Vastavalt 19.06.2015 koostatud väärteoprotokollile nr AB1328636 (2317,15,006502) 19.06.2015 kell 04:15 Pärnu mnt 139c ja Järvevana tee-Saku tn Tallinnas suunaga Saku tn juhtis V.T mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, olles varasemalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Sellega rikkus V.T LS § 90 lg 1 p 1 ja p 3 nõudeid ning pani toime LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Vastavalt 29.07.2015 koostatud väärteoprotokollile nr AB1137624 (2317,15,007773) 29.07.2015 kell 13:45 Vääna tn A.Kitžbergi/Tähetorni tn Tallinnas suunaga Tähetorni tn juhtis V.T mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt LS § 91 lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Samuti juhtis ta mootorsõidukit asulas kiirusega 81+/-3 km/h, kus lubatud sõidukiirus antud teelõigul 50 km/h. Seega ületas kiirust mitte vähem kui 28 km/h. Näit juhile tutvustatud ning kontrollijale esitamiseks puudus kehtiv vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust tõendav dokument. Isikul puudus esitamiseks isikut tõendav dokument. Sellega rikkus V.T LS § 90 lg 1 p 1 ja p 3, § 15 lg 1 p 2, § 88 lg 1 nõudeid ning pani toime LS § 201 lg 2, § 227 lg 2 ning § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod. Kohtuvälise menetleja esindaja taotles V.T-le karistuseks LS §
Menetlusalune isik kohtuistungile ei ilmunud, kohtukutse on kätte saanud, kohus arutas väärteoasja menetlusaluse isiku osavõtuta V™S § 90 alusel. Kohtule on väärteoasjas nr 2317,15,006502 esitatud järgmised tõendid: - Isikusamasuse tuvastamise protokollist (19.06.2015) nähtuvalt andmete kontrollimisel tuvastati V.T isikusamasus. - Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsused, mille kohaselt kõrvaldati V.T sõiduki juhtimiselt 19.06.2015, sest ta juhtis sõidukit, kuigi tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Samuti kõrvaldati V.T sõiduki juhtimiselt 19.11.2009, sest ta juhtis sõidukit, kuigi tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. - Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest nähtub, et V.T kehtivaid juhilube ei ole. Kohus leiab, et eelpool loetletud tõendid langevad omavahel kokku ning V.T süü rikkumistes on tõendatud: 19.06.2015 juhtis ta mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, olles varasemalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. 1 Kohtule on väärteoasjas nr 2317,15,007773 esitatud järgmised tõendid: - Isikusamasuse tuvastamise protokollist (29.07.2015) nähtuvalt andmete kontrollimisel tuvastati V.T isikusamasus. - Kiirusmõõturi kasutamise protokoll, mille kohaselt teostati mootorsõiduki Audi S8 reg.nr XXX sõidukiiruse mõõtmist Tallinnas Vääna tn A.Kitžbergi/Tähetorni tn –mõõtetulemus 81 km/h laiendmääramatusega +-3km/t (suurim lubatud sõidukiirus oli 50 km/h). - Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsused, mille kohaselt kõrvaldati V.T sõiduki juhtimiselt 29.07.2015, sest ta juhtis sõidukit, kuigi tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Samuti kõrvaldati V.T sõiduki juhtimiselt 19.06.2015, sest ta juhtis sõidukit, kuigi tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. - Sõiduki hoiukohta teisaldamise akt, millest nähtub, et sõiduk Audi S8 reg.nr XXX teisaldati asukohta Rahumäe tee 6, Tallinn. - Menetlusaluse isikuna V.T rikkumist ei tunnistanud ja lubas esitada vastulause 15 päeva jooksul. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on V.T 4 kehtivat kriminaalkaristust ja 7 kehtivat väärteokaristust. Kohus leiab, et eelpoolloetletud tõenditega on tõendatud V.T süü rikkumises: - 19.06.2015 ja 29.07.2015 juhtis ta mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, liiklusregistri kohaselt puudub V.T juhtimisõigus. - 29.07.2015 juhtis ta mootorsõidukit asulas kiirusega 81+/-3 km/h, kus lubatud sõidukiirus antud teelõigul oli 50 km/h. Seega ületas ta kiirust mitte vähem kui 28 km/h, kiirusmõõturi kasutamise protokolliga oli V.T tutvunud. - 29.07.2015 puudus tal esitamiseks kehtiv vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust tõendav dokument, samuti puudus tal esitamiseks isikut tõendav dokument, mistõttu koostati isikusamasuse tuvastamise protokoll. V.T käitumine sisaldab LS §
