KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. augustil 2016 Jõhvi kohtumajas Väärteoasja number 4-15-9897 (2440,15,006400) Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi se

§ 223

lg 1 järgi ja karistati rahatrahviga 30 trahviühiku ulatuses, s.o summas 120 eurot Menetlusalune isik I.Z, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht xxx, töökoht xxx Kaitsja vandeadvokaat Sergei Politšev Kohtuväline menetleja Ida Prefektuuri esindaja vanemväärteomenetleja Meelis Kaev RESOLUTSIOON VTMS § 132 p 1, § 133-135 kohus OTSUSTAS: Jätta I.Z-i kaebus Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Meelis Kaevu 03.11.2015 üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr.2440,15,006400 rahuldamata ja nimetatud otsus muutmata. Rahatrahv 120 eurot tuleb tasuda 30 päeva ehk edasikaebamise tähtaja jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB pangas, EE932200221023778606 Swedbankis, EE403300333416110002 Danske pangas või EE701700017001577198 №rdea pangas, kohustuslik viitenumber 10220155242185. Välja mõista I.Z-ilt riigituludesse väärteo menetluskulud: 457 eurot liiklustehnilise ekspertiisi tasu. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata kohtukulude 457 eurot tasumine 6 (kuue) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. 1 Menetluskulud tuleb I.Z tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB pangas nr EE891010220034796011 Swedbank nr EE932200221023778606 №rdea pangas nr EE701700017001577198 Danske Bank nr EE403300333416110002 Maksekorraldusele märkida viitenumber 10220155242185 ning selgitus „I.Z 4-15-9897 menetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Menetluskulud, kaitsjatasu, summas 1080 eurot jätta I.Z-i kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 05.09.2016 Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav 20.09.2016 Kohtuotsus jõustub alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest 30-päevase tähtaja möödumisel (ehk 21.10.2016 ) juhul kui ükski menetlusepool ei ole kassatsiooni esitanud. MENETLUSE KÄIK 06.10.2016 koostas avariipolitseinik Xxx Xxx väärteoprotokolli AB1415727 I.Z-i suhtes selle fakti kohta, et 11.08.2015 kl 08.00 Järveküla tee 64 maja, Kohtla-Järve, Ida-Virumaa, juures juhtis mootorsõidukit Xxx xxx, ei veendunud enne manöövrit selle ohutuses, nimelt enne tagasipööret ei suundunud sõidutee pärissuunavööndi vasakusse äärde, mille tulemusel põrkas kokku vasakus reas liikuva sõiduautoga Xxx xxx, mida juhtis Xxx xxx, põhjustades varalise kahjuga liiklusõnnetuse. Nimetatud tegevusega rikkus juht

§ 33lg 2 p 8 ja 48 lg 1.

Isiku tegu on kvalifitseeritud

§ 223lg 1 järgi.

15.10.20205 esitas I.Z väärteoprotokollile vastulause, mille põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised. Menetlusalune isik väitis, et ta liikus vasakpoolses reas ja enne tagasipööret veendus manöövri ohutuses, andis suunatule. „Tagasipöörde sooritasin oma sõidurea vasakust servast“. Tema ees, vasakul ega paremal teisi liiklejaid ei olnud. Tema sõiduautole sooritati tagant otsasõit tagumisse vasakusse nurka parempoolse esinurgaga. Avariipolitseiniku koostatud sündmuskoha plaan ja sõidukite asukohad ei ole õiged ja ei ole tõendina aktsepteeritav. Liiklusõnnetuses on süüdi Xxx juht, kes sõitis tagant otsa tema autole. Ta ei hoidnud pikivahet ega valinud õiget sõidukiirust, mille tagajärjel toimus liiklusõnnetus. 2 03.11.2015 tegi väärteomenetleja Meelis Kaev otsuse väärteoasjas, millega tunnistas I.Z-i süüdi

§ 223

lg 1 järgi ettenähtud väärteo toimepanemises, ja määras karistusena rahatrahv summas 120 eurot ( 30 trahviühikut). 19.11.2016 esitas I.Z-i kaitsja vandeadvokaat Sergei Politšev kaebuse kohtuvälise menetleja 03.11.2015 otsuse peale, milles palus tühistada menetlusaluse isiku suhtes tehtud karistusotsus ja väärteomenetlus lõpetada. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.

