Obsah (5)

§ 87§ 38§ 69§ 25§ 234

4-16-6961 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht 23. november 2016.a, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-16-6961 (2317,16,006740) Koht

§ 87

lg-t 3,

§ 38

lg-t 1,

§ 69

lg-t 1, pannes toime

§ 25

lg 2 p 1,

§ 234lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod.

Z.O sai protokolli koopia kätte 30.06.

1. Väärteoprotokollis märgitu kohaselt oli kohtuvälise menetleja lahend menetleja juures kättesaadav alates 29.07.
3. 21.07.2016 koostas Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitus otsuse väärteoasjas 2317,16,
4. Otsuses märgitu kohaselt oli edasikaebuse esitamise viimane tähtaeg 15.08.2016, s.o, kui oli möödunud 15-päeva alates päevast, mil otsus oli kohtuvälise menetleja juures kättesaadav.
5. 15.09.2016 edastas kohtuväline menetleja 21.07.2016 otsuse menetlusalusele isikule postiga.
6. 23.09.2016 esitas menetlusalune isik Harju Maakohtule kaebuse kohtuvälise menetleja 21.07.2016 otsusele, milles taotles otsuse tühistamist, kuna ei nõustunud määratud rahatrahvi suurusega. 1
7. Harju Maakohus jättis 28.10.2016 määrusega menetlusaluse isiku kaebuse läbi vaatamata, järgmistel motiividel. Kaebus esitati pärast VTMS § 114 lg-s 4 toodud tähtaega, mille kohaselt esitatakse kaebus maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Otsus oli kättesaadav alates 29.07.2016 ja kaebuse esitamise viimane tähtaeg oli 15.08.
8. VTMS § 118 lg 2 p 1 kohaselt teeb kohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse kui kaebus on esitatud pärast sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud. Maakohus leidis seejuures, et kuigi otsesõnu ei ole kaebaja esitanud ennistamise taotlust, siis ei ole kohtule esitatud ka niisuguseid asjaolusid, mille tõttu tuleks kaebetähtaeg ennistada. MÄÄRUSKAEBUS
9. Menetlusalune isik Z.O esitas 11.11.2016 määruskaebuse Harju Maakohtu 28.10.2016 määrusele, milles taotleb selle tühistamist. Kaebaja palub enda taotlus kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks siiski läbi vaadata, kuna ta ei nõustu määratud trahviga ning tal pole raha selle maksmiseks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10. Ringkonnakohtunik peab esmalt vajalikuks selgitada kaebajale, et kuigi Z.O taotleb jätkuvalt kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist, ei ole ringkonnakohtul pädevust võtta seisukohta kohtuvälise menetleja 21.07.2016 otsuse suhtes. Seda põhjusel, et maakohus ei ole eelnevalt nimetatud otsusele sisulist hinnangut andnud, kuivõrd maakohus jättis Z.O kaebuse kohtuvälise menetleja otsusele läbi vaatamata kaebeõiguse puudumise tõttu. Seega on apellatsioonikohtul võimalik tuvastada üksnes, kas kaebuse läbi vaatamata jätmine oli õiguspärane või mitte.
11. Ringkonnakohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et maakohus jättis õigustatult Z.O kaebuse läbi vaatamata. VTMS § 114 lg 4 kohaselt tuleb üldmenetluses tehtud kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse esitamise 15-päevast tähtaega hakata lugema päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. VTMS § 70 lg 4 kohaselt peab kohtuvälise menetleja lahend olema menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav 30 päeva möödudes väärteoprotokolli koopia menetlusalusele isikule kätteandmisest alates, kui väärteoasja lahendamine on seaduse alusel kohtuvälise menetleja pädevuses. Eelnevast tuleneb, et VTMS § 114 lg-s 4 sätestatud kaebuse esitamise tähtaja arvutamise juures on õiguslik tähendus vaid sellel, millal on väärteoprotokolli kohaselt kohtuvälise menetleja otsus kohtuvälise menetleja juures kättesaadav (vt nt Riigikohtu
12. oktoobri 2013 otsus asjas nr 3-1-1-84-13, p 8.1).
13. Väärteoprotokoll Z.O suhtes koostati 30.06.2016 ning otsus 21.07.
14. Otsus oli kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 29.07.
15. Väärteomenetleja on otsuses toonud ära edasikaebetähtaja ning märkinud ära ka viimase kaebuse esitamise päeva, s.o 15.08.
16. Väärteoprotokolli on seejuures selgesõnaliselt märgitud, et otsus on kättesaadav kohtuvälise menetleja juures alates 29.07.
17. Z.O on omakäeliselt kinnitanud protokolliga tutvumist ning protokolli koopia kättesaamist. Seega oli Z.O-le teada edasikaebe kord. Kuna Z.O enne 15.08.2016 kaebust ei esitanud, jõustus kohtuvälise menetleja otsus 16.08.
18. Asjaolu, et kohtuväline menetleja edastas I. 2 Z.O-le otsuse 15.09.2016 ei anna Z.O-le tagantjärele õigust 21.07.2016 otsust edasi kaevata. Nimetatud asjaolu ei saa tõlgendada ka mõjuvaks põhjuseks, mis annaks KrMS § 172 lg 1 kohaselt võimaluse kaebetähtaja ennistamiseks. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt väljendanud seisukohta, et möödalastud kaebetähtaja ennistamisel tuleb mõjuva põhjusena mõista vaid sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud - loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud - raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms (vt nt Riigikohtu
19. novembri 2010 otsus asjas nr 3-1-1-90-10, p 9.2). Ringkonnakohus leiab, et Z.O ei ole välja toonud sellist objektiivset takistust, mis segas tal õigeaegselt kohtuvälise menetleja otsuse peale maakohtusse kaebust esitada.
20. Lähtudes ülaltoodust ja juhindudes VTMS §-st 194 ja § 147 lg 1 p 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Käesolev määrus ei ole edasikaevatav. Pavel Gontšarov 3