500 eurot,
200.00 eurot ning
16.02.2016 koostatud väärteoprotokolli nr AB1428051 kohaselt 08.04.2015 kell 18:13 Tallinnas, Endla tn - Villardi tn ristmikul V.S juhtis mootorsõidukit Audi 100 reg.nr. XXXX, enne manöövri alustamist ei veendunud selle ohutuses ja enne vasakpööret ei suundunud aegsasti sõidutee pärisuunavööndi vasaku ääre lähedale ning keeras ette vasakul pool otse liikunud sõidukile Nissan Primera reg.XXXX. Põhjustas sellega liiklusõnnetuse ja varalise kahju XXXXja XXXX. Juht lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt ettenähtud korras politseile teatamata ja sõidukil puudub kehtiv liikluskindlustus, millega rikkus
S § 3 lg 2 ning sellega pani toime
S § 81 järgi kvalifitseeritavad väärteod. Kaebuse sisu 11.04.2016 esitas V.S kohtule kaebuse, milles taotles otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist. Kaebaja ei tunnista ennast süüdi ja leiab, et kohtuväline menetleja ei ole asja piisavalt uurinud. Kaebajal on küll mootorsõiduki Audi 100 reg.nr XXXX kasutusõigus, kuid 08.04.2015 ta ei ole seda kasutanud. Tegemist on vana sõiduautoga, millel on varasemast ajast kriime ja mõlke. Kaebaja on seisukohal, et ta ei ole 08.04.2015 Tallinnas, Endla-Villardi ristmiku juures mootorsõidukit juhtinud ja liiklusavariid põhjustanud. Kohtumenetlus ja kohtuotsuse põhjendused 31.05.2016 toimunud kohtuistungil kaebuse esitaja jäi oma kaebuse juurde: ta on täiesti kindel, et ta ei ole seda õnnetust põhjustanud ja tema auto ei ole selles osalenud. Keegi teine ei ole 08.04.2015 tema autot (isale kuuluvat autot) kasutanud, kuna sõidukil puudus kehtiv liikluskindlustus. Ise hindab oma juhtimisoskust väga kõrgeks, taolisi rikkumisi ei saa juhtuda. Liiklusõnnetuse ajal ta elas üürikorteris XXXXning sündmuskoht ei jää tema igapäeva tee peale. Kui ta autoga käis tööl, siis ta liikus marsruudil Sõpruse pst-Tondi-Pärnu mnt-Äripäeva hoone või siis Sõpruse pst-TTÜ-Pärnu mntÄripäeva hoone. Sündmuse ajal käis tööl hoopis ühistranspordiga või jala. Liiklusõnnetusest sai teada maikuus, kui sõitis maakoju. Kui tema auto oleks õnnetuses osalenud, selle tagajärg oleks ka nähtav, seega ei nõustu ekspertiisiarvamusega. Esitas kohtule (väidetavalt) 2014.a oktoobris ja 2015.a juunis autost tehtud fotode väljatrükid ja samad fotod digitaalsel kujul, mis peaksid tõendama, et auto on terve ja ei ole osalenud õnnetuses. Leiab, et sõiduautosid Audi 100 samasuguse kerevärviga ja sarnase numbrikombinatsiooniga leidub Tallinnas kindlasti veel. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et V.S-i kaebus tuleb jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Esindaja asus seisukohale, et asjas ei ole küll ühtegi otsest tõendit, mis kinnitaks kaebaja osalemist sündmuskohal, kuid on olemas kaudsed tõendid, mida kogumis hinnates on võimalik asuda seisukohale, et kaebaja on talle inkrimineeritavad teod toime pannud. Kuna kaebaja põhjustas liiklusõnnetuse ja pidi sellest aru saama, siis on põhjendatult esitatud talle ka süüdistus, et ta lahkus sündmuskohalt ja ei teatanud liiklusõnnetusest. Vastavalt rikkumiste raskusele on määratud ka lisakaristus, sest ta pani toime raske liiklusalase rikkumise ja sellele peab järgnema range karistus. Lähtudes eeltoodust kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et kaebajale inkrimineeritud rikkumised on leidnud täielikult tõendamist. Kohtuliku arutamise järeldused 2 V™S §-st 87 on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega, mis tähendab