4-16-4689/15

Väärteoasi nr.4-16-4689 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev Otsuse teinud kohus 31.08.2016.a. Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Kohtunik Aime Ivanson Menetlusalune isik L.B, ik.XXX Elukoht: XXXX Harju Maakohtu 23.08.2016.a. otsuse alusel kannab karistust Vanglas alates 21.08.2016.a. (1 kuu 28 päeva vangistust) Kohtus osalenud isikud *kohtuvälise menetleja –Kesklinna PJ – esindaja Andrus Ööbik *menetlusalune isik L.B *tõlk Marianna Sidorok Väärteoasi NPALS § 15 1 lg 1 Kesklinna politseijaoskond nr. 2316,16,005277 (narkootikumide tarvitamine 13.05.2016.a.) LÕPPOSA Mõista L.B-le NPALS § 15 1 lg 1 järgi karistuseks arest 9 päeva. Aresti kandmisele asuda vahetult peale kriminaalasjas nr 1-16-4560 Harju Maakohtu 23.08.2016.a. kohtuotsusega mõistetud karistuse ära kandmist. Karistus kanda Põhja Prefektuuri Arestimajas (Rahumäe tee 6, Tallinn). V™S § 38 ja KrMS § 175 lg 1 p. 3 alusel välja mõista L.B-lt ekspertiisitasu 35 eurot. Menetluskulu tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. V™S § 107 lg 3 kohaselt menetluskulude tasumiseks vajalikud makserekvisiidid (kontode ja viitenumbriga ) on kajastatud kohtuotsuse lisas olevas eraldi dokumendis (makseinfo leht), mis edastatakse L.B-le eraldi dokumendina. Edasikaebe kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil motiveeritud otsus on kohtus tutvumiseks kättesaadav. Apellatsiooniõiguse kasutamisest peab kohtumenetluse pool teatama eelnevalt Harju Maakohtule 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. V™S § 199 lg 3 kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. Väärtegu nr.2316,16,005277 Põhja Prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna poolt koostatud väärteoprotokolli nr AB 1482181 kohaselt oli L.B 13.05.2016.a. kell 22.30 ajal Tallinnas Mulla tänav maja nr 8a juures, olles eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta. Sellise 1 tegevusega rikkus L.B NPALS § 3 lg 1 nõudeid ja pani toime NPALS § 15 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kohtu seisukoht Menetlusalune isik tunnistas end kohtuistungil süüdi ja andis ütlusi, et viibis väärteoprotokollis märgitud aadressil Mulla 8a

1. mail 2016.a. koos kahe naisterahvaga ning oli eelnevalt tarvitanud narkootilist ainet fentanüüli. 1 Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et L.B tuleks karistada NPALS § 15 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest arestiga. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et menetlusaluse isiku süü 13.05.2016.a. väärteos on tõendamist leidnud lisaks menetlusaluse isiku poolt kohtuistungil süü tunnistamisega veel järgmiste tõenditega: - Indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, millest nähtub, et L.B esinesid 13.05.2016.a. joobeseisundi tunnused ja nimelt: reaktsioonikiirus häiritud, kõne segane, aja-, isiku ja kohataju selge, teadvusel, mäletab viimase 24-tunni sündmusi, koordinatsioonis kerged häired, silmade punetus ja pupillid suured, esinesid ka süstlajäljed; - Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi uuringuaktiga nr. 1047t, millest nähtub, et L.B uriinist leiti fentanüüli, metadooni, alprasolaami ja klonasepaami metaboliiti. Ekspertiisi maksumus 35 eurot; Karistusregistri väljavõttest nähtub, et menetlusalust isikut on varem väärteokorras karistatud, s.h NPALS § 151 järgi. Arvestades narkootilise aine tuvastamist organismis loeb kohus tõendatuks L.B poolt narkootikumide tarvitamise. Mistahes asjaolusid, mille alusel kohus võiks väita, et menetlusaluse isiku narkojoove oli tekkinud muul moel, kui narkootikume tarbides, käesoleval juhul väärteoasja materjalidest ei nähtu. Kohtu hinnangul on tõendatud, et L.B oli tarvitanud 13.05.2016.a.kinnipidamise eelselt narkootilist ainet ilma arsti ettekirjutuseta. Sotsiaalministri 18.mai 2005 määruse nr 73 järgi „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ § 3 lg 1 järgi on narkootilised ja psühhotroopsed ained määruse lisas 1 kehtestatud nimekirjas loetletud ained ja nende ainete isomeerid, estrid, eetrid ja soolad ning nimetatud aineid sisaldavad ravimid. Fentanüül kuulub II nimekirja, alprasolaam ja klonasepaam IV nimekirja ning on seega on narkootilised ained. 