seisva meesterahvani, täpselt ei mäleta, mehel oli kaasas pudel alkoholi. Väljus sõidukist ja küsis, et kas tema sõiduk põhjustas liiklusõnnetuse, ütles, et jah. Helistas dispetšerile, selgitas olukorda, et sõiduk, mis põhjustas liiklusõnnetuse on siin ja näeb seda meesterahvast. Dispetšer vastas, et helistaks politseisse ja oleks koha peal ja peaks kinni meesterahva politsei saabumiseni. Kohale saabus teine ekipaaž, mõne aja möödudes saabus ka politsei. Kui helistas politseisse, jutt oli pikk, esitati küsimusi, kas juht kaine või mitte. Politsei saabudes pidi meesterahvas puhuma, meesterahvas osutus ebakaineks, tema juuresolekul tegi 2-3 lonksu. Ei näinud, kes õnnetuse momendil roolis oli. Samuti ei näinud sündmuskohal loomi. Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et inkrimineeritud rikkumine on leidnud täielikku tõendamist uurides kirjalikke materjale ja kuulanud ära tunnistajad. On kindel, et süüdistus on kvalifitseeritud õigesti ja määratud on õige karistus. Kaebaja istus tundmatu sõiduki rooli, ei hinnanud õigesti oma sõidukogemust ja põhjustas liiklusõnnetuse. Isegi kui sündmuskohal võis olla loom, mis ei ole eluliselt usutav, siis öisel ajal iga juht peab sellega arvestama, järelikult on rikkumine õigesti kvalifitseeritud. Kaebaja ega ka XXX ei teatanud liiklusõnnetusest politseisse, mõlemal oli selleks võimalus olemas. Oli ka piisavalt aega. Liiklusõnnetusest teatamine ei ole kohustus, mille saab edasi delegeerida, kui juht seda ei tee, see on seaduse rikkumine. Kaebaja enda ütlusega ja XXX ütlustega on tuvastatud, et keegi ei helistanud politseisse, auto liigutati sündmuskohalt ära ja lahkuti. Karistuse määramisel peab arvestama, et toime pandi 2 väga rasket väärtegu ning see, et varasemalt karistamata, ei 5 tähenda, et tema suhtes ei saa kohaldada lisakaristust. Võttes arvesse teo asjaolusid ja süü suurust, siis pani toime väga ohtliku rikkumise, mis väärib ka lisakaristust. Selline käitumine ei ole liikluses normaalne, sellele järgneb range karistus. Ei ole ühtegi põhjust, miks lisakaristus ei ole põhjendatud. Lapse lasteaeda viimine ei ole aluseks karistuse kergendamisele, karistust peab olema ebamugav kanda. On seisukohal, et kohtuväline menetleja on määranud õige ja õiglase karistuse, kaebust mitte rahuldada. Maakohtu seisukoht Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebusega, kuulanud ära isikuliste tõendiallikate selgitused ning kohtuvälise menetleja esindaja seisukohad ning kontrollinud väärteoasja materjale, asub alljärgnevale seisukohale. Tulenevalt asjaolust, et V™S § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama V™S § 133 loetletud küsimused. V™S § 133 kohaselt peab kohus seega välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas V™S § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele V™S § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Antud juhul inkrimineeritakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli ja vaidlustatud otsuse kohaselt
lg-s 1 ettenähtud süüteo toimepanemist.
lg 1 sätestab vastutuse mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus.
lg 1 sõnastusest lähtuvalt tuleb seega sedastada mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine ning seejärel koosseisutunnusena varalise kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustuse tekitamine. Samuti süüdistatakse menetlusalust isikut
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises selles, et juht lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt ettenähtud korras politseile teatamata, rikkudes
Tutvudes väärteoprotokolli ja vaidlustatava kohtuvälise menetleja otsusega, nähtub, et O.P süüdistatakse selles, et ta XXX juures juhtis mootorsõidukit, ei kohandanud oma sõiduki kiirust olukorrale vastavaks ehk sõidukiiruse valikul ei arvestanud kõiki liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama, mistõttu sõitis otsa tee äärde pargitud sõiduautole MB reg. märgiga XXX, mis omakorda paiskus saadud löögi tagajärjel vastu sõiduautot Audi reg. märgiga XXX, põhjustades liiklusõnnetuse ja varalise kahju AS-le №rdea Finance Estonia, XXXja XXX.