kohtu seotust protokollis toodud teokirjeldusega. Vastavalt V™S § 31 lg-le 2 ja § 123 lg-le 2 peab kohus väärteoasja uurima igakülgselt. Muuhulgas tähendab väärteoasja igakülgne uurimine sedagi, et sõltumata esitatud kaebuse piiridest maakohtul tuleb selgitada välja kõik menetlusalust isikut süüstavad ja õigustavad asjaolud. V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Samuti kohus peab lahendama V™S § 133 loetletud küsimused: kas ei esine väärteoasjas V™S § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele V™S § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku § 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9). Kohtuistungil kuulas kohus ära kaebuse esitaja, tunnistajad XXXX, XXXXja kohtuvälise menetleja esindaja ning uuris järgmisi väärteotoimikus asuvaid kirjalikke tõendeid: - 08.04.2015 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist ja LÕ nr 0700 aktist nähtub, et liiklusõnnetuse toimumise koht asub Harjumaal, Tallinnas, Endla tn-Villardi tn ristmikul. Vaatlusprotokollist nähtuvalt sõiduauto Audi 100 reg.nr XXXX, millel kindlustuskaitse lõppes 06.04.2015, sooritades vasakpööret keeras ette otse sõitvale sõiduautole Nissan Primera reg.nr XXXX ja lahkus sündmuskohalt. Sõiduautol Nissan on vigastatud parempoolne esinurk. Vaatluse hetkel on pime aeg, ilmastik selge. Teekate on kuiv ja korras. Endla tn on sirge tee, kus suurim lubatud kiirus on 50 km/h. Endla tänaval puudub teekatemärgistus ning tee on kogulaiusega 15m. Vaadeldes tänavat suunaga Tehnika tn poolt Suur-Ameerika tee poole ristub vasakult Villardi tänav, mis on laiusega 6,6m. Selle ristmik Tuulika tn poolne mis on võetud mõõtmise nullpunktiks. Vaadeldakse suunaga Suur-Ameerika tänava poole. Tee vasakus servas seisab suunaga Suur-Ameerika poole sõiduauto Nissan reg.nr XXXX, mis asub Endla tn vasakust servast esirattaga 0,7m ja tagarattaga 0,9m kaugusel. Nullpunktist 3,5m Suur-Ameerika tn poole asub vasak sõiduauto tagarattas. Nullpunktist 7,2m edasi mõõdetuna ja tee vasakust servast 3,0m kaugusel on sõiduteel 1,2m diameetriga kildudega kaetud ala. Kildudega kaetud ala keskelt on kaasa võetud musta värvi iluliistu detail ja metallist halli värvi detail. Sõiduautol on visuaalsel vaatlusel vigastatud parem esinurk, parem esitiib ja purunenud parem esituli. Vaatlusprotokollile on lisatud skeem ja fototabel. - 18.05.2015 koostatud sõiduki vaatlusprotokollist nähtub, et sõiduki Audi 100 reg.märk XXXX vasakpoolne esiosa kumerus on kriimustatud ja esistange vasak pool on kinnituselt lahti. Vasakpoolsed uste iluliistud (alumised) puuduvad. Parempoolne alumine ukse iluliist puudub. Vaatlusprotokollile on lisatud fototabel. - „BTA Insurance Company“ SE Eesti filiaali 17.04.2015 päring kahjujuhtumi nr C01151751 kohta koos 15.05.2015 PPA vastusega, et kindlustuses on registreeritud juhtum 08.04.2015 kell 18:13 Tallinnas, Endla tn-Villardi tn juures; politsei vastusest nähtub, et sõidukit Audi 100 reg.nr XXXX kasutab V.S. - PPA 10.09.2015 ekspertiisimäärus koos lisadega, millest nähtuvalt soovitakse saada eksperdiarvamust, kas sõiduauto Nissan reg.nr XXXX vigastused parempoolsel esinurgal on tekkinud kontakteerumisel sõiduauto Audi 100 reg.nr XXXX vasakpoolse küljega ja esiosa kumerusega ning kas sündmuskohalt äravõetud detailid kuuluvad sõidukile Audi 100 reg.märk XXXX. - Eesti kohtuekspertiisi instituudi 26.11.2015 ekspertiisiakt nr 15E-LT0096, mille kohaselt sõiduauto Nissan Primera reg.märk XXXX