lg 1 p 1 Toimepanemise aeg ja koht: 28.09.2016 kl 09:23, Suurtüki tn, Tallinn, Harju maakond Kaebuse esitaja M.M (isikukood XXX, elukoht: XXXX, Eesti Vabariigi kodanik) Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet, Põhja Prefektuur Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskus RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 47 lg 1, V™S § 120 lg 1, § 132 p 2, § 133-135, § 155-156, kohus otsustas: 1. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskuse 28.09.2016 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2302,16,013785
lg 1 p 1 alusel karistuseks rahatrahv 20 trahviühiku ulatuses, s.o 80 (kaheksakümmend) eurot. 3. Võimaldada M.M tasuda mõistetud rahatrahv 80 (kaheksakümmend) eurot osade kaupa 2 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, s.o 40 (nelikümmend) eurot igakuiselt viietestkümnendaks
M.M palub oma kaebuses kergendada talle määratud karistust. Kaebuse esitaja tunnistab, et 28.09.2016 kl 09:20 paiku asus juhtima talla kuuluvat sõiduautot Honda Civic Tourer registreerimismärk XXXX, enda elukohast XXXXmaja eest. Enne sõidu alustamist ei kinnitanud nõuetekohaselt turvavööd ja politsei poolt fikseeritud Suurtüki tn kl 09:23 oli juhtimise ajal turvavöö kinnitamata. M.M mõistab, et politsei poolne sekkumine liiklusrikkumise tõkestamiseks ja ohu ennetamiseks on vajalik. M.M leiab, et kohtuväline menetleja ei ole otsuse tegemisel ja karistuse määramisel kaalutlusele võtnud KarS § 56 lg 1 alusel süüd kergendavaid asjaolusid. Kohtuväline menetleja on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha kaebuse suhtes (tl 7-9), milles on seisukohal, et alused kiirmenetluse otsuse tühistamiseks kaebuses toodud põhjustel puuduvad.
lg 3 kohustub sõidukis millel on turvavööd juhti sõiduajal olema nõuetekohaselt turvavööga kinnitatud. Seega lasub mootorsõiduki juhil kohustus veenduda enne sõitma asumist turvavarustuse nõuetekohases kasutamises. Lohakus ja hoolimatus, mille tulemusena juht teadlikult eirab temale pandud kohustust võib endaga kaasa tuua väga raskeid tagajärgi. Turvavöö kaitseb sõiduki juhti vaid siis, kui see on kinnitatud ja õigesti. Auto 3punkti turvavöö koosneb kahest harust. Ülemine haru peab kulgema üle õla diagonaalis vaagnani ning alumine üle vaagna ja reite ülaosa (mitte üle kõhu), paiknedes risti keha teljega. Need kehapiirkonnad on kõige tugevamad löökidele vastustama. Turvavöö peab olema võimalikult keha ligidal, ei tohi olla keerdunud ega kortsus. Peale kinnitamist tuleb turvavöö täiendavalt veel pingutada, tõmmates diagonaalharu sellest umbes rinna kõrguselt kinni hoides tugevasti ülespoole. Turvavöö diagonaalharu ei tohi kulgeda kaenla alt ja selle ülemine kinnituspunkt peab olema reguleeritud õigele kõrgusele, jäädes õlanukist pisut ülespoole. Lahti, lõdvalt või kaenla alt asetatud turvavöö ei hoia inimest paigal ning õnnetuse korral on võimalik selle alt välja libisemine, mis võib kaasa tuua eluohtlikke vigastusi. Kinni ja õigesti asetatud turvavöö leevendab kokkupõrkelööki ning suunab koormuse laiali rindkerele ja vaagnale, mis on löögi suhtes enim vastupidavad inimkeha piirkonnad. Kinnitatud turvavöö hoiab õnnetusjuhtumi korral inimest tema istekohal kinni, takistades teda autost välja paiskumast ning rulluva auto alla jäämast. Lisaks on turvavöö kasutegur suur just väiksematel kiirustel (asulakiirusel) toimuvate kokkupõrgete tagajärgede leevendamisel. Ilma turvavööta 80 kilo kaaluv istuja paiskub 50 km/h kiirusel ette ligikaudu samasuguse jõuga nagu kolmetonnine betoonblokk. Kaevatavas väärteoasjas on kohtuväline menetleja otsuse tegemisel õigesti juhindunud õigusaktides sätestatust ning Riigikohtu korduvatest suunistest. Väärteoasjas tehtud otsus on seaduslik ja põhjendatud. M.M-ile mõistetud karistus on kooskõlas KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse mõistmise üldalustega ning arvestab menetlusaluse isiku eripreventiivset prognoosi ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 2 Kohtuväline menetleja ning kaebuse esitaja on nõustunud kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud M.M-i kaebusega, kontrollinud väärteoasja materjale ning lähtudes kohtuvälise menetleja seisukohast, leiab, et kaebuse saab vastavalt V™S § 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja kaebemenetluses täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. 