lg 3 p 1 järgi juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. 6 Kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja XXXütlustest nähtuvalt kuulis ta pauku ja klaasiklirinat ning hiljem avastas, et XXX juures on kahele autole sisse sõidetud ning jahutusvedeliku rada viib garaažini, kus parkis BMW 530D reg. märgiga XXX. Tunnistaja XXXütluste kohaselt parkis ta oma auto MB 275 AXX XXX, kui öösel helistati politseist, et sõiduk sattus liiklusõnnetusse. Sõiduki esiots oli kannatada saanud ning kindlustus hüvitas sõiduki maksumuse ja sõiduk kanti maha. Tunnistaja XXXütluste kohaselt parkis ta oma auto Audi reg märgiga XXX XXX, kui öösel helistati politseist, et sõiduk sattus liiklusõnnetusse. Esistange, esitiib, latern ja kapott olid löögi tõttu viltu. Väärteotoimikus leidvatest vaatlusprotokollidest nähtuvalt on vaadeldud nii sündmuskohta, kui mõlemat kannatada saanud sõidukit (tl 3-26) ning mõlemal sõidukil on sedastatavad kahjustused. XXXon pöördunud ka oma kindlustusandja INGES poole, kes maksis välja 5700 eurot ja auto taastamisele ei kuulunud. Taolisest asjaolust saab järeldada, et XXXkuuluv sõiduk sai nii suuri kahjustusi, et seda ei olnud enam mõtet remontida ja see tuli maha kanda, kuivõrd taastamismaksumus oleks ületanud sõiduki jääkväärtust. Ehk tuvastamist on leidnud XXXvaralise kahju tekkimine ja kahju suurus vähemalt 5700 eurot. Ka XXXon pöördunud oma kindlustusandja Gjensidige poole, kes 2 kuu möödudes remontis auto, mille maksumus oli umbes 1000 eurot. Seega on tuvastatud ka XXXvaralise kahju tekkimine umbes 1000 euro ulatuses. Edasi juhib kohus tähelepanu sündmuskoha vaatlusprotokolli fototabelile, milles on vaadeldud sündmuskohta (tl 3-26) ning millest nähtub, et kannatada saanud autode juurest viib vedeliku rada XXXgaraaži juurde ning viib otse liiklusõnnetuse põhjustanud autoni, s.o BMW 530D reg. märgiga XXX. Samuti on eraldi vaadeldud ka liiklusõnnetuse põhjustanud sõidukit BMW 530D reg. märgiga XXX (tl 27-32), mille esiosa parem pool on kahjustatud. Kuna auto omanikuks on märgitud AS №rdea Finance Estonia, siis on sedastatav ka AS №rdea Finance Estoniale kahju tekitamine. Seda kinnitavad kaudselt ka XXXütlused, mille kohaselt on sõiduk käesolevaks ajaks taastatud. Arvestades vaatlusprotokollist nähtuvaid sõiduki vigastusi, ei saanud taastamisremondi maksumus olla väike. Eeltoodud tõenditele tuginedes asub kohus seisukohale, et sõiduk BMW 530D reg. märgiga XXX on XXX juures parkivale autole MB 180 reg. märgiga XXX otsa sõitnud, mis omakorda on põrkunud eesseisva auto Audi reg. märgiga XXXotsa ning on põhjustanud sellega mõlemale autole kahjustusi ning siis on auto sõitnud XXXgaraaži, mida näitab ka autost välja tilkunud vedeliku rada. Menetlusaluse isiku ja tunnistajana üle kuulatud XXX ütluste kohaselt oli liiklusõnnetuse põhjustamise hetkel auto roolis O.P, kes väitis, et kuna kass hüppas vasakult poolt teele, siis ta ehmatas ja keeras rooli paremale ning hinnates auto gabariite valesti, sõitis otsa parkivale autole. Seega menetlusalne isik on sõidukit juhtides otsa sõitnud XXXkuuluvale sõidukile ja sellega põhjustanud varalist kahju nii XXXkui XXXning sellise käitumisega on menetlusalune isik eiranud
lg 3 p 1 nõuet, s.o juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Kohus rõhutab, et mootorsõiduki juht peab olema alati tähelepanelik ning seda eriti pimedal ajal ja väidetavalt võõra, s.t harjumatu sõidukiga sõites. Seevastu on nii tunnistaja XXXkui ka O.P ise väitnud, et O.P-le liiklusõnnetuses osalenud sõidukiga sõita meeldis, kuivõrd tegemist oli suure ja võimsa mootoriga sõidukiga. Seega ei olnud vaidlusalune sõiduk O.P jaoks võõras või harjumatu, kuivõrd ta oli seda eelnevalt korduvalt juhtinud. Samuti on üldteada asjaolu, et asulates peetakse koduloomi ja