KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16.september 2016 Jõhvi kohtumajas Väärteoasja number 4-16-5583 (2440,16,003850) Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistun

§ 127

alusel O.O on kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Edasikaebamise kord. Otsuse peale võib esitada Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kaudu kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantseleis alates 14.10.2016.a. MENETLUSE KÄIK xxx koostas Jõhvi politseijaoskonna liikluspolitseinik Exxx Bxxx väärteoprotokolli AB 1422198 selle fakti kohta, et O.O xxx km-l juhtis mootorsõidukit Toyota Hulux reg. nr 077O.O kiirusega 108+/-8 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust (70 km/

1. h)mitte vähem, kui 30 km/h. Sellega rikkus O.O LS § 50 lg 5 p 3. Menetlusaluse isiku tegu on kvalifitseeritud LS § 227 lg 2 alusel. 29.06.2016 tegi Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrulli- ja liiklusjärelevalvetalituse vanemliiklusametnik Hxxx O.O väärteoasjas 2440,16,003850 otsuse, milles pidas tõendatuks O.O poolt LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemist ja määras isikule karistusena LS § 227 lg 2 järgi 65 trahviühikut summas 260 eurot ning LS § 227 lg 5 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist 2 kuuks. 21.07.2016 esitas O.O kaitsja Andres Simson kohtule kaebuse nimetatud otsuse peale. KAEBUSE SISU Menetlusalune isik on seisukohal, et kohtuvälise menetleja ostus tuleb tühistada lisakaristuse mõistmise osas. Menetlusalune isik on esitanud 19.06.2016 vastulause, mille kohaselt selgitab juhtunu asjaolusid, kahetseb ja palub juhtimisõigus alles jätta. O.O vajab juhtimisõigust igapäevaselt tööülesannete täitmiseks ning sellega on seotud tema igakuine sissetulek. Tema tööülesanded xxxs eeldavad pidevat liikumist erinevatele objektidele Eesti Vabariigis. Rikkumise asjaolud ei viita samuti sellele, et juhtimisõiguse piiramine peaks olema vältimatu. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD KOHTUISTUNGIL Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde. Kohtuvaidlustes palus kaebuse esitaja kaitsja tühistada kohtuvälise menetleja otsus lisakaristuse osas. Kohtuväline menetleja leidis, et otsus tuleb jätta jõusse ning kaebus rahuldamata. KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID 2 Menetlusalune isik O.O andis ütlusi, et ta sõitis sel päeval xxxobjektile varuosasid viima. Ta ei pannud tähele ajutist kiiruse piirangut tunnistab, et oli hooletu. Juhtimisõigus on vajalik ,kuna ta on osaline kahes firmas ning peab käima metsa ostmas. On müügijuht ja käib metsa kvaliteeti kontrollimas. Samuti varustab ta masinaid varuosadega. Kuus sõidab 8000-10000 km. Kui abikaasa on tööl, siis peab ka lapse lasteaeda viima. Viimane raskem rikkumine oli joobes juhtimine 1,5 aastat tagasi. Ka kiiruse ületamise eest on karistatud. Ta on saanud rahatrahvi ning see on muutnud teda liikluses rahulikumaks. Ka peale seda tegu on toime pannud väärteo. Kahetseb väga tegu. Rahatrahvi on nõus tasuma, varasemad trahvid on tasutud. Kohtuistungil avaldati kiirusmõõtmeseadme kasutamise protokoll (lk. 9), mille kohaselt xxxx. kml sõiduki xxx sõidukiiruseks 108 km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul oli 70 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus on +/- 8 km/h, lõplik mõõtetulemus 100 km/h. Mõõtja sõiduk liikus 1 sõidurajal kiirusega 61 km/h, vastutuleva objekti kiirust mõõdeti liikuvast sõidukist.. Mootorsõiduk liikus 1 sõidurajal vastassuunas, lähenes. Teel oli mitu sõidukit, jälgiti kiiremat objekti. Seadme helisignaal oli ühtlane. Kohtuistungil avaldati O.O karistusregistri andmed (lk 12, 20), mille kohaselt on teda 2 korda kriminaalkorras karistatud ja tal on 2 kehtivat väärteokaristust. Viimati karistati teda Lääne Prefektuuri 14.07.2016 otsusega samal päeval LS § 227 lg 3 järgi toime pandud väärteo eest rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o. 400 eurot. Karistus on täidetud 15.07.2016. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, ära kuulanud menetlusaluse isiku, tema kaitsja, kohtuvälise menetleja ametniku, vahetult uurinud asjas esitatud tõendid ja siseveendumuse kohaselt hinnanud tõendid nende kogumis, leiab, et O.O kaebus ei ole põhjendatud. V™S § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. KrMS § 61 alusel ei ole ühelgi tõendil ette kindlaks määratud jõudu. Kohus hindab tõendeid nende kogumis oma sisseveendumuse kohaselt. Kõige tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel eeldab tõendite omavahelist kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõenditele tugineda (RKKKK nr 3-1-1-127-06, 3-1-1-4-07). Kohus loeb väärteoasjas kogutud tõendeid – menetlusaluse isiku ütlusi ning prefektuuri kirjalike tõendeid usaldusväärseteks tõenditeks ning otsuse tegemisel rajaneb kogutud tõenditele. Kohtul puudub alus kahelda O.O ütlustes ja ülalmainitud kirjalike tõendite usaldusväärsuses. O.O andis ülekuulamisel detailseid ütlusi, mis on kooskõlas objektiivsete asjaoludega. Tema ütlused on kinnitust leidnud ja kiirusemõõturi kasutamise protokolliga. O.O on rikkumisega nõus, tunnistab ennast süüdi. Seega puudub vaidlus väärteo toimepanemise fakti osas. O.O pole nõus vaid lisakaristuse mõistmisega. 3 Ülaltoodu alusel loeb kohus tuvastatuks, et O.O xxx km-l juhtis mootorsõidukit xxx kiirusega 108+/-8 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust (70 km/
2. h)mitte vähem, kui 30 km/h. Sellega rikkus O.O LS § 50 lg 5 p 3. Menetlusaluse isiku tegu on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg 2 alusel. ASJASSEPUUTUVAD NORMID

