4-15-7036/16

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg

1. oktoober 2015, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-15-7036 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Väärteoasi T.L KarS § 218 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. augusti 2015 otsus Apellatsiooni esitaja Menetlusalune isik T.L Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur. Esindaja Dmitri Narolin Menetlusalune isik T.L (isikukood: XXX). Eesti Vabariigi kodanik; elukoht:XXX, ei tööta. RESOLUTSIOON
3. Jätta Viru Maakohtu
4. augusti 2015 otsus muutmata.
5. Apellatsioon jätta rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD: Kassatsioon esitatakse otsuse teinud Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Viru Maakohus arutas T.L-i süüdistust KarS § 218 lg 1 järgi selles, et tema
7. augustil 2015 kell 11:25 Roheline tn 8, Narva kaupluses Säästumarket möödus kassarivist, jättes ebaseadusliku omastamise eesmärgil kauba (2 pudelit jooki Cappy, ploomišokolaad Kalev, šokolaad Anneke, šokolaad Kirsi) eest tasumata. Sellega pani T.L toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja (asjade kogumaksumus 5,16 eurot) vastu. Kassast möödumise hetkel oli kaup taskus ja riiete all. Kaup oli rikkumata ja tagastati kauplusele.
8. Viru Maakohtu
9. augusti 2015 otsusega tunnistati T.L süüdi KarS § 218 lg 1 järgi ning teda karistati 30-päevase arestiga. Aresti alguse aega arvestatakse alates T.L-i kinnipidamisest, s.o alates
10. augustist
12. Kohus märkis karistuse osas, et T.L on noormees, kes ei õpi ega tööta. Sellele vaatamata on teda karistusregistri andmete kohaselt karistatud kokku 15 korral ja seda nii kriminaal- kui ka väärteokorras, sh varavastaste süütegude eest. Viimati karistati T.L Viru Maakohtu
13. märtsi 2015 otsusega KarS § 199 lg 2 p-de 8,9 järgi. Õigeid järeldusi T.L talle mõistetud karistusest ei teinud ja pani taas toime analoogse teo. Karistust mõistes ei lähtunud kohus üksnes varastatu väärtusest, vaid ka sellest, kuidas T.L suhtub toimepandusse ja kuivõrd karistamatuks peab ta võimalust seda toime panna. T.L küll tunnistas oma süüd, ent kahetsust ta ei avaldanud, vaid peab loomulikuks oma vajaduste rahuldamist süüteo toimepanemise kaudu. Karistust kergendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Samas puuduvad ka raskendavad asjaolud. Siiski leidis kohus, et eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt tuleb T.L karistada sanktsiooni maksimaalses määras, s.o arestiga 30 päeva. Karistus peab olema efektiivne ja süüdlasele mõju avaldama. Sanktsiooni maksimaalsest määrast kergemat karistust mõistes ei saa T.L mõjutada uute kuritegude toimepanemisest hoiduma. Aresti kohest ärakandmist välistavad asjaolud puuduvad. T.L puudub töökoht. Samuti ei ole usaldusväärseid andmeid, et ta oleks hõivatud tegevusega, mis tingiks aresti täitmisele pööramise edasilükkamist või osade kaupa kandmist.
14. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni T.L, kes taotleb ümber vaadata Viru Maakohtu otsus. Kaebuse põhjenduste kohaselt läheb ta õppima ning tahab seetõttu kanda karistust ositi.
15. Tartu Ringkonnakohtu kohtuniku määrusega anti menetluspooltele võimalus esitada kirjalikud seisukohad apellatsiooni osas kuni
16. oktoobrini
17. Seisukoha esitas Ida prefektuuri esindaja D.N. , kes nõustub Viru Maakohtu seisukohaga T.L-ile mõistetud karistuse osas. Seoses T.L-i avaldusega õppimise kohta, tehti päring Narva Kutseõppekeskusele, kus väidetavalt menetlusalune isik pidi õppima. Seisukohale on lisatud tõend Narva Kutseõppekeskuselt, kust selgub, et T.L õppis Narva Kutseõppekeskuses multimeedia erialal põhihariduse baasil ajavahemikul 01.09.2011-30.05.
18. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
19. Tartu Ringkonnakohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, maakohtu otsuse ja sellele esitatud apellatsiooni ja kirjaliku seisukohaga, leiab, et maakohtu otsus jääb muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Oma otsust põhjendab apellatsioonikohus järgnevalt. 6.1 Maakohus leidis hinnates kogutud tõendeid nende kogumis, et T.L on toime pannud koosseisupärase, õigusvastase ja süülise väärteo. Nimetatud osas ei ole apellatsioonimenetluses otsust vaidlustatud. 6.2 Apellatsioonis taotleb T.L Viru Maakohtu otsuse ümbervaatamist talle mõistetud karistuse osas. 6.2.1 Kuivõrd T.L ei ole põhjendanud karistuse ümbervaatamise asjaolusid ja ringkonnakohus minetusi karistuse mõistmisel ei tuvastanud, selgitab kohtukolleegium järgmist. KarS § 56 lg 1 kohaselt on isikule mõistetava karistuse aluseks tema süü. Kohtupraktikas 2 arvestatakse lisaks karistuse mõistmisel ka süüdlase isikut iseloomustavaid andmeid ja õiguskorra huvisid (RKK 3-1-1-13-11, p 9). Isiku süü hindamisel tuleb lähtuda eelkõige asjas tuvastatud faktilistest asjaoludest ja nendes kajastuvast teo ebaõiguse mahust, samuti KarS §-s 57 sätestatud karistust kergendavatest ja KarS §-s 58 loetletud karistust raskendavatest asjaoludest (Riigikohtu üldkogu otsus väärteoasjas nr 3-1-1-116-09, p 20, RKK nr 3-1-1-12-06, p 12 ja RKK 3-1-1-18-11, p 8.1). Ringkonnakohus märgib, et süü suurus on objektiivsete tunnuste – teo ja selle tagajärje kaudu mõõdetav ja kohus on kohustatud hindama tagajärje raskust, teo taunitavust ja raskust, teo korduvust jne. Samuti tuleb anda hinnang teos avalduvale subjektiivsele süü suurusele (tahtlus või ettevaatamatus, teos avalduv suhtumine normi jne). 6.2.2 Ringkonnakohus ei saa eeltoodud kohtupraktikat arvestades maakohtu otsusele etteheiteid teha – see vastab karistuse mõistmise põhistatuse nõuetele ning kohtu siseveendumuse kujunemine on konkreetse karistusmäära liigi ja määra valikul jälgitav. Maakohus arvestas asjaolu, et T.L on varem korduvalt karistatud nii kuritegude kui ka väärtegude eest. Muu hulgas on teda korduvalt karistatud samalaadsete – s.o vara vastu suunatud õigusrikkumiste eest. Maakohus on osundanud sellelegi, et viimati karistati T.L Viru Maakohtu
20. märtsi 2015 otsusega KarS § 199 lg 2 p-de 8,9 järgi. Käesolevas asjas esitati talle süüdistus
21. augustil 2015 toimepandud varavastases süüteos. Arvestades T.L-ile korduvalt mõistetud kriminaalkaristusi ja väärteokorras määratud rahatrahve, mis aga ei ole pannud teda uutest õigusrikkumistest hoiduma, tuleb asuda seisukohale, et õigusrikkumiste toimepanemine on saanud T.L-i elustiiliks. Maakohus märkis õigesti, et ehkki varastatu väärust ei saa pidada suureks, tuleb karistust määrates lähtuda isiku suhtumisest õiguskorda, m.h sellest, kas ta avaldab kahetsust. Maakohus on märkinud, et T.L peab loomulikuks oma vajaduste rahuldamist süüteo toimepanemise kaudu. Seetõttu nõustub apellatsioonikohus maakohtu seisukohaga, et lühem karistus menetlusalusele isikule mingit mõju ei avaldaks. Arvestades T.L-i suhtumist õiguskorda ja üha uute rikkumiste toimepanemist, on ka ringkonnakohtu arvates karistuse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke silmas pidades 30-päevane arest põhjendatud ja proportsionaalne isiku süüga.
22. T.L aotluse osas võimaldada tal kanda arest ositi, märgib ringkonnakohus järgmist. T.L väidab, et asub õppima Narva kutsekooli. Ringkonnakohtu arvamuse kohaselt nimetatud soov ei mõjuta maakohtu otsustust T.L-i karistamise kohta ning ringkonnakohus loeb T.L-i väited õppima asumise kohta paljasõnaliseks. Seetõttu nõustub apellatsioonikohus maakohtu seisukohaga, et käesolevas asjas puuduvad usaldusväärsed andmed, et T.L oleks hõivatud tegevusega, mis tingiks aresti täitmisele pööramise edasilükkamist või osade kaupa kandmist.
23. Eeltoodut arvestades ja juhindudes V™S § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ning esitatud apellatsiooni rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Maarika Kuusk Aarne Sarjas Tiit Lõhmus 3