V.T käitumine oli süüline, ta tegutses tahtlikult, õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Karistamise aluseks on KarS § 56 kohaselt isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse valikul tuleb lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Raskendavaid või kergendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Menetlusalune isik ei ole puhtsüdamlikku kahetsust avaldanud. Kohus leiab, et arvestades V.T süü suurust, on põhjendatud teda toimepandud väärtegude eest karistada arestiga. V.T puhul ei ole rahatrahv karistusena põhjendatud, sest see ei mõjuta teda edaspidi väärtegusid toime panemast. Kohtul on selline seisukoht kujunenud V.T toimepandud väärtegude intensiivsust arvesse võttes. V.T juhtis 19.06.2015 mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, olles varasemalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. 29.07.2015 juhtis ta taas mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Sellise käitumisega on V.T näidanud enda lugupidamatut ja ükskõikset suhtumist õiguskorda isegi olukorras, kus tema õigusvastasele käitumisele on juba tähelepanu juhitud. Samuti juhtis ta 29.07.2015 mootorsõidukit linnas kiirusega 81+/-3 km/h, kus lubatud sõidukiirus antud teelõigul oli 50 km/h. Seega ületas ta kiirust mitte vähem kui 28 km/h. Samuti puudus tal esitamiseks kehtiv vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust tõendav dokument ja isikut tõendav dokument. Kohus on seisukohal, et arvestades V.T süü suurust ja ignorantset käitumist, on kohane teda karistada karmima sanktsiooni, s.o arestiga. 2 Eelnevalt on V.T väärteokorras karistatud rahatrahvidega, arestiga ja määratud üldkasulik töö, mis ei ole mõjutanud teda edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma, vastupidi, ta on jätkanud süütegude toimepanemist, mis näitab, et varasemad kergemad karistused ei ole isikule mõju avaldanud. Eeltoodust tulenevalt tuleb V.T-le LS § 201 lg 2, LS § 227 lg 2, § 242 lg 1 rikkumiste eest mõista käesoleval juhul põhikaristusena KarS § 63 lg 1 alusel arest, mis ainsana võib mõjutada teda edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma. Kohus mõistab V.T-le ühe põhikaristuse sanktsiooni keskmäära suuruses KarS § 63 lg 1 alusel 29.07.2015 LS § 201 lg 2, LS § 227 lg 2, § 242 lg 1 järgi toimepandud rikkumise eest ja samuti 19.06.2015 LS § 201 lg.2 toimepandud rikkumise eest, sest ühesuguste rikkumiste eest tuleb mõista üks põhikaristus analoogselt kriminaalasjades mitme episoodi eest mõistetavalt karistusele. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KarS § 63 lg 1, KarS § 56, V™S §-de 107 lg 1 p 1, 136-139, 199 lg 3 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada V.T LS §
S § 63 lg 1 alusel mõista arest 15 päeva. Aresti kandmise kohaks on Põhja Prefektuuri arestimaja (Tallinn, Rahumäe 6) ja aresti kandmise alguseks on isiku kinnipidamise päev või isiku arestimajja ilmumise päev. Kohustada V.T ilmuma arestimajja karistuse kandmiseks kuni 20.12.2015.a. V.T arestimajja mitteilmumisel kohaldada tema suhtes sundtoomist. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse kuulutamise päevast, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtule 7 päeva jooksul kuulutamisest. Karin Olentšenko kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.