← Eesti

4-16-4577/27

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. detsember 2016, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 4-16-4577 Kohtukoosseis Ivi Kesküla Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  2. novembri 2016 määrus, millega jäeti süüdlase M.S-i (ik xxx) taotlus Harju Maakohtu 14.09.2016 otsusega karistuseks mõistetud aresti ositi kandmise võimaldamiseks rahuldamata Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusalune isik M.S, määruskaebus RESOLUTSIOON Harju Maakohtu
  3. novembri 2016 määrus jätta muutmata ja M.S-i määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrus on lõplik ja ei edasikaebamisele ei kuulu. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  4. Harju Maakohtu 14.09.2016 otsusega väärteoasjas nr 4-16-4577 tunnistati M.S süüdi NPALS § 151 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises ning karistuseks mõisteti 7 päeva aresti. Maakohus määras, et karistuse kandmise algust arvestada M.S-i suhtes vahetult pärast kriminaalasjas nr 1-16-6535 karistuse ärakandmist või tõkendi muutmist. Maakohus lisas, et aresti kuulub ärakandmisele Põhja prefektuuri Tallinna arestimajas ning aresti ärakandmist arvestada alates karistuse kandmisele asumisest. Lisaks mõistis maakohus M.S-ilt menetluskuludena välja ekspertiisitasu 70 eurot, mis tuli tasuda 1 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest. Maakohtu otsus jõustus 14.09.
  6. 08.11.2016 registreeris Harju Maakohus süüdlase M.S-i taotluse Harju Maakohtu 14.09.2016 otsusega mõistetud 7-päevase aresti ositi kandmise võimaldamiseks perekondlike ja tööalaste põhjuste tõttu.
  7. Harju Maakohtu
  8. novembri 2016 määrusega jäeti M.S-i taotlus Harju Maakohtu 14.09.2016 otsusega mõistetud aresti ositi kandmise võimaldamiseks rahuldamata. Maakohus viitas VTMS §-le 212, mille kohaselt väärteomenetluse seadustiku
  9. peatükis reguleerimata küsimused ning muud kohtuvälise menetleja lahendi või kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendab lahendi teinud kohus või kohtuväline menetleja või lahendit või kohtulahendit täitmisele pööranud kohtuväline menetleja või maakohtu kohtunik oma määrusega menetlusosalisi kohtusse kutsumata kirjalikus menetluses. Maakohus viitas ka 1

(3)V™S § 209 lg-le 1, kui on asjaolusid, mille tõttu ei ole viivitamatult võimalik täita väärteo eest karistusena kohaldatud aresti, võib lahendit täitmisele pöörav maakohus süüdlase avalduse alusel oma määrusega aresti täitmisele pööramise edasi lükata, märkides määruses edasilükkamise alguse ja lõpu kuupäeva. Maakohus leidis, et M.S-i taotlus võimaldada talle Harju Maakohtu 14.09.2016 otsusega väärteoasjas nr 4-16-4577 mõistetud arestipäevade ositi kandmist, ei kuulu rahuldamisele. Seadusandja on küll andnud täitmiskohtunikule võimaluse VTMS § 209 lg 1 alusel lükata edasi süüdlase aresti täitmisele pööramine, kuid ei ole andnud täitmiskohtunikule õigust juba jõustunud kohtlahendis kandmisele kuuluvat karistust ositi kandmisele määrata. KarS § 66 lg 1 alusel võib kohus süüdlasele karistust mõistes määrata karistuse kandmise ositi arvestades tema perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit.
  1. Harju Maakohtu
  2. novembei 2016 määrusele esitas määruskaebuse M.S, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ning aresti ositi kandmise võimaldamist. M.S soovib pärast vabanemist Tallinna Vanglast 23.01.2017 kanda talle mõistetud 7- päevast aresti ositi. M.S soovib aresti kanda ositi alates
  3. aasta veebruarist nädalavahetusel. M.S lisab, et teda ootavad kodus elukaaslane, kaks väikest last ja invaliidist ema. M.S märgib, et kõik lähedased muretsevad tema pärast ning soovivad teda taas näha. Peale vabanemist on M.S-i kohaselt talle töökoht garanteeritud. Eeltoodu tõttu taotleb M.S võimalust tööpäeviti töötada ning nädalavahetustel aresti kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  4. Ringkonnakohus, olles tutvunud väärteoasja materjalide ja esitatud määruskaebusega, leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning Harju Maakohtu 14.09.2016 otsusega mõistetud 7- päevane arest osatamata.
  5. Maakohus on oma määruses ammendavalt põhjendanud, miks tuli arutataval juhul jätta M.S-i taotlus aresti ositi kandmise võimaldamiseks rahuldamata. Ringkonnakohus selgitab, 1 et Harju Maakohtu 14.09.2016 otsuses on kohus tunnistanud M.S-i süüdi NPALS § 15 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises ja mõistnud karistuseks 7 päeva aresti. Maakohtu otsus jõustus 14.09.
  6. Ringkonnakohus leiab samaselt maakohtuga, et jõustunud kohtuotsuses mõistetud aresti ei ole hiljem võimalik enam osatada. Maakohus on põhjendatult märkinud, et aresti täitmisele pööramise korral on võimalik aresti täitmisele pööramist edasi lükata, samuti on maakohus õigustatult viidanud KarS § 66 lg-le 1 ning rõhutanud, et kohus võib süüdlasele karistust mõistes määrata karistuse kandmise ositi arvestades tema perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit. Käesoleval juhul ei ole aga tegemist aresti täitmisele pööramise ja karistuse mõistmisega. Harju Maakohtu 14.09.2016 otsus on jõustunud, mistõttu on tegemist jõustunud otsusele esitatud taotluse lahendamisega nagu on viidanud maakohus. Eeltoodust tulenevalt ei ole ringkonnakohtul samaselt maakohtuga võimalik jõustunud otsust muuta ning mõistetud 7-päeva pikkuse aresti osti kandmist kaaluda.
  7. Eelnevast lähtuvalt ning juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1, §-st 194, § 196 lg-st 2 ja §-st 198 jätab ringkonnakohus vaidlustatud Harju Maakohtu
  8. novembri 2016 määruse muutmata ja M.S-i määruskaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 2
(3)3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.