§ 50

lg 5 p 3 kohaselt juhti ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest.

§ 227

lg 2 sätestab: Mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

§ 227

järgi koosseisutüübilt on tegemist spetsiifilise teokirjeldusega, erilise isikutunnusega ja blanketse väärteokoosseisuga.

§ 227

objektiivsed tunnused seisnevad mootorsõiduki juhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamises. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli ja menetlusaluse isiku ütluste kohaselt oli tegu asulavälise teega. Seadme lugem näitas 108 km/h. Kiiruse mõõtmisel laiendmääramatus +/- 8 km/h. Sõiduk ületas mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem, kui 30 km/h. Eelmärgitud sätetest tulenevalt saab järeldada, et O.O juhtis mootorsõidukit, ületades lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 30 km/h, mis on keelatud vastavalt LS § 50 lg 5 p 3 ja kvalifitseeritud

§ 227lg 2 järgi. Kar

S § 15 lg 3 järgi on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus leiab, et O.O täitis objektiivse koosseisu

§ 227lg 2 järgi ettevaatamatusega. Kar

S § 18 lg 1 kohaselt ettevaatamatus on kergemeelsus ja hooletus. Lõike 3 kohaselt paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. O.O sõiduki autojuhina sõites asulavälisel teel, ületas kiirust. Tema ütluste kohaselt oli ta hajameelne ning ei pannud tähele ajutise kiirusepiirangu märki, sellega eiras ta

§ 50lg 5 p 3 sätteid.

Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku käitumisele on antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud

§ 227lg 2 järgi.