asulasisestel teedel võivad ringi liikuda nii kodused kui ka hulkuvad koerad kui kassid ning see ei saa olla menetlusalusele isikule üllatuseks. Juht, kes teele lähenevat kassi nähes hüsteeriasse satub ja pidurdamise asemel parkivatele autodele selle tõttu sisse sõidab, on liikluses ohtlik, kuivõrd ta ei valda elementaarseid juhtimisvõtteid ega orienteeru liiklussituatsioonis. Seda enam, et menetlusalusel isikul on väidetavalt juhtimisõigus olnud 7 juba 8 aastat. Asulasisestel teedel peab mootorsõidukijuht olema eriti tähelepanelik ning valima sellele vastava kiiruse, kuna sõiduteele võivad ootamatult joosta nii lapsed kui loomad, kes ise ei ole võimelised liiklusohutut käitumist tagama ning seda ööpäevaringselt. Sellest tulenevalt ei ole ka seaduseandja pidanud vajalikuks iga tänava peale vastavat hoiatusmärki panna, kuna kohustus olla liikluses tähelepanelik ja seda eriti suurema ohuallika valdajate, s.o mootorsõiduki juhtide poolt, tuleneb liiklusalastest õigusnormidest endist, s.h
Kohus juhib tähelepanu ka asjaolule, et seni ei ole hoiatusmärki „Kassid teel“ veel liiklusmärkide standardisse lisatud ja kui isegi oleks lisatud ja selline märk Valde tänav 18 maja juurde paigaldatud, ei oleks see antud juhul kuidagi ära suutnud hoida menetlusaluse isiku ehmatust ja sellest tingitud otsasõitu parkivatele autodele. Ohutu liiklemise eest vastutab eelkõige mootorsõiduki juht ise ning vale sõidukiiruse valimises ja sõiduoskuste ülehindamises on vastutustundetu süüd veeretada liiklusmärgi puudumisele. Arusaamatu on ka kaitsja väide, et kuna kass hüppas teele külje pealt ja ei olnud kass seega eespoolse nähtavuse ulatuses, siis ei saanud menetlusalune isik seda ette näha ja seega puudub O.P teos väärteo koosseis. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et menetlusalune isik sõitis otsa tee ääres parkivatele autodele, mis olid tema eespoolse nähtavuse ulatuses. Seega kui menetlusalune isik oleks valinud õige sõidukiiruse ja hinnanud sõiduki gabariite õigesti, ei oleks ka liiklusõnnetust põhjustanud. Seejuures tuleneb O.P ütlustest, et kass tuli teele ootamatult. Seega nägi ta seda kassi eespool, mitte küljelt või tagant. Seega sai ta reageerida vaid eespoolse nähtavusulatuse piires liikunud takistusele, et vältida sellele otsasõitu. Küljelt või tagant lähenevale takistusele ei saa rooli paremale keerates reageerida. Kui kass oleks tulnud teele küljelt või tagantpoolt, poleks menetlusalune isik seda näinud. Seega sai ta näha väidetavat kassi vaid sõiduki ees.
p 32 kohaselt loetakse liiklusõnnetuseks juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju. Nagu kohus juba eelpool leidis, tekitas menetlusaluse isiku juhitud sõiduk varalist kahju AS-le №rdea Finance Estonia, XXXja XXX. Kõigil eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et kohtuväline menetleja on õigesti ja väärteomenetluse raames kogutud tõendikogumiga kooskõlas olevalt lugenud tõendatuks liiklusõnnetuse toimumise. Seega puuduvad väärteoasjas V™S § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud V™S § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle teo on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3), mida on menetlusalune isik ka ise tunnistanud. Kuna kohtuliku menetlusega on tuvastatud menetlusaluse isiku süü temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja menetlusaluse isiku käitumises sisalduvad temale inkrimineeritud väärteo koosseisutunnused, on see väärtegu õigesti kvalifitseeritud (§ 133 p 4). Menetlusalust isikut on süüdistatud ka
lg 5 nõude rikkumises ja
Menetlusalune isik on tunnistanud, et ta politseisse ei helistanud, kuna endine abikaasa XXX pidi asjaga ise tegelema, kuna tema oli ka auto omanik. Seega lahkus menetlusalune isik sündmuskohalt ning politseisse ei helistanud.