2 Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadus (NPALS) § 151 näeb ette vastutuse narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise või väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest. Väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul oli olemas arsti ettekirjutus tema organismis tuvastatud ainete tarvitamiseks. Kuna sellise loa eeldamiseks puudub alus, tuleb lugeda tõendatuks loa puudumine. Kohtu hinnangul on süütegu toime pandud kavatsetusega, kuivõrd ta on tarvitanud narkootikume teadlikult, seega seadnud eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ning teab, et see saabub või vähemalt peab seda võimalikuks. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Isik on süüvõimeline ning süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistus KarS § 56 järgi on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse ja ettevaatamatuse liiki teo toimepanemisel, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. NPALS § 151 lg 1 järgi on narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamine väärtegu, mille toimepanemise eest võib isikut karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. 1 Vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. L.B pani NPALS § 15 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo toime kavatsetult. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kuna L.B ei tööta, siis ei ole kohtu arvates usutav, et menetlusalune isik on võimeline rahatrahvi tasuma. L.B on karistusregistri väljavõtte kohaselt varem väärteokorras korduvalt karistatud (omab 12 kehtivat väärteokaristust) rahatrahvidega, mis on isikul kõik tasumata ning kahel korral ka arestiga. Seega ei ole rahatrahvide määramine muutnud L.B hoiakut ning ta jätkab väärtegude toimepanemist. Menetlusalust isikut on ka korduvalt karistatud kriminaalkorras varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Kohtu hinnangul ei ole välistatud, et varavastaste kuritegude toimepanemise üheks teguriks on sõltuvus narkootilistest ainetest. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et ainuvõimalikuks mõjutusvahendiks käesoleval juhul on arest. Menetlusalust isikut on eelnevalt (14.08.2015.a.) karistatud NPALS § 151 lg 1 alusel arestiga 10 päeva. Kuivõrd eelmise aresti kohaldamisest on möödunud peaaegu aasta, ei pea kohus vajalikuks karistada L.B pikaajalise arestiga. Kohus leiab, et L.B tuleb karistada lühiajalise arestiga 9 päeva. Käesoleval hetkel kannab L.B alates 21.08.2016.a. Harju Maakohtu 23.08.2016.a otsusega mõistetud 1 kuu 28 päeva pikkust vangistust Tallinna Vanglas. Kohtuistungil menetlusalune isik selgitas, et tal on tervisega probleemid ja tarvitab valuvaigisteid. Ta taotles, et teda ei saadetaks vahetult peale kriminaalkaristuse kandmist aresti kandma, kuna arestimajas puudub vajalik arstiabi ja ravimid (valuvaigistid). Menetlusalune isik avaldas soovi, et peale kriminaalkaristuse kandmist läheb ise vabatahtlikult aresti kandma, võttes eelnevalt kaasa temale vajalikud ravimid. Kuna kohtule ühtegi tõendit L.B tervisliku seisundi ja ravimite tarvitamise kohta ei esitatud, kontrollis kohus telefonitsi Tallinna Vangla meditsiiniosakonnast menetlusaluse isiku eelnimetatud väidet ning selgus, et L.B saab tõepoolest Tallinna Vanglas ravimeid ja et ka Põhja Prefektuuri arestimajas on võimalik saada vajalikku arstiabi, sealhulgas ravimeid. Samuti lubati Tallinna Vangla meditsiiniosakonnast anda peale kriminaalkaristuse ärakandmist L.B-le kaasa tõend arestimajale esitamiseks nende ravimite kohta, mida ta vajab. Seega ei jää L.B arestimajas vajaliku arstiabita ega ravimiteta. Kohus peab vajalikuks saata L.B vahetult aresti kandma peale kriminaalkaristuse ära kandmist, kuna puudub veendumus, et menetlusalune isik läheb aresti vabatahtlikult kandma. Selline veendumus tuleneb asjaolust, et paralleelselt väärteoasja menetlemisega oli Igor 3 L.B suhtes Harju Maakohtu menetluses ka kriminaalasi. Kohtuinfosüsteemist nähtuvalt kriminaalasjas 1-16-4560 kuulutati 06.07.2016.a. Harju Maakohtu määrusega L.B tagaotsitavaks ja muudeti tema asukoha kindlakstegemisel tema suhtes valitud tõkendit – elukohast lahkumise keeld ja uueks tõkendiks valiti –vahistamine. Tagaotsitavaks muutmise tingis asjaolu, et L.B ei elanud kohtule teadaoleval aadressil ega olnud kohtule kättesaadav. Ei ole välistatud, et L.B võib aresti kandmisele asumisest samuti kõrvale hoiduda. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et otstarbekas on saata L.B vahetult peale kriminaalkaristuse, s.o vangistuse ärakandmist aresti kandma. Kohus juhindub Väärteomenetluse seadustiku § 107 lg 1 p.
2. Apellatsiooniteate esitamisel on motiveeritud otsus kättesaadav kohtukantselei kaudu alates 23.09.2016.a. kell 13.00 Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4