1. Tunnistaja A. Xxxi ütlused, millele on kohtuväline menetleja tuginenud karistusotsuse tegemisel, on vastuolus liiklusõnnetuse skeemi ja väärteokirjeldusega. Samas kui I.Z-i ütlused langevad kokku koostatud skeemi andmetega.
2. Ei ole tõendeid selle kohta, et I.Z soovides sooritada tagasipööret ei suundunud sõidutee pärissuunavööndi vasakusse äärde, sest skeemile ei ole näidatud, millisel kaugusel asus I.Z-i sõiduk tagasipöörde sooritamisel vasakust teeäärest.
3. Isegi kui nõustuda, et I.Z ei liikunud enne tagasipöörde sooritamist vasakus teeääres, ei ole kontrollitud see, kelle tegevuse tagajärjel toimus liiklusõnnetus. Teisisõnu ei ole kontrollitus, mis kiirusega ja mis vahemaaga I.Z-i sõidukist liikus A. Xxx. Liiklusõnnetuse põhjustaja on A. Xxx, sest ta liikus ilmselt kiiruse ületamisega ja ei järginud õiget pikivahet sõidukite v ahel. Liiklusõnnetus toimus põhjusel, et A. Xxx ei reageerinud I.Z-i manöövri alustamisele, kes sõitis ees vasakut sõidurida, ja vähendades kiirust, soovis pöörata vasakule (kaebuse p 3, tlk 5). Kohtuväline menetleja käitus valesti, kui jättis hindamata A. Xxxi tegevust. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED Algul tuvastab kohus faktilised asjaolud, mis puudutavad I.Z-i ja A. Xxxi tegevust. Pärast seda annab kohus õigusliku hinnangu I.Z-i ja A. Xxxi tegevusele, kas nende tegevuses esinevad liiklusnõuete rikkumisi. Järgmiselt tuvastab kohus, kelle tegevuse tagajärjel toimus liiklusõnnetus. Kohus analüüsib tõendeid nende kogumis, kõrvutab neid omavahel ja annab hinnangu tõenditele oma siseveendumuse kohaselt ( KrMS § 61 lg 2). Kohus rõhutab sedagi, et KrMS § 61 lg 1 alusel ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu. Seega ei eelista kohus aprioorselt I.Z-i ega A. Xxxi ütlusi, ega langeta kohtuotsust lähtudes sellest, kes on menetlejale inimesena usaldusväärsem ( kaitsja kohtukõne argument tlk 86). Menetlusalune isik andis kokkuvõtlikult järgmised ütlused tlk 48 pöördel -
4. Menetlusalune isik sõitis kõrvalteelt ( Koidula tänavalt) kaherealisele peateele ( Järveküla tee), , kuna takistusi ei olnud, tegi ta vasakusse äärmisse ritta ümberreastumise, sest soovis sooritada tagasipööret Jõhvi suunas. Tagasipöörde sooritamisel soovis ta valida ohutu sobiva pöördekoha arvestades pöörderaadiust, tagasipöörde tehnilist omapära ja auto tehnilisi tingimusi. Selleks liikus ta kurvi algusest ühe meetri edasi ja tegi pöörde kiirusel 15 -20 km/t. Ta oli manöövri lõpetamisel ja suunatuled sisse lülitatud, pöörde hetkel ei olnud ees, taga, kõrval ega vasakul muid liiklusvahendeid. Pöörde lõpetamisel möödus tema selja tagant paremast sõidureast liinibuss ja samal hetkel sõitis talle tagumisse nurka A. Xxxi auto. A. Xxx tegi talle otsasõitu tagant, sest ta soovis liinibussist mööda sõita ( buss sõitis paremas reas bussipeatuse suunas) vasakult. Kohtuvälise menetleja küsimustele vastates selgitas menetlusalune isik, et kõrvalteelt peateele sõites ei näinud ta lähenevaid sõidukeid - busse ega A. Xxxi autot, oletab, et need sõidukid olid tema asukohast piisaval kaugusel ja A. Xxxi auto võiks liikuda bussi taga paremas reas. Samuti kohtuvälise menetleja küsimustele vastates selgitas menetlusalkune isik täpsustavalt, et enne tagasipöörde sooritamist ei liikunud ta siiski vasakus reas vasakus servas, pigem kaherealise teel keskel või natukene vasakpoolses veeres, rohkem vasakul ( tlk 49). 3 Tunnistaja A. Xxx andis kohtuistungil järgmised ütlused tlk 50 -51 pöördel. Tunnistaja visioon juhtunust erineb menetlusaluse isiku versioonist. Nimelt tunnistaja avaldas, et igal päeval sõidab ta hommikuti seda teed tööle ja kaherealisel teel hoiab end vasakus reas, sest sel kohal paremal on bussipeatus ja hommikuti on liiklus intensiivne. Tunnistaja nägi, kuidas menetlusaluse isiku auto sõitis kõrvalteelt peateele, selle paremasse ritta. Menetlusaluse isiku auto sõitis väikse kiirusega, tema arvates umbes 20 km/t, tunnistaja sõitis vasakus reas kiirusega 50 km/h. Menetlusaluse isiku sõiduk liikus paremas reas, auto pikkuse või ühe meetri ees. Ootamatult pööras menetlusalune isik paremast reast vasakusse, et sooritada tagasipööret. Tunnistaja väidab, et suunatuld ei ole menetluselane isik näidanud. Tunnistaja võttis veidi vasakusse ja pidurdas järsult. Kokkupõrget vältida ei saanud, sest tema kiirus oli 50 km/h ja reageerimiseks oli vähe aega. Kaitsja küsimustele vastates selgitas tunnistaja, et ta liikus vasakus reas, sest ees on teel valgusfoor, pärast tuleb ümber reastuda paremale. Ta teab, et linnas kahepealisel teel saab liikuda nii paremas kui ka vasakus reas. Tunnistaja kinnitas korduvalt kaitsjale, et ta nägi külgvaatega, kuidas menetlusaluse isiku sõiduk liigub paremalt poolt ja järsult pöörab vasakusse. Kaitsja küsimusele väitis tunnistaja, et momenti, et menetlusaluse isiku sõiduk oleks liikunud tema ees, tema ise aga menetlusaluse isiku sõiduki taga, ei olnud, tlk