sätestab juhi tegutsemise liiklusõnnetuse korral ning lõike 5 kohaselt lahkarvamuse korral, kui varalise kahju saaja ei ole teada, varalise kahju tekitajat ei ole sündmuskohal või varaline kahju tekkis loomale otsasõidu tagajärjel, tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldustele. Antud juhul ei olnud kohal kahju saajaid Jana Kasemaad ja Juri lljašenkot, s.t varalise kahju saaja ei olnud menetlusalusele isikule teada, kuigi menetlusaluse isiku kõrval istmel istuv XXX teadis, et Mercedes, millele otsa sõideti, kuulus tema trepikojas elavale naisterahvale. Seejuures ei teadnud ei O.P ega ka XXX XXX isiku- ega kontaktandmeid ega ka täpset elukohta, mistõttu ei olnud konkreetne kahju saaja teada ning kahju saaja sai kahju saamisest teada politsei vahendusel. Samas ei olnud ei menetlusalune isik ega XXX teadlikud sellest, et liiklusõnnetuse tagajärjel on ka teine auto viga saanud, mille omanik ei olnud teada. 8 Eelnevalt on kohus juba lugenud tuvastatuks liiklusõnnetuse toimumise. Edasi juhib kohus tähelepanu asjaolule, et iga sõiduki juht, kes on läbinud sõidukijuhi koolituse ja on saanud juhtimisõiguse, peab teadma, et kui ta põhjustab liiklusõnnetuse, tuleb sellest koheselt politseile teada anda. Menetlusalune isik jättis liiklusõnnetusest politseile aga teatamata väites, et XXX pidi asjaga ise tegelema ja kõik ära klaarima. Samas XXX ei olnud mingit plaani politseisse teatada, vastupidi, ta plaanis kannatada saanud auto omanikuga ise rääkida ja eiras politsei kaasamist teadlikult, kuna politseist mingit abi ta ei lootnud saada. Seega arvestades asjaolu, et nii menetlusalusel isikul endal kui ka XXX oli võimalus ja aega kohe politseisse teatada, ei teinud nad seda kumbki ning menetlusalune isik ka ei veendunud selles, et XXX oleks politseisse teatamise tahe olemas olnud. Menetlusalune isik lahkus vastutustundetult sündmuskohalt ja politseile ei teatanud. Menetlusalune isik isegi ei tundnud huvi, millised kahjustused ta parkivale autole otsa sõites oli tekitanud ja see näitab menetlusaluse isiku erilist hoolimatut ja ükskõikset suhtumist oma liiklusseadusest tulenevatesse kohustustesse ja teiste kaasliiklejate varasse.
sätestab juhi kohustused liiklusõnnetuse korral.
lõigetes 1 ja 2 on juhi kohustused liiklusõnnetuse järgselt võimalikult kiiresti seisma jääma, põhjustamata sellega lisaohtu, ja lülitama sisse ohutuled. Kui sõidukil puuduvad ohutuled või kui liiklusõnnetuses osalenud sõiduk asub kohas, kus nähtavus on halb või piiratud, tuleb teele panna ohukolmnurk ning tegema kõik võimaliku, et liiklus liiklusõnnetuse kohal oleks ohutu. Väärteoasjas kogutud tõenditest saab tulla järeldusele, et menetlusalune isik lahkus sündmuskohalt ja kogu väärteomenetluse jooksul ei ole kogutud tõendeid selle kohta, et menetlusalune isik oleks pöördunud politseisse liiklusõnnetusest teatamiseks.
lg 4 sätetega on üheselt mõistetavalt märgitud, millistel tingimustel ei pea politseile liiklusõnnetusest teatama. Varalise kahju puhul on olulisteks tingimuseks
lg 4 p 2, 3, 4 ja 5 sätted, milliste kohaselt peavad liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad juhtumi põhjusi hinnates varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses olema ühel meelel, kõikide liiklusõnnetuses osalenud isikute andmed on hilisemat identifitseerimist võimaldaval viisil loetletud, on nimetatud varalise kahju tekitamise eest vastutav isik ja kõik punktides 2 kuni 4 loetletud asjaolud on liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad kirjalikult vormistatud ja sellele alla kirjutanud. Väärteoasja materjalidest sellist dokumenti, mille liiklusõnnetuse põhjustanud menetlusalune isik ja kahju saajad oleks vormistanud
Sündmuskohal viibis menetlusalune isik ja mitte kahju kannatanud, mistõttu ei saanud ta ka olla ühel meelel kahju saajatega, kuivõrd kahju saajaid sündmuskohal ei viibinud ja kahju saajad ei olnud tekkinud kahjust teadlikud. Kuskil ei ole menetlusalune isik ka nimetanud varalise kahju tekitamise eest vastutavat isikut. Seega ei ole menetlusalune isik täitnud
lg 4 sätestatud nõudeid, mis annaks õiguse jätta politseile liiklusõnnetusest teatamata.