parempoolsel esinurgal olevad vigastused võisid tekkida kontakteerumisel sõiduauto Audi 100 reg.märk XXXX vasakpoolse esinurgaga ning sündmuskohalt 3 asitõendina võetud halli värvi metallist detail on sõiduauto Audi 100 (C4) vasakpoolse esitule alune liist ja mustast plastikust võretaoline detail on sõiduauto Audi 100 (C4) esistange alune iluvõre. Sündmuskohalt leitud detailid saavad üldistest omadustest, värvusest ja/või valmistusajast lähtuvalt pärineda sõiduautolt Audi 100 reg.märk XXXX. Ekspertiisiaktile on lisatud fototabel ja õiend ekspertiisi maksumuse kohta. - 16.02.2016 menetlusaluse isikuna V.S-i seletas, et kui ta käis uurija Regina Siimert juures ütlusi andmas, näidati talle fotod teisest autost, mis on väidetavalt osalenud õnnetuses. Sündmuskohalt leitud asitõendid võivad kuuluda tõesti Audile, kuid neid varuosi kasutab terve „VW autogrupp“. Menetlusalune isik jätkuvalt kinnitab, et temal ja Audi 100 reg.nr XXXX pole juhtumiga mingit seost. Kui leitakse vastupidist, soovib kogu uuringu ja ekspertiisitulemusi vaidlustada. Lisaks sellele teenib praegu aega Eesti Kaitseväes ning puudub väga olulisest väljaõppest. - Karistusregistri väljavõttest nähtub, et V.S on üks kehtiv väärteokaristus
Kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja XXXXütluste kohaselt 08.04.2015 sõitis oma autoga Nissan Primera Endla tänava kaudu koju, autos oli ka abikaasa. Villardi tänava ristmiku lähedal paremalt poolt tuli Audi, mis hakkas pöörama Villardi tänavale ja pani suunatule sisse, tema sõitis rahulikult edasi oma reas ning toimus kokkupõrge. Löök oli auto parema poolsesse tulesse ja tiiba, siis tema auto jäi seisma. Audil pärast kokkupõrget oli katki radiaator, sealt tilkus ja tuli auru, tee peale jäid esiosa võre ja lõhutud suunatuli. Nissanil oli vigastatud tuli, pamper, auto tiib ja salongis ei töötanud esipaneeli valgustus, kapott, esitulepesur. Audis viibinud isikud vaatasid tema poole ja oli tunne, et nad on väga rahulikud. Tuli autost välja eesmärgil kindlustuse dokumendid vormistada, kuid Audi keeras tagasi ja sõitis Villardi tänava pidi minema. Autojuhi ja kaassõitja nägu ei mäleta, sest ei olnud eesmärki neid meelde jätta. Tema ütles abikaasale Audi numbri, kes kirjutas selle paberi peale ja tema helistas politseisse. Fotosid avariist ei jõudnud teha. Audi oli sündmuskohal poolteist minutit mitte rohkem. Fotol ei ole täpselt auto värv nähtav, aga kohapeal oli halli värvi auto. Kindel, et ei ajanud autonumbrit sassi. Ei ole kindel, et sõiduautos Audi oli kaebaja, aga abikaasa ütles, et on temaga sarnane. Kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja XXXX(XXXXabikaasa) ütluste kohaselt 08.04.2015 toimus liiklusõnnetus. Sõitis kaasreisijana Endla tänava kaudu koju ja ootamatult peale valgusfoori nägi paremalt poolt autot, mis sõitis neile otsa. Toimus kokkupõrge ja avariid põhjustanud sõiduk peatus nende auto ees. Mõlema sõiduki kiirus ei olnud suur. Avarii põhjustanud sõidukist midagi tilkus ja pamperitükk oli maas nende auto tule juures. Nemad ja kaks noormeest, kes istusid autos, olid šokis ja vaatasid teineteisele otsa. Autojuht nägi välja nagu kaebaja, aga temal olid natukene heledamad juuksed. Mõlemad noormehed olid sarnase välimusega. Istuti 2-3 minutit, sest keegi ei teadnud mida teha. Kui abikaasa väljus autost, noormehed sõitsid nende auto eest ära Villardi tänava poole. Abikaasa dikteeris sõiduauto numbri ja ta pani selle kirja, kuid ise numbrit ei ole vaadanud, sest