5. Menetlusalkuse isiku auto sõitis paremas reas, tunnistaja - vasakus reas ja menetlusaluse isiku sõiduk liikus paremas reas tunnistaja auto ees. Sündmuskoha vaatlusprotokollist, selle juures olevast skeemist tlk 20-22 nähtub, et kaherealise tee laiuseks on 9,1 m., parema rea laius on 4.7 m, vasaku rea laius - 4,4 m. Vasakus reas on vasakpoolse ratta pidurdamise jälg pikkusega 7.3 m, parempoolse ratta pidurdamise jälg on 5,2 m. Skeemist nähtub, et pidurdamise jäljed on suunaga paremalt vasakule. Pidurdusjälje lõpus on sõiduk Xxx ( A. Xxxi sõiduk). Sõidukil on vigastatud: esistange parempoolne nurk, purustatud esi parempoolne tuleklaas ja mõlgitud esi parempoolne tiib. Kohus märgib siinjuures, et kohus, erinevalt vastulauses ja kaebuses esitatud väidetest, ei näe, et tunnistaja A. Xxxi ütlused oleksid vastuolus sündmuskoha vaatlusprotokollis fikseeritud andmetega. Vastupidi, tunnistaja A. Xxxi ütlused ühtivad sündmuskoha vaatlusprotokolliga vähemalt selles osas, et ta tõepoolest liikus kaherealise teel vasakus reas, takistuse ilmnemisel hakkas pidurdama ja pidurdamisel võttis vasakule. Seda kinnitavad pidurdamise jäljed vasakus reas ja jälje suund paremalt vasakule. Samuti fikseeritud vigastused, mis jäävad auto parempoolsesse esiossa, kinnitavad seda, et kontakt teise sõidukiga toimus ajal, mil A. Xxxi auto oli pidurdamas ja juht võttis vasakusse. Samuti ei saa kohus nõustuda vastulauses väljendatud seisukohaga, et sündmuskoha vaatlusprotokolli andmed ei vasta tegelikkusele ja ei saa olla tõendid väärteoasjas. Kohus märgib, et menetlusalune isik pole kordagi selgitanud, miks tema arvates sündmuskoha vaatlusprotokoll on ebaõige. Kohtuliku arutamise tulemina peab kohus tõdema, et asjaolusid, mis oleksid osutanud sündmuskoha vaatlusprotokolli ebaõigusele, ei ole tuvastatud. Kohus peab selgitama menetlusalusele isikule, et sündmuskoha vaatlusprotokollile fikseeritakse olustik, mis on nähtav ja tuvastatav menetleja kohal viibimise ajal. Teisisõnu, sündmuskoha vaatlusprotokolli ei fikseerita nö rekonstrueeritud kokkupõrke momenti. Sõidukite asukohti fikseeritakse skeemile sellistena, millised on need asukohad peale sõidukite asukoha muutmist kokkupõrke tagajärjel (juhul, kui asukohad olid muutunud kokkupõrke tagajärjel) Seega on sündmuskoha vaatlusprotokoll lubatud ja usaldusväärne tõend, mida kohus arvestab kohtuotsuse tegemisel ja hindab kogumis teiste tõenditega. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub ka sedagi, et menetlusaluse isiku auto on risti teel, auto tagumine osa on vasakus reas ( vt skeemi tlk 20 pöördel ja selle mustand tlk 20). Autol on vigastatud tagastange ja tagumine vasakpoolne tiib. Fototabelid on tlk 29-34a. menetlusaluse isiku 4 auto vigastused on visuaalsed nähtavad tlk 33-34a. Tunnistaja A. Xxxi auto vigastused on nähtavad tlk 32-
6. Kohus märgib, et menetlusaluse isiku auto vigastuste paiknemine ja iseloom ( tagumine vasakpoolne tiib, sissepainutatud vigastus ) näitab, et kokkupõrke momendil, ei liikunud menetlusaluse isiku auto tunnistaja A. Xxxi ees otseses suunas. Ei ole vaja olla liiklusekspert, et saada olukorrast aru, et sel juhul oleks kahjustatud menetlusaluse isiku auto tagaosa. Seega ei vasta tõele menetlusaluse isiku ütlused, mida ta andis kohtuistungil, et A. Xxxi sõiduk tegi talle otsasõitu tagant. Vigastused näitavad ilmselged, et kontakt sõ idukite vahel oli Xxx parema esinurga ( esituli ja parempoolne esitiib) ja Xxx vasaku tagaratta ja tagatiivaga. Tegemist ei olnud tagant otsasõiduga. Sündmuskoha vaatlusprotokolli andmed ühtivad osaliselt menetlusaluse isiku ütlustega, et kokkupõrke hetkel ei sõitnud ta vasaku pea vasakus servas, vaid tagasipöörde sooritamiseks liikus ta tee keskmises osas, tema arvates veidi vasakul tee kesksest tlk
7. Kohus märgib, et arvestades kaherealise tee laiust 9.1 m ja menetlusaluse isiku ütlusi, et ta liikus pigem kaherealise tee keskmises osas, veidi vasakul ja A. Xxxi ütlusi, et ta liikus vasakus reas ja nägi paremalt poolt menetlusaluse isiku sõidukit liikumas väikse kiirusega, tuleb tegelikult jõuda seisukohale, et menetlusaluse isiku, tunnistaja A. Xxxi ütlused ja sündmuskoha vaatlusprotokolli andmed ühtivad omavahel ja annavad kohtule aluse jõuda järeldusele, et sel juhul liikuski A. Xxx vasakus reas, menetlusaluse isiku sõiduk asus vahetult enne kokkupõrget igal juhul A. Xxxi sõidukist paremal pool. Seda võimaldavad sõidukite suurused ja kaherealise tee piisav laius - 9.1 m. Kohus peab selgitama menetlusalusele isikule, et