lg 5 teise alternatiivi kohaselt tuleks politseile teatada siis, kui varalise kahju saaja ei ole teada. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt menetlusalune isik kahju saajaid ei teadnud. Kaassõitja teadis küll, et Mercedese omanik elab temaga ühes majas, kuid asjaolust, et ka teine sõiduk viga sai, ei teadnud kumbki midagi ega tundnud ka selle vastu huvi. Kolmanda variandina tuleks kõne alla olukord, kus kahju tekitajat ei ole sündmuskohal ning antud juhul teataski liikusõnnetusest politseile hoopis turvafirma töötaja. Seega peab liiklusõnnetusest politseile igal juhul teatama, millest saab järeldusi teha nii
Kohus leiab, et politseile võib liiklusõnnetusest teatamata jätta üksnes
lg 4 p 2 - 4 sätestatud tingimustel, s.o seaduses üheselt sätestatud erijuhul ja selleks tuleb koostada
Antud vaidlusalusel juhul
Samasugusele seisukohale on asunud ka Riigikohus oma lahendites 3-1-193-06 ja 3-1-1-81-07. Käesoleval juhul ei ole menetlusalune isik kahju saajaga vastutuse osas kokkuleppele jõudnud ega sündmuskohal, s.o liiklusõnnetuse toimumise kohas sellekohast kirjalikku kokkulepet sõlminud. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et menetlusaluse 9 isiku käitumises esineb
lg 5 nõude rikkumine ja menetlusaluse isiku käitumine on kohtuvälisel menetlusel õigesti kvalifitseeritud
lg 1 ettenähtud väärteona Seega puuduvad väärteoasjas V™S § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud V™S § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle teo on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3), mida on ta ka ise tunnistanud. Kuna kohtuliku menetlusega on tuvastatud menetlusaluse isiku süü temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja menetlusaluse isiku käitumises sisalduvad temale inkrimineeritud väärteo koosseisutunnused, on see väärtegu õigesti kvalifitseeritud (§ 133 p 4). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Omari Askileiskiri, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik V™S § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes ning kuivõrd tegemist on politseiametnikuga, siis V™S § 10 lg 3 1 mõttes on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6) ning sellele ei ole viidatud ka esitatud kaebuses. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut
lg-s 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 115 trahviühiku ulatuses, s.o 460 eurot ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks.
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest põhikaristusena rahatrahviga 85 trahviühiku ulatuses, s.o 340 eurot ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks. Seega on
lg-s 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest menetlusalust isikut karistatud kohtuvälise menetleja poolt põhikaristusega ettenähtud sanktsiooni 1/3 ulatuses, lisakaristusega
lg 2 ettenähtud sanktsiooni keskmises määras,
lg 1 ettenähtud sanktsiooni 1/3 ulatuses ja lisakaristusega
Seega menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (§ 133 p 7), mistõttu süü suurust, sh kahe väärteo toimepanemist arvestades puudub ka alus väärteomenetluse lõpetamiseks V™S § 30 alusel (§ 133 p 8). Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteoasja lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks V™S § 133 p 9 mõttes. Kuivõrd menetlusalune isik ei ole esitanud taotlust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks, siis puudub ka alus seda asjaolu analüüsida (§ 133 p 10). Süüteo asjaoludest ja menetlusaluse isiku ütlustest lähtuvalt leiab kohus, et tegemist on tahtlikult toime pandud süütegudega.
alusel toimepandud väärteo puhul leiab kohus, et liiklusõnnetus on toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega, sest menetlusaluse isiku ütlustest lähtuvalt ta teadis, et tegemist on uue ja kiire autoga ning ta alustas sõitmist kohe suure kiirusega, mistõttu ta oleks pidanud ka ette nägema võimalikku liiklusohtlikku tagajärge.
alusel toime pandud väärteo puhul menetlusalune isik mootorsõiduki juhina, kellele on antud juhtimisõigus, teab, et kui ta liiklusõnnetuse põhjustab ja sellest politseile ei teata, vaid lahkub sündmuskohalt, rikub ta liiklusseaduses sätestatud kohustust. Sellegipoolest lahkus ta sündmuskohalt ja lootis, et XXXtegeleb asjaga ise edasi, kuid mingit õiguslikku alust politseisse mitteteatamiseks tal ei olnud nagu kohus juba eelpool leidis. Süüd välistavaid ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus
lg 3 p 1 ja § 169 lg 5 nõudeid ning pani toime
Karistuse määramine 10
lg 1 näeb põhikaristusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti kuni 30 päeva või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kuni 6 kuuni ning lõike 2 kohaselt võib kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 1 kuust kuni 3 kuuni.
lg 1 näeb põhikaristusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni ning lõike kaks kohaselt võib kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut
lg-s 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 115 trahviühiku ulatuses, s.o 460 eurot ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks.