ei näe nii kaugele. Abikaasa ütles autonumbri siis, kui auto sõitis mööda. Ei kahtle selles, et abikaasa ütles õige autonumbri. Siis helistasid nad politseisse ja teatasid lahkunud mootorsõiduki auto registreerimisnumbri. Toimikus oleval fotol jäädvustatud auto on päris sarnane avariid põhjustanud autoga. V™S § 2 järgi kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS § 60 lg 1 järgi tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mida ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks. KrMS § 61 lg 2 järgi hindab kohus tõendeid nende kogumis ja oma siseveendumuse kohaselt. 4 Käesolevas väärteoasjas on vaidlus selle üle, kas 08.04.2015 oli kaebuse esitaja isikuks, kes põhjustas liiklusõnnetuse ning kas ta oli liiklusõnnetusest teadlik. Kohtu hinnangul tuleb mõlemale küsimusele vastata jaatavalt. Riigikohtu kriminaalkolleegium on selgitanud otsuse 3-1-1-20-15 p-s 39, et väärteoprotokollis on vaja välja tuua isikule süüksarvatava süüteokoosseisu igale objektiivsele ja subjektiivsele tunnusele vastavad faktilised asjaolud. Väärteoprotokollis on kirjeldatud V.S-ile süüks arvatud süütegu: „juhtis mootorsõidukit, enne manöövri alustamist ei veendunud selle ohutuses ja enne vasakpööret ei suundunud aegsasti sõidutee pärisuunavööndi vasaku ääre lähedale ning keeras ette vasakul pool otse liikunud sõidukile Nissan Primera reg.XXXX. Põhjustas sellega liiklusõnnetuse ja varalise kahju XXXXja XXXX. Juht lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt ettenähtud korras politseile teatamata ja sõidukil puudub kehtiv liikluskindlustus“. Rikkumise kirjeldus on piisavalt selge ja arusaadav, kaebaja on kinnitanud oma allkirjaga protokolli kättesaamist ja pani ka märkuse juurde, et rikkumisega ei ole nõus. Alates väärteoprotokolli koostamisest 16.02.2016, st süüdistuse esitamisest, oli kaebajal piisavalt aega selleks, et veenvalt põhjendada, miks ta ei ole talle süüks arvatud 08.04.2015 liiklusõnnetust põhjustanud. Kaebuse esitaja ei ole esitanud 08.04.2015 sündmuse kohta tõendeid või alibit, mis oleksid kontrollitavad. Samas kui isiku väited liiklusõnnetuses mitteosalemise kohta vastaks tõele, ei peaks ta eraldi selgitama, kus ta liiklusõnnetuse hetkel oli. Kohtuistungil kaebaja ei esitanud kohtule ühtegi tõendit kinnitamaks asjaolu, miks ta ei saanud liiklusõnnetuses osaleda. Tema väited liiklusõnnetuses mitteosalemise kohta on paljasõnalised ja on kohtu hinnangul tingitud eesmärgist vabaneda vastutusest. Tulenevalt kehtivast kohtupraktikast, kui süüdistatav otsustab ennast aktiivselt kaitsta, peab ta ise esitama tõendid oma väidete õigsuse kinnitamiseks või vähemalt looma menetlejale reaalse võimaluse nende väidete kontrollimiseks. Kui tõendeid ei esitata või ei looda võimalust nende väidete kontrollimiseks, pole alust rääkida kahtlustest, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks (vt Riigikohtu lahend 3-1-185-07 p 9.1). Esitades väite enda poolt auto mittejuhtimise kohta, oleks V.S tulnud selliseid väiteid ka tõendada. Käesolevas väärteoasjas S.KleimannLeimann selliseid tõendeid esitanud ei ole. Isegi juhul, kui pidada menetlusaluse isiku väited auto mittekasutamise osas usutavaks, ei oleks mootorsõiduk sündmuskohale sattunud ilma tema sekkumiseta, sest kaebaja väitel ainult tema kasutas mootorsõidukit Audi 100 reg.nr XXXX. Siinkohal suhtub kohus kriitiliselt kaebuse esitaja väidetesse, et sel ajal kasutas ta ühistransporti või käis jala, sest sõiduauto Audi