§ 48

lg 1 kohaselt „ Enne vasak- või tagasipööret peab juht aegsasti suunduma sõidutee pärisuunavööndi vasaku ääre ja enne parempööret parema ääre lähedale või selle pöörde jaoks liikluskorraldusvahendiga ettenähtud sõidurajale.“ Seega nõuetekohase tagasipöörde sooritamist ei alustata kaherealise tee selle „keskmisest osast veidi vasakul“ ja seda isegi kui soovitakse valida „ohutu sobiva pöördekoha arvestades pöörderaadiust, tagasipöörde tehnilist omapära ja auto tehnilisi tingimusi“ (menetlusaluse isiku ütlused tlk 48 pöördel). Tagasipööret alustatakse pärissuunavööndi vasakust äärest, kuhu tuleb suunduda aegsasti. Tagasipöörde sooritamise reeglite erisused on

-s ette nähtud §-s 48 lg 3: kui juht ei saa ristmikul või ristmikevahelisel teel sõiduki suure pöörderaadiuse või sõidutee seisundi tõttu pöörata käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 ning käesoleva seaduse § 45 lõike 3 nõuete kohaselt, võib nendest nõuetest kõrvale kalduda, sealhulgas sõita teepeenrale, tingimusel et ei ohustata ega takistata teist liiklejat ega rikuta tee muldkeha. Kohtule ei ole esitatud andmeid, et Järveküla tee kaherealise tee puhul on sõidutee seisund oleks selline, et ei luba sõidukitele sooritada tagasipööret vasaku rea vasakust äärest. Samuti menetlusaluse isiku sõiduki puhul ei ole tegemist sellise sõidukiga, mille pöörderaadius oleks suur (buss, veok, autorong vms), mis tingiks tagasipöörde reeglitest kõrvalekaldumist. Kohus selgitab menetlusalusele isikule, et ilma aluseta (

§ 48

lg 3) tagasipöörde reeglitest kõrvale kaldumine (nagu antud juhul- tagasipöörde alustamine kaherealise tee selle kesk misest osast veidi vasakul) eksitab teisi liiklejaid, kes arvestavad liiklemisel siiski, et juht alustab tagasipööret, suundudes algul vasaku rea vasaku ääre juurde, mitte aga kaherealise tee keskmisest osast. Vastavalt sellele korraldavad teised juhid oma liiklemist teel. Juhi poolt tagasipöörde reeglite rikkumine loob liikluses ohtu, muuhulgas liiklusõnnetuse toimumise ohtu. Kohtuistungil oli uuritud menetlusaluse isiku vastulause juurde esitatud salvestus tlk 41 CDplaadil, kohtuistungiprotokoll tlk 54 pöördel. Salvestusel olevad andmed ühtivad sündmuskoha 5 vaatlusprotokolli fototabelitega sõidukite paiknemiskoha kohta ja vigastuste kohta. uusi andmeid, võrreldes sündmuskoha vaatlusprotokolli fototabelitega ei ole salvestusest saada. Kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja R. Xxx kinnitas ( ütlused tlk 51 pöördel – 54), et olles avariipolitseinik sõitis ta liiklusõnnetuse väljakutse peale, koostas sündmuskoha vaatlusprotokolli koos skeemiga ja tegu muid toiminguid. Tema ülesandeks oli kontrollida, kas toime pandud on väärtegu ja kes on toimepanija. Ehk ta pidi otsustama, kes on liiklusõnnetuse põhjustaja ja koostada selle isiku suhtes protokoll. Menetluse käigus jõudis ta järeldusele, et liiklusõnnetuse põhjustaja on menetlusalune isik. Tunnistaja selgitas, et järelduseni jõudmiseks analüüsis ta objektiivseid andmeid - sündmuskoha vaatlusprotokolli andmeid, nimelt skeemi, sõidukite vigastusi. Olles avariipolitseinik, kes tegeleb liiklusõnnetuste menetlemisega, arvestades oma kogemisi ja analüüsides objektiivseid andmeid, on ta seisukohal, et igal juhul kokkupõrke hetkel oli menetlusaluse isik sõiduk A. Xxxi sõidukist paremal poolt. Seega ei alustanud menetlusalune isik tagasipööret vasaku rea vasakust äärest nagu näeb

ette. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et A. Xxxi sõiduk liikus vasakus reas. Seega jõudiski ta menetleja seisukohani, et süüdistust tuleb esitada menetlusalusele isikule

§ 48lg 1 nõuete rikkumises.

