4-16-1689/6

4-16-1689 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30 august 2016, Tallinn Väärteoasja number 4-16-1689 (2315,16,001491) Kohtunik Märt Toming Tõlk Marianna Sidorok Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse §-s 151 lg 1 ettenähtud väärtegu Z.T, ik: XXX, elukoht: XXXX eeluurimiskohtuniku 11.08.2016 määrusega Marina Vahersalu, Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskond Menetlusalune isik Kohtuvälise menetleja esindaja RESOLUTSIOON 1

1. Z.T süüdi tunnistada NPALS § 15 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ning mõista temale karistuseks arest 7 (seitse) päeva.
2. Mõistetud arest tuleb ära kanda Põhja prefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6/1 Tallinnas. Aresti ärakandmist arvestada alates menetlusaluse isiku suhtes kohtueelses menetluses kohaldatud tõkendi vahistamine muutmisest või tühistamisest või mõistetava vangistuse ärakandmisest.
3. Z.T-lt välja mõista riiklikul ekspertiisiasutusel narkootilise aine uuringu kulu 35 (kolmkümmend viis) eurot, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „Z.T, 4-161689, uuringu kulu“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Z.T-le posti teel tema kinnipidamiskoha aadressile.
4. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel V™S § 107 lõike 1 kohaselt. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsme päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on 1 apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, s.o alates 30.08.
5. V™S § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 16.02.2016 koostati väärteoprotokoll nr AB 1434695 selles, et 16.02.2016 kella 04.00 ajal peeti Tallinnas Punane 1 maja juures kinni Z.T, kelle organismis tuvastati uuringu tulemusena amfetamiini sisaldus, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteo, kuivõrd isik oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta. Kohtuistungil menetlusalune isik selgitas, et tunnistab väärteo toimepanemist. Alates 10.
6. 2016 peeti kinni ja 11.08.2016 vahistati. Kahtlustatakse KarS § 199 ettenähtud kuritegude toimepanemises, 6-7 episoodi. Arvatavasti vaadatakse asi kohtus läbi lühimenetluses. Karistusettepaneku osas leiab, et 10 päeva on paljuvõitu, võiks vähem olla. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et väärteo toimepanemine menetlusaluse isiku poolt on tõendamist leidnud. Teda on varasemalt korduvalt karistatud, tuleks karistada arestiga 10 päeva. Välja mõista menetluskulu 35 eurot. Kohus, kontrollinud väärteoasja materjalides leiduvat joobeseisundi tuvastamise uuringuakti ja kuulanud menetlusaluse isiku süüd tunnistavaid ütlusi, asub seisukohale, et menetlusaluse isiku süü temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises on tõendamist leidnud. 26.02.2016 tehtud uuringu tulemusena on menetlusaluse isiku organismis tuvastatud amfetamiini sisaldus. Amfetamiin kuulub NPALS § 31 lg 1 alusel koostatud sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 I nimekirja. Väärteoasja materjalidest ei nähtu arsti ettekirjutust eelmärgitud aine kasutamiseks. Kohus peab sellise aine tarvitamise ettekirjutuse tegemist ka võimatuks, kuivõrd selline ettekirjutus oleks õigusvastane. Vastavalt NPALS § 3 lg 1 sätetele on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine, sh tarvitamine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste või psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või samas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Väärteoasja materjalidest ei ilmne asjaolusid, mis viitaks menetlusaluse isiku poolt narkootilise aine amfetamiini tarvitamisele eelmärgitud lubatavusklausli alusel. Sellest tulenevalt on menetluslune isik narkootilist või psühhotroopset ainet tarvitades rikkunud NPALS § 3 lg 1 sätestatud keeldu. Seetõttu on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteona. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku süü suurusest ja menetlusaluse isiku isikut iseloomustavatest andmetest, millede kohaselt on menetlusalust isikut varem samalaadsete ja teiselaadsete väärtegude toimepanemise eest karistatud arestidega, samuti on teda teiselaadsete väärtegude toimepanemise eest karistatud rahatrahviga ning ta on jätnud rahatrahvid tasumata. Seega kuna menetlusalune isik on jätnud trahvid ettenähtud tähtaja jooksul tasumata ja arvestades asjaolu, et menetlusalusel isikul puudub ka püsiv ja legaalne sissetulek, on menetlusaluse isiku suhtes rahalise mõjutamise võimalused ammendunud, kuivõrd need ei taga oodatud tulemust ega sunni menetlusalust isikut loobuma väärtegude toimepanemisest. Lisaks sellele on tema suhtes ära proovitud erineva pikkusega arestid, kuid sellele vaatamata jätkab menetlusalune isik süütegude toimepanemist. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada teiseliigilist karistust aresti näol. Kuivõrd menetlusalust isikut süüdistatakse ühe väärteo toimepanemises ning viimasest samalaadse väärteo toimepanemisest on möödunud pikem ajavahemik, siis leiab kohus, et menetlusaluse isiku süü on alla keskmise ning temale tuleks arest mõista alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Lisaks süü suurusele tuleb aga kohtu arvates karistuse määra arvestamisel arvestada ka seda, et menetlusalust isikut on varem samalaadsete väärtegude toimepanemise eest karistatud. Seega ei suuda menetlusalune isik käituda õiguskuulekalt ning käitub jätkuvalt õigusvastaselt. 2 Seega kinnistamnaks menetlusaluses isikus arusaama keelunormi kehtivusest ei pea kohus võimalikuks mõista karistust ettenähtud sanktsiooni alammääras või sellel lähedasena. Samuti tuleb V™S § 111 p 8 alusel menetlusaluselt isikult välja mõista uuringu tegemisel tekkinud kulu. Kuigi menetlusalune isik ei tööta, ei ole menetlusalune isik esitanud tõendeid oma maksejõuetuse kohta. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võib osaliselt menetluskulude tasumisest vabastada isiku, kelle poolt süüteo toimepanemine võib olla juhuslik. Antud juhul on menetlusalune isik isikuks, keda on regulaarselt karistatud süütegude toimepanemise eest ning isik on teadlik sellest, et süütegude toimepanemisega kaasnevad menetluskulud. Seega tegutses isik teadmises, et tema karistamisega kaasnevad tema kanda jäävad menetluskulud. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et väärteomenetluses tekkinud menetluskulu tuleb täies ulatuses jätta menetlusaluse isiku kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ 3