kindlustus oli lõppenud 06.04.2015 ja 07.04.2015 oli ta kasutanud teist sõidukit (sai kiiruse ületamise eest trahvi), seega veel päev enne sündmust ta jala ei käinud. Kohus leiab, et ka kaebaja poolt kohtule esitatud sõiduauto Audi 100 reg.nr XXXX fotod ei tõenda liiklusõnnetuses mitteosalemist, sest alates 08.04.2015 kuni auto läbivaatuseni (18.05.2015) oli piisavalt aega liiklusõnnetuses saadud kahjustuste kõrvaldamiseks, kuid ka need ei olnud täielikult kõrvaldatud (mis tuleneb sõiduki vaatlusprotokollist). Tuginedes tunnistajate ütlustele võib järeldada, et liiklusõnnetuses osalenud mootorsõiduk Audi 100 reg.nr XXXX ei olnud niivõrd rängalt kahjustatud, sest saadud vigastused ei takistanud sõiduki lahkumist sündmuskohalt. Kõik fotod (välja arvatud üks) on tehtud enne 08.04.2015 toimunud liiklusõnnetust (12.10.2014 ja 07.04.2015) ja need kinnitavad versiooni, et 18.05.2015 sõidukil esinesid kokkupõrkele iseloomulikud kahjustused. Fotode võrdlemisel selgub, et vasakpoolsel esiosa kumerusel suurt kriimustust enne liiklusõnnetust tehtud fotodel ei esine, kuid see on olemas 23.06.2015 tehtud fotol. Fotodelt nähtub, et esistange vasak pool oli kinnitusest lahti enne ja pärast liiklusõnnetust - seda kinnitab fotodelt nähtuv pragu esistange ja esitiiva vahel, st esistangel puudub jäikus ja kokkupõrke käigus esistange ei purune, vaid annab järgi, millega võib olla seletatav suuremate vigastuste esinemine teisel kokkupõrkes osalenud sõiduautol. Kuivõrd kinnitamata esistangel puudub jäikus ja kokkupõrke käigus esistange ei purune, vaid annab järgi (võib sisse vajuda), võib avarii põhjustaja saada vähem kahju, kui teine kokkupõrkes 5 osalenud sõiduauto. Kohtu arvates kaebuse esitaja poolt esitatud fotode alusel on võimalik tuvastada, et enne 08.04.2015 toimunud avariid esistange vasakpoolsel kumerusel silmnähtav kriimustus puudus. Tunnistajad XXXXja XXXXkinnitasid liiklusõnnetuse faktilisi asjaolusid ja avarii põhjustamist sõidukiga Audi 100 reg.nr XXXX. Mõlemad tunnistajad on kohtu hinnangul usaldusväärsed ning tunnistajatel puudub alus anda kaebaja suhtes põhjendamatult süüstavaid ütlusi. Mõlemad tunnistajad vastasid kohtu küsimusele, kas nad kaebajat tunnevad, eitavalt. Märkimist väärib, et mõlemad tunnistajad kirjeldasid liiklusõnnetust oma nägemuse järgi, mis kinnitab, et nad ei ole omavahel sündmuse detailides kokku leppinud. XXXXveenvalt kinnitas, et ei ole eksinud mootorsõiduki registreerimisnumbriga ning kohtul puudub alus kahelda tema ütlustes. Tunnistaja sõnul väljus ta oma sõiduautost sel hetkel, kui liiklusõnnetust põhjustanud mootorsõiduk hakkas liikuma ja sõitis ära Villardi tänava kaudu. Seega hea nähtavusega päevasel ajal XXXXkindlasti pidi väga hästi numbrit nägema. Avariid põhjustanud mootorsõiduki lahkumine sündmuskohalt, ehk selle sõidukijuhi õigusvastane käitumine, ajendas XXXX ka Audi reg.numbrit vaatama. Üldteada on see, et mootorsõiduk lisaks värvile ja mudelile tuvastatakse registrinumbri alusel, millel on palju rohkem tähtsust, kui sõiduki tüüpvälimusel. Seega on mõneti kaebajat õigustav XXXXväide, et numbrit on võimalik ka muule sõidukile panna. Samas ei ole kaebuse esitaja väitnud, et auto registreerimisnumber oleks olnud varastatud, ei ole ka tõenäoline, et varastatud autonumber autole tagasi paigutatakse nii, et auto omanik vargust ei märka. Üsna madala turuväärtusega Audi 100
lg 2 p 8 kohaselt juht on kohustatud enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid.