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest põhikaristusena rahatrahviga 85 trahviühiku ulatuses, s.o 340 eurot ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Märkida tuleb ka seda, et kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr, antud juhul 150 trahviühikut. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Hinnates O.P süü suurust talle inkrimineeritava süüteo toimepanemisel leiab kohus, et
lg 1 sätestatud väärteo puhul on süü hinnatav keskmisena, kuivõrd tegemist on
Samas ei saa tähelepanuta jätta ka asjaolu, et ühe liiklusõnnetusega tekitati kahju kolme sõiduki omanikule ning tekitatud kahju suuruse tõttu tuli üks sõidukitest maha kanda ning ühe sõiduki omanikule tekitati seega oluline kahju. Edasi analüüsib kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude esinemist. Meneltusalune isik on avaldanud kahetsust nii kaebuses kui kohtuistungil ning kohus peab võimalikuks sellega arvestada. Seega arvestades menetlusaluse isiku keskmist süüd ja kergendava asjaolu esinemist, tuleb asuda seisukohale, et karistuse saab määrata alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra.
lg 1 mõttes on kohtu hinnangul menetlusaluse isiku süü samuti keskmisena hinnatav. Kergendavaks asjaoluks ei saa kohus siinkohal lugeda menetlusaluse isiku teadmist, et asjaga tegeleb edasi XXX, sest nagu juba eelpool on tuvastamist leidnud, on seadusest tulenev kohustus jääda just liiklusõnnetuse põhjustajal sündmuskohale ning teavitada juhtunust politseid. Sellise vastutuse kellegile teisele delegeerimine ei ole võimalik, ammugi mitte vastutusest vabastav asjaolu või süüd kergendav asjaolu. Nagu juba eelpool on tuvastamist leidnud kergendava asjaolu, s.o kahetsuse esinemine, siis ka siinkohal peab kohus võimalikuks sellega arvestada ja põhikaristuse saab määrata alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et kohtuvälise menetleja otsusega määratud põhikaristus on proportsionaalne menetlusaluse isiku süü suurusega ja kohus ei pea vajalikuks seda muuta. Kohus leiab, et puutuvalt määratud karistuste eesmärki õiguskorra huvide kaitsmisel tuleb asuda seisukohale, et antud juhul määratud karistuste leebed määrad seda ei pruugi täita ning tuleb kaaluda lisakaristuse kohaldamist. Kohtupraktika kohaselt täidab lisakaristus nii süüd heastavat kui ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet (Riigikohtu otsuse 3-1-1-122-13 p 9). Seega aktualiseerub lisakaristuse 11 kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Kohtupraktika kohaselt võimaldab isiku poolt teadlikult nõuete rikkumisest järeldada tema allumatust kehtestatud korrale, mis muudab tema poolt uue samalaadse rikkumise toimepanemise võimaluse tõenäolisemaks ning tingib ohu vältimiseks lisakaristuse kohaldamise. Samas ei saa isikutele lisakaristust kohaldada automaatselt, vaid seda tuleb eraldi kaaluda ja põhistada. Mis puudutab lisakaristuse kohaldamist või kohaldamata jätmist, siis peab kohus vajalikuks viidata sellele, et väärteoasja materjalide kohaselt on tuvastatud, et menetlusalune isik sõitis otsa parkivale autole, mille tagajärjel tekkis varaline kahju kolmele isikule. Ühele sõidukile tekitatud kahjustused olid aga niivõrd suured, et see sõiduk tuli lausa maha kanda. Samuti juhib kohus tähelepanu menetlusaluse isik käitumisele peale liiklusõnnetuse põhjustamist. Menetlusalune isik isegi ei tundnud huvi, millised kahjustused ta parkivale autole otsa sõites oli tekitanud ja see näitab menetlusaluse isiku erilist hoolimatust ja ükskõiksust teiste kaasliiklejate vara suhtes. Samuti menetlusaluse isiku väide, et ta püüdis kassile otsasõitu vältida, ei ole eluliselt usutav juba seetõttu, et menetlusalune isik ei tundnud peale liiklusõnnetuse toimepanemist enam mingit huvi, kas kass sai viga või mitte, muidu oleks ta läinud seda sündmuskohale kontrollima. Oma süüteo tagajärgede lahendada jätmine