Seega on menetlusalune isik oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritava teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus on seisukohal, et O.O pani talle inkrimineeritava väärteo toime süüvõimelisena, kuna vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistus on määratud politseiametniku poolt, kes on pädev kohtuväline menetleja väärtegudes. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt ei ole kohtvälise menetluse käigus rikutud väärteomenetlusõigust. KARISTUS KarS § 56 lg 1 ja lg 2 kohaselt, karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 4 Kehtiv kohtupraktika, väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes, rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest. LS § 227 lg 2 näeb ette karistusena rahatrahvi kuni 100 trahviühikut ehk summas 4 00 eurot, aresti või sõidukijuhtimise õiguse äravõtmisega kuni 6 kuuni. LS § 227 lg 5 p 1 alusel võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist LS § 227 lg 2 sätestatud süüteo eest ühest kuust kuni kolme kuuni. Menetlusalune isik on karistatud rahatrahviga 65 trahviühikut ehk summas 260 eurot, mis on keskmisest määrast veidi kõrgem ning lisakaristusena on ära võetud juhtimisõigus 2 kuuks, mis on samuti keskmine tähtaeg. Karistus on teopõhine ehk kõigepealt võetakse arvesse toimepandud kuritegude asjaolusid ja siis süüdistatava isikut. Riigikohus rõhutas (tsitaat lahendist 3 -1-1-43-06): „13.1 Klassikalise arusaama kohaselt on karistusõigus suunatud esmajoones teole, mitte aga täideviijale karistusõigusliku hinnangu andmise aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ja karistuse aluseks on esmajoones isiku süü.“ Kohus on seisukohal, et kohtuvälise menetleja karistuse kohaldamisel on õigesti osutanud KarS § 56 lg-le, st karistuse kohaldamise alusele - isiku süüle, samuti on võetud arvesse kergendava asjaoluna kahetsust ja raskendavate asjaolude puudumist, ning süüdlase isiksust – isikul on 2 kehtivat väärteokaristust analoogse teo eest, millest viimane on toime pandud juba pärast käesolevat juhtumit. Kohus selgitab, et karistuse määra valimisel on kohtupraktika välja kujunenud. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-58-13 on märgitud, et kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 3-1-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19). Analüüsides süüdlase tegu, kuuluvad süü juures arvesse võtmisele asjaolud, et süüdlane pani toime liiklusalase rikkumise ettevaatamatusest, kergendavaks asjaoluks on kahetsus, puuduvad raskendavad asjaolud. Kohtu hinnangul O.O süü tase on keskmine ning kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus (keskmises määras) on vastavuses süü suurusega, toimepandud süüteo laadi ja raskusastmega ja arvestab teo toimepanija isikut. Kohus, võttes arvesse eeltoodut, on seisukohal, et kohtuvälise menetleja määratud karistus on õiglane ja põhjendatud, rahatrahv summas 260 eurot ning lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks on piisav motiveerima menetlusalust isikut edaspidi hoiduma õigusrikkumisest ning määratud karistus arvestab õiguskorra kaitsmise huvisid. Juhtimisõiguse äravõtmine on põhjendatud eelkõige seetõttu, et isikut on juba varem karistatud kiiruse ületamise eest rahalise karistusega, see on tasutud ning pole kuidagi mõjutanud tema liikluskäitumist. Ta jätkab liiklussüütegude toimepanemist. Teda ei takista isegi see asjaolu, et tal on vajalik töö tegemiseks ning lapse lasteaeda viimiseks juhilubade olemasolu. Samuti väärib tähelepanu see, et isik on juba pärast käesoleva rikkumise toimepanemist pannud toime uue raskema rikkumise LS § 227 lg 3 järgi. Seega pole varasemad rahalised karistused talle vajalikul määral mõjunud ning seega on antud juhul põhjendatud juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks. 5 KOHTU MEE™ED Menetlusaluse isiku esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata, kohtuvälise menetleja 29.06.2016 otsus väärteoasjas 2440,16,003850 muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Larissa Prokopenko 6