Tunnistaja selgitas, et, juhul, kui lähtuda väitest, et menetlusalune isik oli juba ümberreastunud ja asus vasakus reas , siis oleksid kokkupõrke tagajärjel tekkinud vigastused hoopis teised- nimelt A. Xxxi sõidukil esiosas ja menetlusaluse isiku sõidukil tagaosas. Antud juhul on tegemist külgvigastustega. Tuginedes oma kogemusele avariipolitseinikuna selgitas tunnistaja, et siinjuures on tähtis ka selline moment nagi vasakurea laius 4,4 m. Tlk 52 pöördel selgitas tunnistaja kohtu küsimusele vastates, et tehes loogilisi arvestusi - vasaku rea laius 4.4 m, A. Xxxi sõiduki vasakrattad asusid vasakust äärest meetri kaugusel, auto standardne laius on 1,7-1,7 m. Seega 2,8 m vasakust äärest on A. Xxxi sõiduki paremrataste äärmine asukoht sõidureal. Kui lisada siis menetlusaluse isiku sõiduki laius 1,8 - siis kokku on 4 ,6 m. Loogiline järeldus on tunnistaja arvetes see, et menetlusaluse isiku auto asus igal juhul A. Xxxi autost paremal pool ja võib olla et osaliselt vasakus real ja osalisel paremas reas. Sellises olukorras tagasipööret ei alustata. Seetõttu on tema arvates liiklusõnnetuse põhjustas menetlusalune isik ja väärteoprotokolli ta koostas just menetlusaluse isiku suhtes. Kohus märgib, et tegelikult samale seisukohale, et menetlusaluse isiku sõiduk asus kokkupõrke hetkel A. Xxxi sõidukist paremal pool, mitte aga liikus vasakus reas, seda enam vasaku rea vasakus ääres, jõudis kohus tunnistaja A. Xxxi, menetlusaluse isiku ütluste ja sündmuskoha vaatlusprotokolli analüüsimisel nende kogumis. Kohtule on liiklusõnnetuse menetleja R. Xxx loogika selle osas, kuidas ta jõudis seisukohani, et liiklusõnnetuse põhjustaja on menetlusalune isik, arusaadav ja tema mõttekäik on kohtule jälgitav. Kohus arvestas, et R. Xxx puhul ei ole tegemist liikluseksperdiga. Kui asja lahendamiseks tuleb kasutada eriteadmisi, määratakse vastav ekspertiis. Ekspertiis ei ole asendatav isiku ütlustega, isegi, kui isik oma professionaalses tegevuses on seotud eriala teadmistega- antud juhul avariipolitseinik, kellel on teadmisi ja kogemusi liiklusest. Antud väärteoasjas on kohtu poolt määratud liiklustehniline ekspertiis ja vastav akt on tlk 73-76. Ekspertiisiakti kohaselt, enne manöövri sooritamist liikus Xxx ( menetlusaluse isiku sõiduk) sõiduautost Xxx paremal, mis välistab menetlusaluse isiku sõiduauto liikumise sõiduauto Xxx ees. Ekspertiisiakti uurimise osast nähtub, et arvestades sõidukitel esinevaid vigastusi, saab eeldada, et esmane kontakt toimus Xxx parempoolse esinurga ja Xxx tagaosa vasakpoolse taganurga ja tagaratta vahel, millele on iseloomulik Xxx tagaosa nihkumine paremale ja seetõttu sõidukite vahelise nurga suurenemine. Xxx liikumisenergia n eeldus kokkupõrkel ja sõiduk jäi vahetult pärast kokkupõrget seisma. 6 Edasi selgitab ekspert, et Xxx vigastused on tekkinud suunaga vasakult paremale ja tagant ettepoole, skeemil nr 1 tlk 74 on rekonstrueeritud sõidukite paiknemine kokkupõrke hetkel. Paiknemine teineteise suhtes näitab eksperdi arvamusel ilmekalt, et enne pöördele asumist liikus Xxx sõiduautost Xxx kindlasti paremal tlk 75, mitte aga pärissuunalise sõidutee vasakpoolse ääre lähedal sõiduauto Xxx ees. Samas arvamuse p 5 ekspert kinnitab, et Xxx paiknemist märgistatud sõiduradade suhtes ei saa täpselt kindlaks määrata. Kohus märgib, et eksperdi arvamus kinnitab täielikult andmeid, mis on saadud R. Xxx ütlustest, kes samuti kinnitas kohtule kindlalt ainult seda, et igal juhul menetlusaluse isiku sõiduk liikus A. Xxxi sõidukist paremal poolt ja pakkus oma arvutuste alusel, et menetlusaluse isiku auto võis paikneda osaliselt paremas osaliselt vasakus reas. See omakorda ühineb menetlusaluse isiku endi ütlustega, milles ta kinnitas, et alustas tagasipöörde sooritamist kaherealise tee keskmisest osast vasakul. Sel juhul ühtib eksperdiarvamus menetlusaluse isiku endi ütlustega,, et kindlasti ei liikunud tagasipöörde sooritamisel menetlusaluse isiku sõidus vasakus reas, seda enam selle vasakus ääres, vaid liikus A. Xxxi sõidukist paremal poolt. Menetlusaluse isiku, tunnistajate A. Xxxi ja R. Xxx ütluste, samuti sündmuskoha vaatlusprotokolli koos lisadega ja ekspertiisiaktiga on tuvastatud järgmised faktilised asjaolud. Xxx Nüüd, kui faktilised asjaolud on tuvastatud, vastab kohus küsimusele, kes on liiklusõnnetuse põhjustaja ehk kelle tegevuse tagajärjel toimus liiklusõnnetus. Küsimusele vastates tuleb alustada sellest, et välja selgitada, kes lõi liiklusohu, mis realiseerus tagajärjes – liiklusõnnetuses. Menetlusaluse isiku väitel on liiklusõnnetuse põhjustaja A. Xxx. Kohus kontrollib seda väidet. Kohus märgib, et oma teoga, mis seisnes selles, et menetlusalune isik tagasipöörde sooritamiseks ei suundunud vasaku rea vasakusse äärde, vaid alustas tagasipöörde sooritamist kaherealise tee keskmisest osas, rikkus menetlusalune isik