lg 1 kohaselt enne vasak- või tagasipööret peab juht aegsasti suunduma sõidutee pärisuunavööndi vasaku ääre ja enne parempööret parema ääre lähedale või selle pöörde jaoks liikluskorraldusvahendiga ettenähtud sõidurajale. Tunnistajate XXXX, XXXXütlustega ja liiklusõnnetuse aktis sisalduva infoga on tõendatud, et kaebaja manöövri alustades ei veendunud selle ohutuses ja ei suundunud vasaku äärde, hakkas pöörama enne liikuvat sõiduautot, millega takistas Nissani liikumist ning riivas seda, tekitades viimasele kahjustused ning põhjustades seega varalise kahju XXXXja XXXX. Mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju, on kvalifitseeritav
lg 1 järgi.
lg 5 kohaselt peab juht liiklusõnnetuse korral kui varalise kahju saaja ei ole teada, liiklusõnnetusest teatama ning tegutsema vastavalt politsei juhistele. Käesoleval juhul oli kaebajal seadusest tulenev kohustus teatada politseile, isik seda ei teinud ning lahkus sündmuskohalt. Seega on kohtuväline menetleja kaebaja tegevuse õigesti kvalifitseerinud
S § 3 lg 2 kohaselt liikluses ei tohi kasutada kindlustuskohustusega hõlmatud sõidukit, millel ei ole kohustuslikku liikluskindlustust või automaatset liikluskindlustust. Menetlusalune isik on kohtuistungil antud ütlustes selgitanud, et alates 06.04.2015 tema kasutuses oleval sõidukil Audi 100 reg.nr XXXX puudus liikluskindlustus, mis on fikseeritud ka liiklusõnnetuse aktis nr 0700. Sellega on tõendamist leidnud, et V.S enda tegevusega rikkus LKindlS § 3 lg 2 nõudeid, pannes sellega toime LKindlS § 81 järgi kvalifitseeritava väärteo. KarS § 15 lg 3 kohaselt väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kui isik paneb teo toime hooletusest (KarS § 18 lg 3), siis ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. KarS § 16 lg 2 kohaselt isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Süüdistataval ei olnud tahtlust rikkuda liiklusseadust teist liiklejat takistaval viisil. Kohus asub seisukohale, et
V.S ei toiminud piisavalt hoolikalt ega arvestanud liiklemisel kõiki neid asjaolusid, milleks liiklusseadus teda kohustab, samas teadmata süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist. Tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks ta pidanud seda ette nägema ning sellisel juhul oleks liiklusõnnetus saabumata. Kohus asub seisukohale, et V.S pani
S § 81 järgi kvalifitseeritud väärteod toime kavatsetult, sest liikudes ilma liikluskindlustuseta ja lahkudes liiklusõnnetuse sündmuskohalt ta sai aru, et see on vajalik vastutuse vältimiseks. Isiku poolt süü eitamine kinnitab eesmärki vabaneda vastutusest. Kohus asub seisukohale, et kaebuse esitaja süü on tõendatud, tema poolt süü eitamine jääb paljasõnaliseks. 7 Väärteoasja arutamisel ja otsuse tegemisel on otsuse teinud ametiisik välja selgitanud kõik asjaolud, mida oli võimalik asjas kogutud materjalidega välja selgitada, menetlusõigust otsuse tegemisel rikutud ei ole: menetlusalusele isikule õigusi selgitati, menetlusaluse isikuna oli ta üle kuulatud, V™S § 150 loetletud väärteomenetlusõiguse olulisi rikkumisi ei ole tuvastatud. Väärtegu on õigesti kvalifitseeritud, selle on toime pannud menetlusalune isik V.S, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud.
lg 1 sätestab, et mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. LKindlS § 81 sätestatu kohaselt karistatakse liikluskindlustuseta sõiduki juhtimise eest rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. KarS § 63 lg 1 sätestab, et kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Eeltoodust tulenevalt tuleb V.S-ile karistuse määramisel lähtuda
lg 1 sätestatud sanktsiooni määrast, mis näeb maksimaalse karistusena ette rahatrahvi 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kuni kuue kuuni. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et kaebajale karistuse mõistmisel tuleb arvestada KarS §-s 63 lg 3 sätestatut, mille kohaselt mõistetakse karistus iga väärteo eest eraldi, juhul kui isik on toime pannud mitu tegu, mis vastavad mitmele eri väärteokoosseisule. Liiklusõnnetuse põhjustamine ja sündmuskohalt lahkumine ettenähtud korras politseid teavitamata on kaks eraldiseisvat väärtegu.