28.09.2016 koostatud kiirmenetluse otsuse (VT lk 1) ja kombineeritud liiklusjärelevalve teostamise protokolli (VT lk 1 pöördel) kohaselt 28.09.2016 kl 09:23 juhtis M.M Tallinnas Suurtüki tn (Põhja pst ja Rannamäe tee vahel) mootorsõidukit Honda Civic Tourer registreerimismärk XXXX, juhil ei olnud sõidu ajal turvavöö nõuetekohaselt kinnitatud. Kombineeritud liiklusjärelevalve protokollis on märgitud kuupäev, kellaaeg, liikumise suund, rikkumine ja protokolli koostaja. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on M.M tutvunud V™S § 19 sätestatud õiguste ja kohustustega (VT lk 2). Menetlusalune isik rikkus seega
lg 3 ning pani toime
lg 1 p 1 kvalifitseeritava rikkumise.
lg 3 järgi sõidukis, millel on turvavööd, peab juht olema sõidu ajal turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud, sama paragrahvi lõikes 6 sätestatu kohaselt ei pea juhil olema turvavöö kinnitatud jääteel sõites; kui tema tööülesande täitmine on seostud peatustega, mille vahemaa ei ületa 100 meetrit või kui tal on kaasas arstlik kirjalik otsus temal turvavöö kasutamise vastunäidustatuse kohta. Nõuetekohane kinnitamine tähendab, et turvavöö peab kulgema kaela juurest otse üle õla ja rindkere ning üle reite puusaliigese lähedalt. Liiklusseadus (
) § 239 lg 1 p 1 näeb ette karistuse kuni 50 trahviühikut. Menetlusalune isik märkis oma ütlustes (VT toim lk 2), et juhtis mootorsõidukit kinnitamata turvavööga. Kohtu hinnangul ei esine asjas ei kaebaja süüd ega tema käitumise õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Kaebaja ei juhtinud sõidukit jääteel, ei täitnud tööülesandeid ning ei ole esitanud politseiametnikele ka arstliku kirjaliku otsuse turvavöö vastu näidustuse kohta. M.M-i süüline käitumine
lg 3 nõuete rikkumisel on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega (28.09.2016 koostatud kiirmenetluse otsus, kombineeritud liiklusjärelevalve teostamise protokoll, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, CD/R, karistusregistri väljavõte) ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud
Kõik liiklejad on kohustatud järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid ja olema liikluses hoolikad ja ettevaatlikud, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Vastavalt KarS § 16 lg 3 paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava teo ja tahab või vähemalt möönab seda. Kaebajale määratud karistuse hindamisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ja karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. M.M ei oma kehtivaid liikluskaristusi (VT lk 3). Kaebusest selgub, et M.M mõistab oma rikkumist ning kahetseb, nendel asjaoludel peab kohus võimalikuks määratud karistuse vähendamist. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas (RKL 3-1-1-99-09, 3-1-1-76-07) on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks milline karistus võiks efektiivsemalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut. 3 V™S § 132 p 2 alusel tühistab kohus kohtuvälise menetleja M.M-ile
Kohtu hinnangul on põhjendatud isiku karistamine
S § 66 lg 2 kohaselt võib kohus mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi ositi. Kohus on seisukohal, et on põhjendatud anda M.M-ile võimalus tasuda rahatrahv ositi 2 kuu jooksul, s.o 40 eurot kuus. Leo Kunman Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.