§ 48lg 1 nõuet.

Menetlusaluse isiku käitumine teel lõi ohus teistele liiklejale, sest sellise manöövri sooritamine sellisel viisil ei vasta liiklusnõuetele ja teised liiklejad ei pruugi juhi sellisest käitumisest õigesti õigel ajal aru saada ja vastavalt reageerida. Kohtuliku arutamise käigus ei ole saadud andmeid, et A. Xxx oleks lubatud kiiruse ületanud, nagu oli väidetud menetlusaluse isiku kaebuses. Vastavalt ekspertiisi aktile oli A. Xxxi sõiduki kiirus kokkupõrke hetkel umbes 47 km/H, mis on asulasiseselt lubatud kiirus. Ekspertiisi andmed kattuvad selles osas A. Xxxi endi ütlustega, mille kohaselt liikus ta vasakus reas kiirusega umbes 50 km/t. Kohtukõnes asus kaitsja väitma, et isegi kui nõustuda ekspertiisi andmetega, et A. Xxx ei ole lubatuid kiirust ületanud, rikkus A. Xxx

nõuet, et isik peab kiirust kohandama selliselt, et seisma jääda takistuse ees. Kaitsja leiab, et kuna A. Xxx liikus teel sellisel kiirusel, et menetlusaluse isiku manöövri tegemisel ei suutnud ta seisma jääda, rikkus A. Xxx

§ 50lg 3 p 1 ja 2 nõudeid.

Kohus sellega ei nõustu ja seda järgmistel põhjustel. 7 Tõepoolest

§ 50

lg 3 p 1 ja 2 näeb ette: Juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab: 1) sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama; 2) vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb; Kohtuliku arutamise käigus ei ole tuvastatud, et sündmuse ajal oleks halb nähtavus või esineksid muud tingimused, mille esinemisel tuleks A. Xxxil kiirust vähendama (

§ 50lg 3 p 2).

Juht peab kohandama oma kiirust, lähtudes

§ 50lg 3 p 1 loetletud faktoritest ja kohus leiab, et A.

Xxx on sellist nõuet piisaval määral järginud. Tema ütlustest nähtub, et ta arvestas, et tegemist on hommikuse ajaga, millal liiklus on intensiivne, arvestas, et läheduses on bussipeatus, kus peatuvad paremas reas liikuvad bussid. Tee oli talle tuttav, sest ta sõidab seda teed igapäevaselt tööle. Riskide maandamiseks sõitis ta vasakus reas. Kohus ei näe asjaolusid, mille esinemisel peaks A. Xxx kiirust kohandama ehk hakata seda vähendama. Kohus juhib menetlusaluse isiku ja kaitsja tähelepanu

§ 50

lg 3 p 1 sõnastusele, mille kohaselt peaks juht kiirust kohandama ehk vajadusel seda vähendada selleks, et seisma jääda takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Kohus selgitab, et juht ei ole kohustatud ette aimama, et teine juht alustab tagasipöörde sooritamist kaherealise tee keskmisest osas, samas kui

§ 48

lg 1 nõuab tagasipöörde sooritamise alustamist vasaku rea vasakust äärest, kuhu juht peab enne suunduma aegsasti. Igal juhil on alust aimata, et teised juhid liiguvad teel liiklusreeglitest kinni pidades. Seega on kohus arvamusel, et A. Xxx ei ole

§ 50lg 3 p 1 ja 2 sätteid rikkunud.

Kohtukõnes avalas kaitsja seisukohta, et A. Xxx rikkus

§ 46lg 1 nõuet ja just tema tegevuse tagajärjel toimus kokkupõrge.

Nimelt A. Xxx ei hoidnud sellist pikivahet, mis võimaldaks vältida otsasõitu. Tõepoolest,

§ 46

lg 1 näeb ette: Juht peab vastavalt sõiduki kiirusele ning tee- ja ilmastikutingimustele hoidma sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või seisma jäänud sõidukile. Kohus selgitab kaitsjale ja menetlusalusele isikule, et viide

§ 46

lg 1 sättele on asjakohatu, sest see norm reguleerib olukorda, mil sõidukid asetsevad teel teineteise suhtes üks on ees, teine on taga, ehk liiguvad teel ühes reas. Käesoleva väärteoasja kohtulikul arutamisel on tuvastatud, et menetlusaluse isiku sõiduk ja A. Xxxi sõiduk ei liikunud ühes reas üks teise järgi, vaid A. Xxx liikus vasakus reas, menetlusaluse isiku sõiduk liikus temalt paremal pool kaherealisel teel osaliselt paremas reas osaliselt vasakus reas. Seega ei ole A. Xxx

§ 46lg 1 sätestatut rikkunud.