teisele isikule näitab samuti menetlusaluse isiku eriti vastutustundetut suhtumist oma teosse ja liiklusseaduses sätestatud kohustustesse üldiselt. Menetlusaluse isiku ja tunnistaja XXXütluste kohaselt oli O.P liiklussituatsioonist ja liiklusõnnetusest ning XXXkäitumisest endast väljas. Samas nähtub O.P enda ütlustest aga seda, et liiklusõnnetuse järgselt lõks ta tema kasutuses olnud sõidukisse ja sõitis koju. Seega liiklusõnnetuse järgne käitumine ja sõiduki juhtimise suutlikkus näitavad pigem seda, et menetlusalune isik ei olnud endast väljas, vaid lahkus kiirustades sündmuskohalt, tundmata huvi põhjustatud tagajärgede vastu. Eeltoodud asjaolud sunnivad kohut tegema järelduse, et pelgalt rahaline mõjutamine ei pruugi eripreventiivseid eesmärke täita ning kohtu arvates on menetlusalune isik liikluses ohtlik ja seda nii toime pandud väärteo iseloomu kui ka teosse ja liiklusohutusse hoolimatu suhtumise tõttu. Seetõttu leiab kohus, et ka preventiivsetest eesmärkidest lähtuvalt on lisakaristuse kohaldamine põhjendatud mõlema süüteo puhul ning peaks välistama võimaluse, et menetlusalune isik paneks liiklusalaseid süütegusid toime ajal, kui ta on liiklusest kõrvaldatud. Üldpreventsiooni arvestades, leiab kohus, et teadmine, et vastutustundetud juhid kõrvaldatakse liiklusest, võib suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet. Kaebuses esitatud väide, et karistus on liiga range, kuna isikul puudub varasem liiklusalane rikkumine ei ole antud juhul asjakohane, sest
lg 2 ja § 236 lg 2 sätete kohaselt ei oma tähtsust, kas isikul on varasem liiklusalane karistus või mitte, lisakaristuse võib kohaldada ka juba esmakordse rikkumise puhul. Samuti võib juhtimisõiguse ära võtta juba põhikaristusena ja seda juba palju pikemaks perioodiks, so
Karistuse valikul tuleb lähtuda võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Seejuures peab kohus vajalikuks rõhutada, et kui korduvalt rikkumise toime pannud isiku puhul on samalaadse süüteo toimepanemise ohu olemasolu tuletatav korduvuse faktist, siis esmakordse rikkumise puhul peaks lisakaristuse kohaldamiseks esinema kas isiku süüd (nt piirmäära oluline ületamine, täiendavate liiklusnõuete rikkumine) või tema isikut (nt hoolimatu suhtumine oma teosse) iseloomustavad asjaolud, mis muudavad selle võimaluse tavapärasest suuremaks. Kohus leiab, et antud juhul on juba eespool tuvastatud kahe liiklusalase väärteo järjestikune toimepanemine ning ka menetlusaluse isiku hoolimatu suhtumine oma teosse. Kaebusest nähtub, et kaebuse esitamise ainuke põhjus on vältida juhtimisõiguse äravõtmist ning seetõttu on leitud, et karistus on liiga range. Kaebuses on märgitud, et kaebuse esitaja vajab juhiluba lapse lasteaeda sõidutamiseks. Vajadus last lasteaeda viia oli kaebuse esitajale 12 teada ka väärteo toimepanemise ajal ning see teadmine ei tulnud kaebuse esitajale ootamatult ja pärast kohtuvälise menetleja otsuse koostamist. Kohus leiab, et laste kasvatamine ja nende lasteaias käimine ei ole seotud lapsevanema juhtimisõigusega. Lasteaias käivad ka need lapsed, kelle vanematel ei ole juhtimisõigust ega sõidukit ning kohtu arvates ei saa juhtimisõiguse puudumine või äravõtmine välistada lapsevanema kohustuste täitmist lapse kasvatamisel ja lapse lasteaeda viimisel. Juhtimisõiguse ja sõiduki olemasolu muudavad nende kohustuste täitmise vaid mugavamaks, kuid ei ole lapse kasvatamise või lasteaias käimise tingimuseks. Samas teadis juhtimisõiguse saanud ja seetõttu eeldatavalt ka liiklusnõudeid teadev isik seda, et liiklusnõuete rikkumise eest võib järgneda nii rahatrahv kui ka juhtimisõiguse äravõtmine kas põhi- või lisakaristusena, samuti sellest tingitud ebamugavused edasise elu korraldamisel. Kohus on seisukohal, et isik peab tegema kõik enesest oleneva, et tema olukord tema enese tahtliku süülise käitumise tõttu ei halveneks ja et tema senine mugav elulaad