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toime panemise eest on ette nähtud karistus – rahatrahv kuni 300 trahviühikut, arest või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine kuni 12 kuuks.
lg 2 alusel võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada
lg-s 1 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Riigikohus oma otsuses nr 3-1- 1113-12 sedastanud, et KarS § 56 lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel. Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes. Tulenevalt KarS § 56 lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesolevas asjas ei ole raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid tuvastatud: isik oma tegu ei tunnista ning sellest tulenevalt ka ei kahetse. Lisaks on kehtivas kohtupraktikas asutud seisukohale, et karistuse mõistmisel tuleb lähtepunktiks võtta karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (nt süüdistatava teoeelne ja –järgne käitumine, kannatanu käitumine jms) ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras kohtuväline menetleja V.S-ile
S § 81 järgi kvalifitseeritavate rikkumiste eest KarS § 63 lg 1 alusel
500 eurot,
200.00 EUR ning
lg 2 alusel mõistis lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks. Kohtuväline menetleja on V.S-ile määranud rahatrahvid alla sanktsioonide keskmise määra, mille suurused vastavad kaebaja süü 8 raskusastmele ning piisavad eripreventiivsete eesmärkide saavutamiseks. Samas arvestades kaebuse esitaja varalist seisundit ja trahvi suurust, määrab kohus KarS § 66 lg 2 alusel rahatrahvide tasumise ositi 10 kuu jooksul, tasuda tuleb igakuiselt 70 eurot. Kohus leiab, et 700 euro suuruse summa tasumine ühe korraga võib kaebajal käia üle jõu ja selle ühekordne tasumine paneb isiku raskesse majanduslikku olukorda. V.S-ile kohaldati kohtuvälise menetleja otsuse alusel ka lisakaristust. Karistusregistri teatisest nähtub, et V.S-i on 07.04.2015 toimepandud väärteo eest karistatud
Kohtu hinnangul on lisakaristuse kohaldamine eripreventiivseid aspekte silmas pidades vältimatu: kaebajat on varasemalt mõjutatud liiklusnõudeid täitma rahatrahvi abil: saanud 07.04.2015 kätte väärteoprotokolli koopia, ei ole isik hoidunud uute liiklusalaste rikkumiste toimepanemisest ning vaid järgmisel päeval pani uue, veel tõsisema liiklusalase süüteo. Kaebaja peab mõistma, et liiklusalased nõuded on täitmiseks, mitte eiramiseks. Lähtudes V.S-i süü ulatusest – liiklusnõuete täitmata jätmise pani toime hooletusest ja lahkus sündmuskohalt kavatsetult ning puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, ei ole kohtu arvates alust V.S-ile määratud karistust vähendada, kuna karistused on rikkumiste kaalukust arvestades juba niigi minimaalsed. Kohus on seisukohal, et kaebuses toodud väited ei anna alust otsuse muutmiseks ega tühistamiseks. Menetlusalune isik ei ole välja toonud asjaolusid, mis vähendaksid tema süü astet. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes V™S § 132 p 1 jätab kohus kaebuse rahuldamata ja PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 14.03.2016 otsuse väärteoasjas nr 2302,15,005825 - muutmata. KrMS § 175 lg 1 p 3, 180 lg 1 alusel hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus asub seisukohale, et ei esine alust menetluskulude (ekspertiisi tegemisega seotud kulude), s.o. 413 eurot riigi kanda jätmiseks. Asitõendid – mustas kilekotis asuvas hall metallist detail ja musta värvi iluliisu detail (asitõendite üleandmise-vastuvõtmise akt 2015-739 30.04.2015) tuleb kohtuotsuse jõustumisel hävitada. kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.