Samuti väidab kaitsja kohtukõnes, et vahetult enne kokkupõrget oli A. Xxx möödasõidul ehk sooritas manöövrit, sõites liinibussist mööda. Kaitsja leiab, et A. Xxx on rikkunud

§ 51

lg 3 p 2,3 ja 4, samuti

§ 52lg 2 p 1. Eelnimetatud sätted näevad ette:

§ 48

lg 1 nõuet , mille kohaselt enne vasak- või tagasipööret peab juht aegsasti suunduma sõidutee pärisuunavööndi vasaku ääre ja enne parempööret parema ääre lähedale või selle pöörde jaoks liikluskorraldusvahendiga ettenähtud sõidurajale. Selle rikkumise tagajärjel on toimunud liiklusõnnetuse, mille põhjustaja on menetlusalune isik. Kohus selgitab, et edutu on ka kaitsja kohtukõne argument, et süüdistuses ei ole näidatud, millist tegu peaks menetlusalune isik tegema selleks, et veenduda manöövri ohutuses, sest ta ju näitas suunatuld, seega tegi kõik, mis on antud juhul vajalik liiklusreeglite alusel. 9 Kohus selgitab, et suunatule näitamine ei vabasta antud juhul menetlusalust isikut vastutusest.

§ 223

lg 1 järgi ettenähtud väärteokoosseis on täidetud, kui liiklusnõuete rikkumisega on teisele isiku kahju tekitatud. Kohus on selgitanud, et menetlusalune isik rikkus

§ 48

lg 1 nõuet, et tagasipöörde sooritamiseks ei suundunud vasakusse äärde, vaid alustas tagasipööret kaherealise tee keskmisest osast, mil menetlusaluse isiku sõiduk asus osaleselt paremas osaliselt vasakus reas. Sellisel viisil manöövri sooritamine ei vasta nõuetele ja ei ole lubatud, seega pole tähtis, kas lubamatul viisil manöövri sooritamisel näitas menetlusalune isik suunatuld või mitte. Kohus on ka selgitanud kohtuotsuse põhjendavas osas, et menetlusaluse isiku puhul ei esinenud tagasipöörde sooritamise

§ 48

lg 3 sätestatud erisused, mille esinemisel lubab seadus tagasipöörde sooritamise reeglirest kõrvale kalduda. Kohus leiab, et menetlusalune isik pani toime talle väärteoprotokollis kirjeldatud teo, nimelt: 11.08.2015 kl 08.00 Järveküla tee 64 maja, Kohtla-Järve, Ida-Virumaa, juures juhtis menetlusalune isik mootorsõidukit Xxx xxx, enne tagasipööret ei suundunud sõidutee pärissuunavööndi vasakusse äärde, mille tulemusel põrkas kokku vasakus reas liikuva sõiduautoga Xxx xxx, mida juhtis Xxx Xxx, põhjustades varalise kahjuga liiklusõnnetuse. rikkus sellega

§ 48

lg 1 ja tema tegu on õigesti kvalifitseeritud

§ 223

lg 1 järgi, juhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellele on teisele isikule kahju tekitatud. Kohtuliku arutamise käigus on tuvastatud, et kahju on saanud teine isik, Xxx omanik, kelleks on Anti Urbe ( tlk 20). Kohus selgitab, et kahju tekitamisele fakti tuvastamisel ei ole

§ 223

lg 1 järgi ettenähtud väärteokoosseisu poolest tähtis, kellele konkreetselt on kahju tekitatud. Tuvastada tuleb, et teine isik on kahju saanud ehk tema varaliste õiguste ja kohustuste bilanss on nihkunud miinuse poole ehk tal on tekkinud uus varaline kohustus või vara väärtus on kahanenud. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et sõiduk Xxx sai kahjutusi. Sellest nähtub, et teise isiku vara, sõiduauto, väärtus on vähenenud ja seda vähemalt remondikulude summa võrra. Kohus selgitab, et

§ 223

lg 1 järgi ettenähtud väärteokoosseisu täitmise seisukohalt pole tähtis, milline on kahju summa. Tuvastamisele kuulub üksnes kahju tekitamise fakt. See fakt on kinnitatud sündmuskoha vaatlusprotokolliga, milles on kirjeldatud Xxx saadud vigastused. Kohus leiab, et menetlusalune isik rikkus