säiliks. Seega saanuks kaebuse esitaja säilitada väärteo toimepanemisele eelnenud olukorra vaid juhul, kui oleks hoidunud temale inkrimineeritud väärtegude toimepanemisest. Kaaludes riivatavaid õigushüvesid, asub kohus seisukohale, et antud olukorras kaaluvad kollektiivsed õigushüved kaasliiklejate ohutuse ja vara näol üles kaebuse esitaja võimalikud huvid. Kohus peab siinkohal vajalikuks viidata KarS § 50 lg 2, mille kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimisõigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu (Riigikohtu otsus 3-1-1-26-10). Liikumispuude olemasolu kohta ei ole kaebuse esitaja aga tõendeid esitanud. Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et väärteoasjas tuvastatud isiku süü suurus ning üld- ja eripreventiivsed eesmärgid on küllaldaseks aluseks lisakaristuse kohaldamisel. Kohus leiab, et süüteo tehiolusid ja iseloomu arvestades oli kohtuvälises menetluses tehtud otsusega lisakaristuste kohaldamine põhjendatud. Puutuvalt süü suurusesse, kohus ei näe alust määratud lisakaristuse kergendamiseks, rääkimata siis kohtuvälise menetleja otsuse tühistamisest lisakaristuse kohaldamise osas. Kaebuses on palutud määrata rahatrahvi tasumine ositi kuna menetlusalusel isikul ei ole võimalik koheselt rahatrahvi maksta. Vastavalt KarS § 66 lg 2 sätetele võib kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi ühe aasta jooksul. Sellest tulenevalt saab eelmärgitud sätte sõnastusest järeldada, et rahatrahvi ositi tasumise määramist saab teha vaid mõjuvatel põhjustel. Seega peab menetlusalune isik esitama ka põhjused, mis peavad olema mõjuvad, et nende pinnalt otsustada ositi tasumise põhjendatus. Käesoleva juhul ei ole menetlusalune isik peale kaebuse kohtule mingeid dokumentaalseid tõendeid oma majandusliku seisundi kohta esitanud, st kaebuse esitaja ei ole selliste mõjuvate põhjuste olemasolu tõendanud. Kaebuse esitaja on väitnud, et ta ei tööta ja tegeleb oma äri rajamisega ning tema kulud tasub endine abikaasa XXX. Sellest tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et kohtule ei ole peale suuliste väidete esitatud ühtegi tõendit, millest saaks järeldada menetlusaluse isiku maksevõimet või selle puudumist. Seega puudub kohtul seaduslik alus kaebuses esitatud taotluse rahuldamiseks. Lisaks sellele peab kohus vajalikuks märkida, et KarS § 66 lg 2 sätteid saab kohaldada selleks vajalikel tingimustel kohtuväline menetleja või kohus karistamisotsust tehes. Kui kaebemenetluses kohus ei muuda kohtuvälise menetleja otsust karistuse liigi või määra osas, siis ei tee kohus ka karistamisotsust, mistõttu ei saa ta ka hakata määrama määratud trahvi ositi tasumist. Kohus peab vajalikuks pöörata kaebuse esitaja tähelepanu sellele, et vastavalt V™S § 209 sätetele, kui on asjaolusid, mille tõttu ei ole viivitamatult võimalik täita väärteo eest karistusena kohaldatud rahatrahvi, võib lahendit täitmisele pöörav maakohus või kohtuväline menetleja süüdlase avalduse alusel oma määrusega rahatrahvi täitmisele pööramise edasi lükata, märkides määruses edasilükkamise alguse ja lõpu kuupäeva. Seega kohalduks see säte vaid juhul, kui vaidlustatud otsus oleks jõustunud. Antud juhul see kohtuvälise menetleja otsus kaebuse esitamise tõttu jõustunud ei ole. Menetlusalusele isikule allkirja vastu kätte antud väärteoprotokollis on üheselt märgitud, et menetlusalusel isikul on õigus enne väärteoprotokollis märgitud lahendi kättesaadavaks tegemise kuupäeva esitada kohtuvälisele menetlejale taotlus rahatrahvi ositi tasumiseks. Seega pidanuks menetlusalune 13 isik sellise taotluse esitama kohtuvälisele menetlejale pärast väärteoprotokolli kättesaamist, mitte kohtule esitatavas kaebuses. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse tühistamine. Sellest tulenevalt puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 14
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.