§ 48lg 1 sätestatud nõuet tahtlikult, otsese tahtlusega Kar

S § 16 lg 3 mõttes, sest ta teadis, et teostab süüteokoosseisule vastavat asjaolu ehk sooritab tagasipööret lubamatult viisil, ja möönis seda, sest alustas manöövri sooritamist ja keeras vasakule kaherealise tee keskmisest osast, mil sõidu asus osaliselt paremas osaliselt vasakus reas. Saabunud tagajärg on liiklusõnnetus, mille käigus tekitati teisele isikule kahju. Tagajärje osas tegutses isik ettevaatamatusest, selle kergemeelsuse vormis KarS § 18 lg 2 mõttes. Menetlusalune isik pidi võimalikuks, et lubamatul viisil manöövri sooritamisel võib toimuda liiklusõnnetus ja kahju tekitamine teisele isikule, kuid kohusetundetuse tõttu lootis seda vältida. Menetlusaluse isiku kohusetundetu käitumine seisnes selles, et lubamatul viisil sooritava manöövri puhul pidas ta piisavaks lubamatu manöövri ohutuks muutmise viisiks suunatule näitamist ja asus ennast sellega õigustama. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid KarS-u 2.peatüki 2. jao mõttes ei ole kohus tuvastanud. Menetlusalune isik on teo toimepanemises süüdi KarS § 32 mõttes, sest ta on süüvõimeline KarS § 33 mõttes, nimelt on ta täiskasvanu isik ja tema süüdivuses ei ole kohtul kahtlusi tekkinud. Menetlusõiguse rikkumisi ei ole kohus tuvastanud. 10 KARISTUS KarS § 56 lg 1 alusel karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus selgitab, et karistuse määra valimisel on kohtupraktika välja kujunenud. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-58-13 on märgitud, et kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 3-1-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (vt ka RKKKo 3-1-1-76-12, p 7 ja 3-1-1-52-13, p 19). Kui isiku käitumisele pole senised karistused mõju avaldanud ja normi rikkumisele on vaja reageerida rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust, saab isikule mõista karistuse ka üle sanktsiooni keskmise määra, vaatamata sellele, et tema süü on keskmine (vt ka nt RKKKo 3-1-1-26-03, p 5).

§ 223

lg 1 näeb ette liiklusnõuete rikkumise eest, kui teisele isikule on tekitatud kahju, kas rahatrahvi kuni 300 trahviühikut ( ehk kuni 1200 eurot), aresti või juhtimisõiguse äravõtmise kuni 6 kuuks. Rahatrahvi keskmine määr on seega 150 trahviühikut ehk summas 600 eurot. Menetlusalusele isikule on karistusena määratud 30 trah viühikut ehk summas 120 eurot. Seega isikule määratud karistuse määr on karistuse sanktsiooni keskmisest üks viiendik ehk peaaegu minimaalne. Kohus märgib, et menetlusalune isik pole kordagi kogu kohtueelse ega kohtuliku arutamise käigus oma süüd tunnistanud ega kahetsenud. Ka selles osas, milles kohus peab isiku poolt väärteo toimepanemist usaldusväärselt tõendatuks, ei väljendanud isik kuidagi on taunitavat suhtumist, vaid vastupidi asus ennast õigustama ja süüdistama liiklusõnnetuses teist isikut. Seega puuduvad menetlusaluse isiku karistust kergendavad asjaolud. Karistust raskendavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku süü suurus on alla keskmise. Tema põhjustatud liiklusõnnetuses sai kahjustada üks sõiduk ehk kahju on tekitatud üheke isikule. Arvestades Xxx saadud vigastusi, ei saa väita, et kahju suurus oleks väga märkimisväärne. Liiklusõnnetusele ei kaasnenud muid kahjulikke tagajärje. Samuti on kohus tuvastanud, et menetlusalune isik rikkus üht liiklusnõuet –

§ 48lg 1 sätet.

Arvestades süü suurust on põhjendatud karistuse määramine alla keskmise määra. Kohus arvestab teo toimepanija isikut. Menetlusalune isik ei ole varem karistatud. Arvestades menetlusaluse isiku vanust ja seda, et ta ei ole kordagi karistatud, tuleb tunnistada, et antud rikkumine on menetlusaluse isiku elus pigem juhuslikku laadiga. Teo toimepanija isik on ka selline, mis lubab määrata isikule karistusena rahatrahvi keskmise määrast alla poole. Lähtudes ülaltoodust, leiab kohus, et menetlusalusele isikule kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahv summas 120 eurot ehk 30 trahviühikut, mis on keskmisest määrast oluliselt väiksem, on põhjendatud. 11 MENETLUSKULUD Kaitsja S. Politšev esitas kohtule hüvitamiseks summas 1080 eurot. arved ja kviitungid tlk 79-82 isikule menetluskulude VTMS § 23 sätestab, et väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lg 1 p 1 alusel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu riigi või kohaliku eelarvest. Kuna kohus ei lõpeta väärteomenetlust KVTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, kannab menetluskulusid, muuhulgas valitud kaitsja tasu, menetlusalune isik ise. Menetluskulude määramisel ja väljamõistmisel kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid . KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel on menetluskulu ekspertiisitasu. Tlk 77 nähtub, et liiklustehnilise ekspertiisi maksumus on 457 eur ot. Kohus leiab, et kuna isik jäi ka kaebemenetluse tulemina süüdi, kannab tekkinud menetluskulusid menetlusalune isik. Summa 457 eurot kuulub väljamõistmisele menetlusaluselt isikule. Kohus leiab, et menetluskulude tasumine võib määrata ositi 6 kuu jooksul. KOHTU MEE™ED I.Z-i kaitsja vandeadvokaat Sergei Politševi kaebus Ida prefektuuri 03.11.2015 otsuse peale väärteoasjas 2440,15,006400, tuleb jätta rahuldamata ja nimetatud otsus muutmata. Menetluskulud tuleb jätta menetlusalusele isikule kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 12